Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Joshua Stylman
Kolmest osast koosnev esseede sari uurib, kuidas näiliselt “vaba läänemaailm” on enam kui sajandi jooksul allutatud üha laiaulatuslikumale tsentraliseeritud ühiskondliku kontrolli mehhanismile, mis on röövinud massidelt üha suurema osa varast ning vaimsest ja füüsilisest vabadusest.
Kolmeosalise esseede sarja kolmandas osas selgitatakse, kuidas IT hiiud ning digitaalsed infovahetuse võrgustikud, mis kontrollivad tänaseks läänemaailma elanikkonna elude kõiki aspekte, loodi algusest peale eriteenistuste poolt lausjälgimise ning kontrollvõrgustikuna. Rajamisel olev andmebaaside ning tehisintellekti süsteemide raamistik loob seevastu lähitulevikus düstoopia inimkonna ajaloos pretsedenditult kontrollitud ühiskonnast, kus vaba inimesena elamine on süsteemisiseselt võimatu.
Adrian Bachmann
Algoritmide ajastu
Oleks ebatäpne väita, et võimustruktuurid värbasid tänapäeva digitaalmaailma suurettevõtted oma teenistusse, kuna paljud neist ettevõtetest olid algusest peale kavandatudki massilise jälgimise ja sotsiaalse kontrolli vahenditeks. Algusest peale elanikkonna kontrolli tarbeks rajatud IT hiidude ring hõlmab kõike alates Google’ist, mis loodi algselt USA kaitseministeeriumi DARPA agentuuri poolt rahastatud CIA projekti raames, kuni Amazon’i asutaja Jeff Bezose perekondlike sidemeteni sama uurimisüksusega. Seega tuleb arvestada, et need ei olnud tüüpilised edukad idufirmad, mis hiljem astusid valitsuse huvide tagamise teenistusse.
Tänapäevaste sotsiaalmeedia algoritmide alusloogika toetub Tavistocki instituudi aastatepikkuse uurimistöö leidudele, sh eelmistes osades käsitletud tähelepanekutele, et emotsionaalne resonants on masside mõjutamisel faktidest märksa mõjusam, et eakaaslaste mõju on tugevam kui autoriteedi roll ning et kaudne manipuleerimine õnnestub ka seal, kus otsene propaganda läbi kukub. Just nende sajandivanuste teadmiste digitaalsele automatiseerimisele toetuvad Facebooki uuringud ja Netflixi A/B-testid (mille juurde naaseme peagi). Tehisintellektipõhised süsteemid mis meie maailma mõistmist programmeeritult “mudivad” viivad reaalajas läbi miljardeid katseid, täiustades mõjutamise kunsti jooksvalt ja haardega mis on terve inimkonna ajaloo vältel pretsedenditu.
Algusest peale elanikkonna kontrolli tarbeks rajatud IT hiidude ring hõlmab kõike alates Google’ist, mis loodi algselt USA kaitseministeeriumi DARPA agentuuri poolt rahastatud CIA projekti raames, kuni Amazon’i asutaja Jeff Bezose perekondlike sidemeteni sama uurimisüksusega.
Joshua Stylman
Samamoodi nagu Laurel Canyon pakkus füüsilise ruumi kultuuri suunamiseks, toimivad tänapäeva digitaalsed platvormid teadvuse kontrolli virtuaalsete laboritena – ulatudes oma mõjuga sealjuures oluliselt kaugemale ning toimides palju kõrgemal täpsusastmel. Sotsiaalmeediaplatvormid on neid põhimõtteid laiendanud „suunamudijate“ vahendusel loodava võimenduse ning “kaasatuse” näitajate abil. Teadmine, et kaudne mõju on otsesest propagandast tõhusam, määrab ära sisu nähtavuse reguleerimise viisid platvormidel. Hüpoteese, mille kinnitamine nõudis varem aastatepikkuseid põhjalikke psühholoogilisi uuringuid, saab nüüd testida ja optimeerida reaalajas, lastes algoritmidel oma mõjutamismeetodite täiustamise nimel ammutada infot miljarditest veebiinteraktsioonidest.
Emotsionaalne resonants on masside mõjutamisel faktidest märksa mõjusam.
Tavistocki instituut
Netflixi lähenemist võib pidada Edward Bernaysi psühholoogiliste manipuleerimispõhimõtete otseseks digitaalseks rakenduseks – mis ei tohiks tulla kuigi suure üllatusena, arvestades, et Edward Bernays oli Netflixi kaasasutaja Marc Bernays Randolphi vanaonu ja Sigmund Freud omakorda Edwardi onu. Edward Bernaysi eeskujul sõnumite testimiseks fookusgruppide kasutamise asemel viib Netflix läbi massilisi A/B-teste eelvaadete ja pealkirjade katsetamiseks, näidates erinevatele kasutajatele erinevaid, nende psühholoogiliste profiilidega kokku sobivaid, pilte.
Netflixi algoritm, mis soovitab kasutajatele järgmist vaatamist, ei paku lihtsalt sisu – see kujundab vaatamisharjumusi, kontrollides nähtavust ja konteksti, ning sarnaneb Bernaysi ulatuslikele reklaamikampaaniatele, mis kujundasid avalikkuse arvamust mitmete kanalite kaudu. Samamoodi nagu Bernays mõistis, kuidas on võimalik kujundada konkreetsete toodete müüki ideaalselt soodustavat keskkonda – näiteks propageerides klaverite müügiedu nimel kodudes muusikatubade loomist –, tekitab ka Netflix personaliseeritud kasutajaliideseid, mis suunavad vaatajaid teatud sisuvalikute poole. Samuti tugineb Netflix oma originaalsisu tootmisel massipsühholoogiliste andmete analüüsile ning loob narratiive konkreetsete demograafiliste segmentide jaoks.
Netflixi lähenemist võib pidada Edward Bernaysi psühholoogiliste manipuleerimispõhimõtete otseseks digitaalseks rakenduseks – mis ei tohiks tulla kuigi suure üllatusena, arvestades, et Edward Bernays oli Netflixi kaasasutaja Marc Bernays Randolphi vanaonu ja Sigmund Freud omakorda Edwardi onu.
Joshua Stylman
Veelgi salakavalamalt kujundab Netflixi sisustrateegia aktiivselt sotsiaalset teadvust, toetudes selles sisu valikulisele reklaamimisele ja varjamisele. Peavoolunarratiiviga resoneeruvatele filmidele antakse otsingutulemustes silmapaistev positsioon, kuid ametlikke versioone kahtluse alla seadvad dokumentaalid paiknevad sageli platvormi kõige vähemnähtavates kategooriates või jäetakse soovitusalgoritmidest hoopis välja. Isegi rahva seas edu saavutanud filmid peavad mitmel platvormil silmitsi seisma süstemaatilise allasurumisega, demonstreerides digitaalsete väravavahtide võimu kõrvaldada väljakutseid esitavad perspektiivid areenilt, säilitades samal ajal illusiooni avatud ligipääsust.
Taoline sissepääsu kiivas valvamine kehtib kogu digitaalsel maastikul. Kontrollides, millised dokumentaalid paistavad otsingutes ja reklaamides silma, millised filmid jõuavad publikuni ja milliseid vaatepunkte oma originaalprogrammides esile tõstetakse, toimivad Netflix ning teised sarnased platvormid nn. “kultuuriliste väravavahtidena”.
Inimene kui brändistatud kaup
Veel enne seda, kui sotsiaalmeedia muutis miljardid inimesed sisuloojateks, täiustati inimesest müüdava kauba kujundamise mudelit televisioonis näidatavate tõsielusarjade abil. Ühe ilmekaima näite üleminekust tõsielusarja staaridest sotsiaalmeedia suunamudijateks pakkus perekond Kardashianid, kes demonstreerisid massidele, kuidas muundada isiklik autentsus turustatavaks brändiks. Nende saade ei piirdunud üksnes jõukust ja tarbimist puudutavate ühiskondlike normide ümber kujundamisega, vaid pakkus meistriklassi ehtsast inimlikust kogemusest loobumises hoolikalt koostatud etenduse nimel. Televaatajad õppisid Kardashianidelt, et iseendaks jäämine ei ole sama väärtuslik kui brändiks saamine, et ehtsad hetked on vähem olulised kui lavastatud sisu ning et tõelised suhted omavad võrgustikupõhise mõjuga võrreldes teisejärgulist tähtsust.
Inimese sünteetilise personaga asendamise protsess saavutas oma haripunkti sotsiaalmeedias, kus tänaseks osalevad miljardid inimesed vabatahtlikult nende endi käitumise mõjutamise eksperimendis. Kasutajad õpivad päev-päevalt autentset eneseväljendust algoritmiliste hüvede nimel lämmatama, ehtsaid elukogemusi filtreerima ning iseendid mitte sisemise mõõdupuu, vaid meeldimiste ja jagamiste hulga põhjal hindama. 2000ndatel aastatel tõsielusarjade abil algatatud protsessid – privaatsuse vabatahtlik loovutamine, autentsuse asendamine turustatava kuvandiga ja elu muutmine meediasisuks – laienesid globaalsele tasandile sotsiaalmeedia vahendusel. Igaüks võib tõusta omaenda tõsielusarja staariks, vahetades selleks autentsuse kaasatuse vastu.
2000ndatel aastatel tõsielusarjade abil algatatud protsessid – privaatsuse vabatahtlik loovutamine, autentsuse asendamine turustatava kuvandiga ja elu muutmine meediasisuks – laienesid globaalsele tasandile sotsiaalmeedia vahendusel.
Joshua Stylman
Üks sellise tendentsi kõige tugevamaid soodustajaid on Instagram, mis õpetab kasutajaid käsitlema oma elu kureeritava sisuna, kogemusi fotolavastuse võimalustena ning mälestusi avalikkusega jagatavate lugudena. Instagrami „suunamudijatel“ põhinev majandusmudel moondab ehedad hetked turundusvõimalusteks, suunates kasutajaid kohandama oma käitumisvalikuid – kuhu nad lähevad, mida nad söövad, kuidas nad riietuvad – algoritmide poolt premeeritava sisu loomise nimel. See ei ole lihtsalt elu jagamine veebis – see on oma elu andmine digitaalse turu teenistusse.
Instagrami „suunamudijatel“ põhinev majandusmudel moondab ehedad hetked turundusvõimalusteks, suunates kasutajaid kohandama oma käitumisvalikuid – kuhu nad lähevad, mida nad söövad, kuidas nad riietuvad – algoritmide poolt premeeritava sisu loomise nimel.
Joshua Stylman
Digitaalne lõppmäng
Kontrollimehhanismide evolutsioon Thomas Edisoni riistvaramonopolidest Tavistocki instituudi psühholoogiliste operatsioonideni ja sealt edasi tänapäeva algoritmiliste kontrollisüsteemideni paljastab meile midagi enamat kui loomuliku ajaloo kulu – see näitab, kuidas iga etapp ehitati sama eesmärgi saavutamise nimel sihipäraselt eelmise peale. Meediasisu levitamise füüsilisest kontrollist kasvas välja sisu psühholoogiline manipuleerimine, mis tänaseks on digitaalsete süsteemide vahendusel automatiseeritud. Tehisintellektipõhised süsteemid ei piirdu üha keerukamaks muutudes üksnes kontrollimehhanismide automatiseerimisega, vaid täiustavad neid veelgi, õppides ja kohanedes reaalajas miljardeid interaktsioone jälgides. Näeme, kuidas erinevad võimuringkonnad – rahandus, meedia, luure ja kultuur – on alates 20. sajandi algusest ühendanud jõud integreeritud sotsiaalse kontrolli võrgustiku loomisel. Algselt iseseisvalt toiminud süsteemid toimivad tänaseks üha enam ühtse võrgustikuna, millest iga allsüsteem tugevdab ja võimendab teisi. Rohkem kui sajandi jooksul viimistletud raamistik on leidnud oma tänase väljenduse digitaalajastus, kus algoritmid automatiseerivad pea kõike, mis varemalt nõudis inimestevahelist põhjalikku koordineerimist.
Näeme, kuidas erinevad võimuringkonnad – rahandus, meedia, luure ja kultuur – on alates 20. sajandi algusest ühendanud jõud integreeritud sotsiaalse kontrolli võrgustiku loomisel.
Joshua Stylman
Järelevalve, algoritmide ja finantssüsteemide koondumisega ei kaasne mitte üksnes rakendatavate tehnikate areng, vaid laieneb ka nende haardeulatus. Kes veel kahtleb, kas erinevate kontrollsüsteemide koostöö ikka oli ette kavandatud, sellel tasub mõelda hetkeks faktile, et Facebook käivitati täpselt samal päeval, kui USA kaitseministeeriumi uurimisagentuur DARPA lõpetas oma algatatud projekti nimega LifeLog, mille eesmärk oli jälgida „kogu inimese eksistentsi” võrgus. Või sellele, et suured tehnoloogiaplatvormid palkavad oma „usalduse ja turvalisuse” tagamise meeskondadesse programmiliselt endisi luureagente, kelle töö seisneb filtreerimises, millist sisu platvormidel võimendada ja millist summutada.
Kes veel kahtleb, kas erinevate kontrollsüsteemide koostöö ikka oli ette kavandatud, sellel tasub mõelda hetkeks faktile, et Facebook käivitati täpselt samal päeval, kui USA kaitseministeeriumi uurimisagentuur DARPA lõpetas oma algatatud projekti nimega LifeLog, mille eesmärk oli jälgida „kogu inimese eksistentsi” võrgus.
Joshua Stylman
Sotsiaalmeediaplatvormid koguvad üksikasjalikke andmeid kasutajate käitumise kohta, mida algoritmid analüüsivad kasutajate tegevuse prognoosimiseks ja kujundamiseks. Üha enam suunatakse sotsiaalmeedia platvormidelt kogutud andmed finantssüsteemidesse, ühendudes sedasi nagu valatult krediidireitingute, personaalselt sihitud reklaamide ja tärkavate keskpanga digitaalvaluutadega (CBDC). Üheskoos moodustavad kõik tsentraliseeritud võrgud suletud ringi, kus järelevalve määratleb aina täpsema sihtrühma, kujundab majanduslikke stiimuleid ning tagab valitsevate normide massidepoolse järgimise kõige üksikasjalikumal tasemel.
Kirjeldatud mehhanismide evolutsioon on praktikas avaldunud vägagi konkreetsetel viisidel: Edisoni filminduse infrastruktuuri monopolist on kujunenud platvormi omandiõigus ja pilveinfrastruktuur; Tavistocki instituudi psühholoogiauuringutest on kasvanud välja sotsiaalmeedia algoritmid; USA luure keskagentuuri meediaringkondadesse infiltreerumise programmist Pilalind (Mockingbird) on saanud sisu automatiseeritud modereerimine; ning Haysi koodeksis sätestatud moraalsed piirangud on tänapäevaks muundunud platvormide politiseeritud „kogukonnastandarditeks”.
Üha enam suunatakse sotsiaalmeedia platvormidelt kogutud andmed finantssüsteemidesse, ühendudes sedasi nagu valatult krediidireitingute, personaalselt sihitud reklaamide ja tärkavate keskpanga digitaalvaluutadega (CBDC).
Joshua Stylman
Samamoodi nagu Edisoni patendimonopol võimaldas 20. sajandi alguses dikteerida, milliseid filme ja kus võib näidata, rakendavad tänapäeva platvormid kasutustingimusi, intellektuaalomandi õigusi ja algoritmilist nähtavust selleks, et määrata, milline sisu jõuab publikuni. Edison võis keelata kinodele ligipääsu filmidele ning tänapäeva platvormid võivad hääletult summutada sisu nähtavust „varikeelustamise” või demonetiseerimise abil. Haysi koodeks keelas teatud sisu selgesõnaliselt, kuid täna peidavad tehisintellektipõhised süsteemid ebasoovitava sisu anonüümselt ära. Operatsioon Pilalind vajas oma eesmärkide täitmiseks inimtoimetajaid, samas kui tänapäeval kujundavad algoritmid meieni jõudvat infovoogu automaatselt. Vanad, kuid jätkuvalt kasutusel olevad mehhanismid on tänaseks muudetud varjatuks, palju tõhusamaks ning automatiseerituks.
Samamoodi nagu Edisoni patendimonopol võimaldas 20. sajandi alguses dikteerida, milliseid filme ja kus võib näidata, rakendavad tänapäeva platvormid kasutustingimusi, intellektuaalomandi õigusi ja algoritmilist nähtavust selleks, et määrata, milline sisu jõuab publikuni. Edison võis keelata kinodele ligipääsu filmidele ning tänapäeva platvormid võivad hääletult summutada sisu nähtavust „varikeelustamise” või demonetiseerimise abil.
Joshua Stylman
Matrixist lahtiühendamine: kuidas naasta reaalsusesse
Meie vastu rakendatavate süsteemide mõistmine on esimene samm nende mõju alt vabanemise poole. Kontrollimehhanismide haripunkti saabudes kasvab ühtlasi ka vastupanu võimalus. Tsentraliseeritud võimu lõppmäng peidab endas paradoksi: samad süsteemid, mis on loodud vabaduse piiramiseks, paljastavad kõige ehedamal viisil süsteemi nõrgad kohad. Ja kuigi teekond Edisoni füüsilistest monopolidest tänapäeva nähtamatute algoritmiliste kontrollimehhanismideni võib paista pöördumatult kõikehaarav, aitavad eelnevalt jagatud teadmised meil märgata olulist tõtt. Nimelt et need mehhanismid on inimeste pool loodud – ja kõike, mis on inimeste poolt konstrueeritud, saab ka lammutada või sellest mööda navigeerida.
Täna võime juba näha esimesi lootustandvaid vastupanu märke. Inimesed on hakanud nõudma üha enam läbipaistvust ja autentsust – ja moment, mil populatsioon on kontrollsüsteemide olemusest teadlikuks saanud, on momendiks, mil varjatult töötama pidavaid süsteeme on võimatu taas nähtamatuks teha.
Avalikkuse vastureaktsioon ilmselgele ideoloogilisele survele alates ettevõtete vooruslikkuse signaliseerimise kampaaniatest kuni platvormide poolt rakendatava tsensuurini viitab inimeste teadlikkuse üleüldisele tõusule nende üle kehtestatavate kontrollimeetodite suhtes.
Täna võime juba näha esimesi lootustandvaid vastupanu märke. Inimesed on hakanud nõudma üha enam läbipaistvust ja autentsust – ja moment, mil populatsioon on kontrollsüsteemide olemusest teadlikuks saanud, on momendiks, mil varjatult töötama pidavaid süsteeme on võimatu taas nähtamatuks teha.
Joshua Stylman
Asjaolu, et üha enam inimesi loobuvad korporatiivsetele uudisteagentuuridele toetumisest sõltumatu ajakirjanduse kasuks, et kasutajad lahkuvad manipuleerivatelt sotsiaalmeediaplatvormidelt ja eelistavad detsentraliseeritud alternatiive ning et kohalike kogukondade loomise liikumised koguvad üle maailma üha enam hoogu, illustreerib seaduspära, et teadlikkus viib tegudeni.
Vaba sõna eest seisvate platvormide esiletõus, isegi tsentraliseeritud süsteemide sees, näitab, et algoritmilisele manipuleerimisele leidub reaalselt eksisteerivaid alternatiive. Toetades läbipaistvust, vähendades sõltuvust automatiseeritud sisu modereerimisest ja soodustades avatud ideedevahetust, seavad need platvormid kahtluse alla senise status quo , astudes vastu tsentraliseeritud narratiivide domineerimisele. Sõna- ja mõttevabaduse aatele rajatud kanalid ja detsentraliseeritud võrgustikud on meie suurim lootus edukaks vastupanu osutamiseks. Kõrvaldades kontrollifunktsiooni teostavad sisuloome “väravavhid” täielikult, pakuvad need kõrgeimat potentsiaali hierarhilise kontrolli vastu astumisel ja autentse eneseväljenduse võimaldamisel.
Sõna- ja mõttevabaduse aatele rajatud kanalid ja detsentraliseeritud võrgustikud on meie suurim lootus edukaks vastupanu osutamiseks.
Joshua Stylman
Inimkonna ees seisev keskne võitlus on võitlus vabaduse ning oma teadvuse autonoomsuse eest, ilma milleta muudetakse vabad inimesed pelgaks massiks, kelle “vabad valikud” on üksnes illusiooniks kontrollsüsteeme käitavate võimude poolt seatud mõtlemis-, ütlemis- ja tegutsemismaatriksi üha kitsamates parameetrites.
Iga kord, kui me seame kahtluse alla algoritmilise soovituse või otsime sõltumatuid hääli, murrame end samm-sammu haaval kontrollimaatriksist välja. Rajades ja kasvatades kohalikke kogukondi ning toetades detsentraliseeritud platvorme, loome ruume, mis asuvad väljaspool algoritmilist manipuleerimist. Need ei ole pelgalt vastupanuaktid – need on sammud meie kui teadlike inimeste, mitte programmeeritud marionettide, autonoomsuse tagasivõitmise teel.
Inimkonna ees seisev keskne võitlus on võitlus vabaduse ning oma teadvuse autonoomsuse eest, ilma milleta muudetakse vabad inimesed pelgaks massiks, kelle “vabad valikud” on üksnes illusiooniks kontrollsüsteeme käitavate võimude poolt seatud mõtlemis-, ütlemis- ja tegutsemismaatriksi üha kitsamates parameetrites.
Joshua Stylman
Valiku langetamine autentse teadvuse ja programmeeritud käitumise vahel eeldab igapäevaselt oma individuaalse olukorra teadvustamist. Me võime kas jääda passiivseteks tarbijateks või otsida aktiivselt mitmekesiseid vaatenurki. Me võime aktsepteerida algoritmilisi soovitusi või valida teadlikult oma teabeallikaid. Me võime isoleerida end digitaalsetesse mullidesse või luua reaalses maailmas vastupanu osutavaid kogukondi.
Meie vabanemise kõige esimeseks sammuks jääb siiski mõistmine, et kirjeldatud kontrollisüsteemid, olgu nad kui tahes mõjuvõimsad, ei ole ei paratamatud ega võitmatud. Need on inimeste poolt loodud ja neid on võimalik lammutada. Kasvades loovuses, edendades autentset inimlikku kontakti ja taastades oma suveräänsust teeme me midagi märksa enamat kui seisame vastu kontrollimaatriksile – me võtame tagasi oma põhiõiguse kujundada oma saatust ise. Tulevik kuulub neile, kes on piisavalt teadlikud, et kontrollsüsteemi olemasolu näha, piisavalt julged, et seda tagasi lükata, ja piisavalt loovad, et ehitada üles midagi paremat, midagi inimlikumat, midagi inimväärsemat.
Meie vabanemise kõige esimeseks sammuks jääb siiski mõistmine, et kirjeldatud kontrollisüsteemid, olgu nad kui tahes mõjuvõimsad, ei ole ei paratamatud ega võitmatud. Need on inimeste poolt loodud ja neid on võimalik lammutada.
Joshua Stylman
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.