Ühiskond & kultuur

Antropoloogid: inimkonna uus kodu on nutitelefon

Nutitelefon on ehk esimene ese, mis suudab konkureerida koduga (ning võib olla ka töökohaga) aja osas, mida me selles ärkvel olles veedame

University College Londoni (UCL) uue teadustöö abil on leitud, et inimesed üle maailma suhtuvad oma nutiseadmesse samamoodi, nagu nad suhtuvad oma kodusse.

Uurimus väidab, et nutitelefonide kasutajatest on saanud „inim-teod“, kes kannavad oma kodusid taskus ning kellel on kalduvus ignoreerida sõpru ja perekonda, eelistades hoopis oma nutiseadet.

Grupp antropolooge UCL-st dokumenteeris nutitelefonide kasutamist enam kui aasta vältel üheksas riigis üle maailma, alustades Iirimaast ja lõpetades Kameruniga, ning leidis, et tegemist ei ole kaugeltki tühiste mänguasjadega, vaid inimesed suhtuvad oma nutiseadmesse samamoodi, nagu nad suhtuvad oma kodusse.

„Nutitelefon ei ole enam lihtsalt seade, mida me kasutame, vaid see on muutunud kohaks, kus me elame,“ ütles professor Daniel Miller, kes uurimistööd juhtis. „Inimsuhete aspektist on selle tagajärjeks see, et mis tahes ajal, näiteks einestades, koosolekul või muu ühise tegevuse juures, võib inimene, kellega me koos oleme, lihtsalt kaduda, „minna koju“ oma nutitelefoni juurde.“

See fenomen on kaasa toomas „läheduse surma“, mis puudutab näost näkku suhtlemist, ütles Miller.

Nutitelefon ei ole enam lihtsalt seade, mida me kasutame, vaid see on muutunud kohaks, kus me elame.

„Selline käitumine ning frustratsioon, pettumus või isegi solvumine, mida see võib põhjustada, ongi see, mida me oleme hakanud „läheduse surmaks“ kutsuma. Me õpime elama riskiga, et isegi siis, kui me oleme füüsiliselt inimesega koos, võime ikka olla sotsiaalselt, emotsionaalselt või professionaalselt üksi.“

Kui peaks tooma esile ühe sellise muutuse põhjuse, siis pakuksid teadlased välja WhatsAppi sarnased rakendused, mida nad nimetavad „nutitelefoni südameks“. „Paljude kasutajate jaoks maailma erinevates piirkondades kujutab nüüdseks üks rakendus endas seda kõige olulisemat, mida nutitelefon nende jaoks teeb,“ – Jaapanis näiteks LINE, Hiinas WeChat, Brasiilias WhatsApp.

„Need rakendused on platvormid, kus õed-vennad saavad kokku, et eakate vanemate eest hoolt kanda, samas kui lapsevanemad saadavad laiali lõputul hulgal fotosid oma beebidest, migrandid taastavad kontakti oma perekondadega; nutitelefonidest on saanud vahendid, mis annavad sulle võimaluse olla vanavanem ka siis, kui sa elad teises riigis.“

Me õpime elama riskiga, et isegi siis, kui me oleme füüsiliselt inimesega koos, võime ikka olla sotsiaalselt, emotsionaalselt või professionaalselt üksi.

Erinevalt teistest nutitelefonide kasutamise uurimustest keskenduti antud uurimuses just vanematele kasutajatele, „nendele, kes ei pea ennast ei nooreks ega eakaks“.

„Esmapilgul võib rõhuasetus eakamale populatsioonile tunduda kummaline, kuna oleme harjunud keskenduma noortele, keda kunagi peeti nutitelefonide peamisteks kasutajateks,“ leiavad teadlased. „Siiski, fookuse suunamine vanematele inimestele on aidanud nutitelefonide uurimused viia kaugemale spetsiifilistest demograafilistest eripäradest, et nutitelefone oleks võimalik pidada inimkonna kui terviku omandiks.“

„Nutitelefon on ehk esimene ese, mis suudab konkureerida koduga (ning võib olla ka töökohaga) aja osas, mida me selles ärkvel olles veedame,“ on teadlaste järeldus. Antud tõdemus lubas võtta selle nähtuse kirjeldamiseks kasutusele väljendi „kaasaskantav kodu“ (ingl k „transportal home“). „Oma nutitelefonis oleme alati „kodus“. Meist on saanud inim-teod, kes kannavad oma kodusid taskus.“

Nutitelefon võib tasalülitada kodu „pelgupaigaks“ olemise funktsiooni. Töötajatelt oodatakse tööga kontakti jäämist ka siis, kui nad on töökohalt lahkunud. Laps, keda koolis kiusatakse, leiab nüüd koju tulles vähe, kui üldse varjupaika.

Uuringu teostajad kirjeldavad ka seda, kuidas selline „kodu“ ei pruugi kaugeltki olla koht puhkamiseks, sest nii tööalane suhtlus kui sotsiaalmeedia võivad sinna kergesti sisse tungida.

„Teisisõnu, nutitelefon võib tasalülitada kodu „pelgupaigaks“ olemise funktsiooni. Töötajatelt oodatakse tööga kontakti jäämist ka siis, kui nad on töökohalt lahkunud. Laps, keda koolis kiusatakse, leiab nüüd koju tulles vähe, kui üldse varjupaika,“ leiavad teadlased.

Siiski hoiatas Miller ka liigselt negatiivse suhtumise eest. „Nutitelefon aitab meil luua ja taastada hulgaliselt kasulikke käitumisharjumusi, alustades laiendatud pereringi taasloomisest kuni uue ruumi loomiseni tervishoiu ja poliitiliste debattide jaoks,“ ütles ta. „Üksnes siis, kui me vaatame nende kõikvõimalikke kasutusfunktsioone ja -olukordi, on meil võimalik mõista nutitelefonide mõju inimeste eludele üle kogu maailma.“

Jaga artiklit sõpradega:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *