Teadlaste sõnul pole inimkond endale teadvustanud peagi asetleidvat seninägematut ülemaailmset sündide langust, millel on väga pikaajaline mõju kogu planeedi saatusele.
Langevad sündimusnäitajad ennustavad, et peaaegu kõigis maailma riikides pöördub rahvaarv sajandi lõpuks sügavasse langustrendi ning 23 riigis – teiste hulgas nt Hispaanias ja Jaapanis – on ette näha rahvaarvu vähenemist poole võrra aastaks 2100. Samal ajal lisandub üha kiireneva rahvastiku vananemise protsessi tagajärjel üle 80-aastaseid rahvastikku juurde samas tempos, kui sünnib uusi ilmakodanikke.
Mis on toimumas sündimuskordajaga?
Sündimuskordaja, täpsemalt naiste sündimuskordaja, mis näitab sünnitamiseas naiste keskmist laste arvu, on kogu arenenud maailmas juba aastakümneid langenud. Kui see näitaja jääb alla 2,1, võtab rahvaarv suuna vähenemise poole. Näiteks 1950. aastal oli maailma keskmine sündimuskordaja 4,7. Washingtoni Ülikooli tervisenäitajate hindamise instituudi demograafid avaldasid meditsiiniajakirjas The Lancet uurimuse, millest nähtus, et 2017. aastaks oli globaalne sündimuskordaja kukkunud 2,4 peale, ja mis ennustas selle jõudmist 1,7-ni sajandi lõpuks.
Ülemaailmset rahvastiku tippu on oodata umbes 9,7 miljardi inimese juures aastal 2064, seejärel leiab aset rahvaarvu langemine 8,8 miljardi peale sajandi lõpuks. „See on tegelikult päris suur asi: suurem osa maailmast on liikumas rahvastiku vähenemise faasi,” kinnitab professor Christopher Murray ja lisab: „Ma leian, et see on väga keeruline protsess, mida kogu ulatuses lahti mõtestada ja mõista, niisuguse arengu erakordsus nõuab meilt sisuliselt ühiskonna ümberkorraldust.”
Miks sündimuskordajad kukuvad ja kes on enim mõjutatud?
Peamisi põhjuseid seostatakse naiste kõrgema haridustaseme ja tööhõivega, teisalt ka näiteks rasestumisvastaste vahendite levikuga, mistõttu sünnib järjest vähem lapsi. Siiski on langevaid sündimuskordajaid peetud pigem edulooks, mis seonduvad haridustaseme ja jõukuse kasvuga.
Jaapani elanikkonnale ennustatakse sajandi lõpuks langemist 53 miljoni tasemele, võrreldes populatsiooni tipuga 128 miljoni juures aastal 2017. Sama dramaatilist langust on oodata Itaalias, kus rahvaarvu prognoositakse kukkuvat 61 miljonilt 28 miljonile sajandi lõpuks. Need kaks riiki on 23 teise (sh Hispaania, Portugal, Tai ja Lõuna-Korea) hulgas, kus prognoositakse rahvastiku langust poole võrra. „Perspektiiv on jahmatav,” lausub professor Murray. Maailma suurima rahvaarvuga riigis Hiinas on oodata rahvastiku tippu 1,4 miljardi juures nelja aasta pärast, misjärel on oodata rahvaarvu langust samuti 50% võrra sajandi lõpuks. Näiteks Ühendkuningriigis on rahvaarvu tippu oodata 2063. aasta paiku ja langust 71 miljoni juurde 2100. aastaks. 195 maailma riigist 183 puhul on näha sündimuskordaja langust alla 2,1 ehk alla taastootmise piiri.
Miks on sündimuse langus probleem?
Üsna levinud on arusaam, mille järgi rahvastiku vähenemine on soodne looduskeskkonnale, kuna väheneva elanikkonnaga kahanevad süsinikuemissioonid ja väheneb metsade raiumine majanduslikel eesmärkidel. „See kõik oleks tõsi, kui mitte arvestada kaasneva tagurpidi populatsiooni struktuuri (rohkem vanureid kui lapsi) ja sellest tulenevaid täiendavaid negatiivseid tagajärgi,” sõnab professor Murray.
Kas inimesed saavad tulevikus pensionile minna?
Tema uurimus ennustab:
- alla 5-aastaste arv kukub 681 miljoni pealt 2017.aastal 401 miljonile aastaks 2100;
- üle 80-aastaste arv hüppab 141 miljonilt 2017. aastal 866 miljonile aastaks 2100.
Professor Murray rõhutab, et see toob kaasa kujuteldamatult suuri sotsiaalseid muutusi, lisades: “Mul on endal 8-aastane tütar ja mõtlen muretsedes sellele, milline maailm teda ees ootab. Me vajame pehmemat maandumist ees ootavatele probleemidele.” Kes maksab makse järjest vananevas ühiskonnas? Kes maksab kinni vanurite hoole ja tervishoiu? Kes üldse teeb töökäte vähenemisel ära selleks vajaliku töö? Kas inimesed saavad tulevikus pensionile minna?
Millised võiksid olla lahendused?
Osa riike, nagu nt Ühendkuningriik, on kasutanud rahvastikukasvu võimenduseks sisserännet ja tasandanud sel moel langevate sündimuskordajate mõju. Siiski kaob säärane võimalus tulevikus, kui kõigi maailma piirkondade rahvaarvud kukuvad langustrendi. „Tulevikus võib avatud/suletud rändepoliitika valik muutuda hoopis konkureerimiseks migrantide pärast, kuivõrd neid ei tule enam piisavalt,” väidab professor Murray.
Paljud riigid on loonud toetussüsteeme nagu ema- või isapuhkus, tasuta lastehoid, lisasoodustused ja täiendavad tööõigused, aga ühest lahendust probleemile pole. Rootsi on suutnud kergitada oma sündimuskordaja 1,7 juurest 1,9-le, kuid sama pole korda läinud paljudel teistel, näiteks Singapuris on näitaja siiani 1,3. Professor lisab veel, et tihti naeravad inimesed rahvastikuprobleemi lihtsalt välja, suutmata seda uskuda, ja arvavad, et tulevikus saavad naised lihtsalt rohkem lapsi.
Samas rõhutavad teadlased, et areng naiste hariduses ja ligipääsus rasestumisvastastele vahenditele ei tohiks teha tagasipööret, kuivõrd naiste õigusi ja ühiskonna arengut tervise vallas ei saa demograafiliste probleemide lahendamisel ohvriks tuua. „Riikide vastus rahvastiku vähenemise probleemile saab olema ülekaalukas poliitiline küsimus mitmel pool maailmas,” täiendab professor Stein Emil Vollset.
Tulevikus saab olema palju rohkem Aafrika päritolu inimesi väga paljudes maailma riikides, mis on kõik kogemas rahvastiku vananemise protsessi.
Kuidas on lood Aafrikaga?
Sahara-aluse Aafrika rahvastikku ennustatakse sajandi lõpuks kolmekordistuvat ja jõudvat kolme miljardi elanikuni. Samuti väidetakse uuringus, et Nigeeria jõuab 21. sajandi lõpuks maailmas rahvaarvult teisele kohale prognoositava 791 miljoni elanikuga. Professor Murray lisab: „Tulevikus saab olema oluliselt rohkem Aafrika päritolu inimesi väga paljudes maailma riikides, mis kõik on kogemas rahvastiku vananemise protsessi.” Probleemid seoses rassismiilmingute ja selle tunnistamisega hakkavad paljudes riikides olema rändeprotsessidega seoses samuti märksa kriitilisemad.”
Kust tuleneb 2,1 sündimuskordaja piir?
Esmapilgul võiks näida, et sündimuskordaja 2 on piisav rahvaarvu püsimiseks samal tasemel. See pole aga paraku tõsi, kuna isegi parima meditsiinitasemega riikides ei ela kõik lapsed täiskasvanueani, lisateguriks on ka sugude vaheline tasakaal populatsioonis. Seetõttu on arenenud riikides seatud populatsiooni stabiilsuspunkti piirväärtuseks sündimuskordaja 2,1. Kõrge suremusega (sh laste suremusega) riikides peavad sündimuskordajad rahvastiku püsimiseks kõrgemad olema.
Professor Ibrahim Abubakar UCL-ist (University College London) lisas, et kui nimetatud prognoosid peavad poole võrragi paika, muutub sisseränne vajaduseks enamiku maailma riikide jaoks. „Et olla edukad, peame sisuliselt ümber defineerima ülemaailmsed poliitikad. Tööealiste inimeste jaotus üle kogu maailma muutub inimkonna edasisel toimimisel keskse tähtsusega küsimuseks.”
[1]Prof. Rein Taagepera poolt on seda nähtust eesti keeles nimetatud demograafilise vetsupoti efektiks
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!