Suur luguÜhiskond & kultuur

“Suur lähtestamine” kui vabaduse lõppmäng I


Täiuslikult efektiivne totalitaarne ühiskond saab tekkida üksnes tingimusel, et kõikvõimas valitsejate klass suudab panna massid armastama oma orjust.   

Aldous Huxley


Makroskoop avaldab teise kirjutise New Yorgis elava alternatiivmuusiku Tessa Lena sulest, milles avatakse koroonasulgudest alguse saanud “Suure lähtestamise” nime kandva maailma ümberkujundamise projekti tähendust. Autor põimib oskuslikult tervikuks kogu inimkonda hõlmava protsessi hingelis-eetilised alged ja etteaimatavad tagajärjed, mis meenutavad Dostojevski, C.S Lewise ja Huxley düstoopilisi visioone. Kõnetades nii mõistust kui südant, kutsub autor inimkonda üles mitte kaotama oma inimlikkust.

Adrian Bachmann

Tessa Lena

Lihtrahvas läheb paksuks ja paljuneb!

Oh ei.

“Suur lähtestamine” (The great reset) – mis see on?

“Suur lähtestamine” on koondnimetus ulatuslikult rahastatud meeleheitlikult ambitsioonikale globaalse haardega projektile, mille programmijuhiks on maailma suurimad rahvusvahelised korporatsioonid ja finantsturgude vägevad ning mida teostavad sümbiootiliselt kokkusulanud riigiorganid ja valitsusvälised organisatsioonid. Oma olemuselt on tegemist seguga 20. sajandi esimese poole ulmekirjandusest, idüllilistest Nõukogude plakatitest, raamatupidaja obsessiivsusest ning digitaliseeritud “Manifest Destiny”-st.

“Suure lähtestamise” matemaatiliseks taustsüsteemiks on arusaam, et tehnoloogia tõttu on planeet muutunud liiga väikeseks ning lõputule kasvule ehitatud majandusmudel on jõudnud tupikusse. Aga … väga rikkad tahavad kõigele vaatamata jääda ka tulevikus väga rikkaks, mistõttu on neil hädasti vaja imet, järjekordset mulli, ning kirurgilise täpsusega loodud sotsiaalmajanduslikku süsteemi, haldamaks planeedi “piiratud ressursse”. Ressursse, mida nad peavad sünniõigusega iseendi pärisvaraks.

“Suure lähtestamise” matemaatiliseks taustsüsteemiks on arusaam, et tehnoloogia tõttu on planeet muutunud liiga väikeseks ning lõputule kasvule ehitatud majandusmudel on jõudnud tupikusse.

Seega ajab kõrgelt arenenud klassiteadvusega globaalsete oligarhhide kildkond taga mulli, mis tagaks kasvu sõna otseses mõttes mitte millestki, tõmmates samaaegselt lihtrahva püksirihma koomale ning tehes seda kõike planetaarsel tasandil. See on ettevõtmine, mis algab käitumise korrigeerimisest ehk Lääne lihtrahva ettekujutuse, et neil on mingil põhjusel õigus kõrgele elatustasemele ja vabadustele (loe: “privileegidele”), ümberlükkamisest.

Psühholoogiline põhjus “suureks lähtestamiseks” peitub maailma võimu- ja varahierarhia tipus troonijate hirmus kaotada kontroll oma vara ehk planeedi üle. Miljardeid omaval (ja triljoneid liigutaval) klassil on reaalsuse taju paratamatult teistsugune ning kõik allpool paistev tundub üha enam sipelgapesana, mis on loodud justkui vaid sinu meelevalla tarbeks. Ei muud kui sipelgad ja numbrid – kõik sinu vara.

Psühholoogiline põhjus “suureks lähtestamiseks” peitub maailma võimu- ja varahierarhia tipus troonijate hirmus kaotada kontroll oma vara ehk planeedi üle.

Niisiis on “suure lähtestamise” praktiliseks eesmärgiks eeskätt korraldada ümber maailma majandus ja geopoliitilised suhted lähtuvalt kahest eeldusest. Esiteks, kõik looduses leiduv ja iga eluvorm on osa globaalsest reservist (mida kontrollib väidetavalt heatahtlik riik, mis omakorda läbi tehnoloogia kuulub mitmele samaväärselt heatahtlikule väga rikkale). Teiseks, kogu see reserv peab olema arvele võetud: tsentraalses süsteemis registreeritud, skanneeritav, identifitseeritav ning tehisintellekti poolt uusimaid “teadussaavutusi” kasutades kontrollitav.

Eesmärk on enneolematus ulatuses ning digitaalse täpsusega üle lugeda, rentaablilt majandada ja kontrollida kõiki ressursse … kaasa arvatud inimesi. Seda kõike samal ajal, kui isandad omavad jätkuvalt priviligeeritud ligipääsu ulatuslikele looduskaitsealadele, olles vabad ebavajalikest ja tülikatest, ning ülepea liiga sõltumatuks muutunud matsidest. Valitsejate maailm paistab märksa ettearvatavamana ja rahulikumana, kui inimliku subjektiivsuse kakofoonia on viimaks kontrolli alla saadud.

Potentsiaalselt tulusa boonusena on võimalik osa rangelt kontrollitud varadest muuta uuteks finantsinstrumentideks.

Teisisõnu on tegemist globaalse feodalismiga, mis ulatub palju sügavamale oma keskaegsest vennast, sest skanneerija on esimest korda inimkonna ajaloos kõikenägev: iga inimene, iga mineraal, iga mari on digitaalselt märgistatud ja jälgitav. “Suure lähtestamise” raamistikus on igale prolele nähtud ette spetsiifiline ühiskondlik funktsioon, mis ei ole kantud eksistentsi müstilisusest või inimese sisemisest kutsest, vaid mida juhib tehisintellekt – efektiivsuse isand ja valitsejate teener.

“Suure lähtestamise” raamistikus on igale prolele nähtud ette spetsiifiline ühiskondlik funktsioon, mis ei ole kantud eksistentsi müstilisusest või inimese sisemisest kutsest, vaid mida juhib tehisintellekt – efektiivsuse isand ja valitsejate teener.

Ideaalis õnnestub lihtrahvast veenda selles, et see kõik on nende jaoks kasulik (või turvakaalutlustel vajalik) ning selles inimkonna homse päeva areng ja õnn seisnebki. Kui aga mitte, siis on olemas ka alternatiivid, alates klassikalisest vägivallast ja virtuaalsest vanglast ning lõpetades “moraalitablettidega”.

Reformi eesmärk on mõjutada kõiki eluvaldkondi kogu planeedi ulatuses: valitsused, rahvusvahelised suhted, rahandus, energeetika, toiduainetööstus, meditsiin, töökohad, linnaplaneering, kinnisvara, korrakaitse ja inimestevaheline suhtlus. See kõik algab sellest, et muudetakse seda, kuidas mõtleme endist ja oma suhtest maailmaga.

Märgatavalt suureks okkaks “suurte lähtestajate” kollektiivses silmas on inimeste privaatsus. Seda lauset kirjutades suruvad nad läbi oma mesimagusat juttu sellest, kuidas privaatsus on igand, eriti selles osas, mis puudutab terviseandmeid, ja ega helge tuleviku suunas polegi võimalik sammuda, kui rumalad inimesed oma privaatsuse külge jonnakalt klammerduvad.

Märgatavalt suureks okkaks “suurte lähtestajate” kollektiivses silmas on inimeste privaatsus.

Hetke pärast käin põgusalt läbi selle libeda reformi erinevad elemendid, aga kokkuvõtvalt võib öelda, et soovitud lõpptulemus on hiiglaslik, rõõmutu ja kontrollitud globaalne konveier, kuhu kõik kuulub; kus privaatsus on tohutult kallis, mittenõustumine mõeldamatu ning vaimne allutatus kohustuslik. See on katkematu viibimine uimastatud reaalsuses, kus uimastid on nii digitaalsed kui keemilised, raporteerides sinu kohta “emalaevale”, mis võib sind siis halva käitumise eest karistada näiteks sellega, et blokeerib sinu ligipääsu teatud kohtadele või külmutab su pangakonto. Seda kõike võib millalgi saavutada ilma igasuguse inimesepoolse sekkumiseta.

Sensoorses mõttes, nagu see suhestub raha ja võimuga, on loodav “konveier” väga rikaste püüdlus oma vara, mille hulka kuuluvad ka inimesed, organiseerida ja panna raha tootma efektiivsemalt kui eales varem. Teoloogilisel tasandil on “suure lähtestamise” motivaatoriks transhumanistlik kreedo, sügavalt juurdunud vastikustunne kõige loomuliku suhtes ja sellest välja kasvanud arusaam, et kõik bioloogilised eluvormid on justkui “vigased robotid”, mida annab täiustada, ristates neid masinatega viisil, mis mõtestab ümber kogu meie eksistentsi tähenduse ja trotsides sedasi surma ennast.

soovitud lõpptulemus on hiiglaslik, rõõmutu ja kontrollitud globaalne konveier, kuhu kõik kuulub; kus privaatsus on tohutult kallis, mittenõustumine mõeldamatu ning vaimne allutatus kohustuslik.

Tahaksin rõhutada seda, et me ei peaks kunagi alahindama, kui oluline roll on subjektiivsetel emotsioonidel ja teoloogial ajalooliste sündmuste kujunemisel. Kogu inimkonna ajalugu on subjektiivsete valikute summa, kus võimsamate ja motiveeritumate valikud on kaalukamad kui tavainimeste soovid ja unistused. Religioosne reform, mis areneb reeglina välja mitme võimsa indiviidi isiklikest eelistustest selle osas, milline “suur pilt” välja nägema peaks, on sajandeid olnud sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste muutuste eestvedajaks.

Oleme hetkel uue tehnokraatliku religiooni sünni tunnistajaks ja kui väga ma ka ei taha uskuda kogu süsteemi üleüldisesse puhtusesse ja ratsionaalsusesse, siis kõrgemal tasemel ei ole tegemist ratsionaalse, teaduspõhise, ausa ja heatahtliku, ega isegi eksliku katsega muuta olukorda paremaks.

Kogu inimkonna ajalugu on subjektiivsete valikute summa, kus võimsamate ja motiveeritumate valikud on kaalukamad kui tavainimeste soovid ja unistused.

Paraku on kõige suuremad hullud tihtilugu väga rikkad ja heade sidemetega, mis omakorda annab võimaluse palgata miljon käsilast, et luua oma uuele religioonile masside jaoks usutav, mõnus ja ratsionaalne fassaad. Kuidas? Ostes. Ostes ära meedia, poliitikud, akadeemikud, kampaaniakorraldajad, mittetulundusühingud. Ärgem unustagem ka kunstiinimesi, kes on näljast ja vääritusest varmad looma ilusaid, kunstilisi ja liigutavaid reklaame kõige jaoks, mis maksab.

Kes on need “nemad”, kes “suurt lähtestamist” edendavad?

Peale vaadates paistab, et tegemist on tavapäraste kahtlusalustega: maailma tippkapitalistid, ajalooliselt jõukad dünastiad maailma eri piirkondadest, ilmalike ja vaimulike õukondade liikmed, miljardärid ja muu seesugune rahvas. Ehk teisisõnu, inimesed, kellel on piisavalt raha, et arvata, et maailm kuulub neile. 0,0001% inimkonnast ja võib olla ka mõni komakoht nende ees – seltskond, kes noolib võimalust tõusta päris tippu. Nende seas on nii tuttavaid nägusid kui ka neid, kellest me pole kunagi midagi kuulnud.

Vandenõulaste kurvastuseks ei ole “suure lähtestamise” toetajate näol tegemist monoliitse grupiga ja ilmselt ei nõustu globaalne “establishment” üksteisega kõigis küsimustes – tõenäoliselt toimub ka teatav võistlus selle nimel, kes suudab rohkem matse nahka pista.

Kindlasti rivaalitsevad omavahel Ameerika ja Hiina eliit, või siis Ameerika ja Vene eliit, nagu ka erinevad indiviidid toiduahela tipus. Aga “nemad ja meie” skeemis on neil kõigil ikkagi ühised huvid ja sõnumid, isegi kui nad omavahel võistlevad. Globaalse eliidi liikmete vahel on kindlasti rohkem strateegilist seltsimehelikkust, kui nende ja lihtsurelike vahel eales olla saab.

Vandenõulaste kurvastuseks ei ole “suure lähtestamise” toetajate näol tegemist monoliitse grupiga ja ilmselt ei nõustu globaalne “establishment” üksteisega kõigis küsimustes.

Näiteks ei ole keegi eliidist valmis loobuma võimalusest luua uut liiki finantsvara, mille pealt tulu teenida. Lisaks veel nõunike kast, kes võistlevad teineteisega kõrgeima tasu nimel, püüdes suruda läbi just enda ideid.

Hetkel paistab juhtivaks kontseptsiooniks olevat kõiksugu lühendid: AI (tehisintellekt), 5G, IoT (eesti k “nutistu”) jms. See ei ole elamis-, vaid pigem olemisruum, milles raha on digitaalne, toit laboris kasvatatud, kus kõike loendavad ja kontrollivad hiiglaslikud monopolid ja inimesed on üha enam vabastatud vabast tahtest. “Ümberlähtestatud” maailm on maailm, kus iga looduse osa ja elusolend on kas andmekandja või energiaallikas või mõlemat.

Maailm, kus tavakodaniku igapäevane kulgemine on detailideni kontrollitud igijälgiva, igijuhtiva tehisintellekti poolt, mis registreerib mõtteid ja tundeid juba enne, kui inimene on neid kogedagi saanud. Maailm, kus elamine ise on allüüritud masinatele ja inimene on sisuliselt lihast ja luust kostüüm.

Tõenäoliselt see 100% ümberlähtestatud maailm ei realiseeru kunagi täielikult kogu oma düstoopilisuses. Tõenäoliselt see kukub kokku enne, kui see isegi poolele teele jõuab ja osa sellest, mida ma just kirjeldasin, on lihtsalt väga katkise mõistuse haige fantaasia. Aga võimsad ja võimukad hullumeelsed üle maailma on andmas endast parimat, et košmaar reaalsuseks saaks.

Seega ei möödu oht tänu ootamatult eneseteadlikuks saanud tehisintellektile, vaid kahju pärast, mida hullumeelsed meie kehale ja vaimule põhjustada võivad, kui nad tormavad maailma saagima ja tükeldama, kasutades mugavaid hüüdlauseid nagu “globaalne tervisekriis” ja “kliimamuutus”.

Tõenäoliselt see 100% ümberlähtestatud maailm ei realiseeru kunagi täielikult kogu oma düstoopilisuses.

Jah, kindlasti on see koordineeritud ja järjepidev, nagu on järjepidevad dünastiad ja filosoofilised tendentsid. Osa sellest on lühiajalisem ja osa sellest on konkreetsem. Lühiajalisest aspektist on “lähtestajate” visioon seotud 20. sajandi esimeses pooles populaarseks saanud futuristlike ideedega, unistusega globaalsest korporatiivsest monopolist, mis tõukas tagant 1917. aasta enamlaste revolutsiooni, ja üleüldise ahvatlusega kontrollida maailma tehnoloogiat, mida prooviti ja mis ebaõnnestus Nõukogude Liidus 1960ndatel, kasutades sõnastust, mis on väga sarnane tänapäevasega.

Konkreetsemast aspektist on “suur lähtestamine” (mis muide on nii hästi koordineeritud, et Biden ja Johnson mõlemad kasutavad identseid sõnu, mille on ette andnud WEF) välja kasvanud teise maailmasõja järgsest püüdlusest säilitada “õige” võimutasakaal maailmas, kus “õiged” majanduslikud huvid riisuvad saadava kasu.

“Jätkusuutlikkuse” keelekasutus, mis on “suure lähtestamise” turundusliku poole oluline tugisammas, sai algselt loodud erinevate ÜRO programmide osana, nendest tuntumad on nn “Agenda 21” ja “Agenda 2030”. Maailm ei ole mustvalge ja on tõenäoline, et “suure lähtestamise” eelprogrammide loomise ajal kombineerusid mõlemad elemendid, nii vandenõulisus kui ka head kavatsused.

Nii „Agenda 21“ kui ka „Agenda 2030“ näol on tegemist paki äärmiselt kuivade ja igavate dokumentidega, mis räägivad ressursi majandamisest ja õiglusest. Need kõlavad nii, nagu oleks need kirja pandud mõne väsinud ja otsekohese Nõukogude õpetaja poolt, kes suudab oskuslikult kasutada bürokraatlikke termineid ning mis on loodud ennekõike selleks, et õigustada bürokraatide palkasid ja ÜRO olemasolu.

ÜRO juures on huvitav see, et tavaliselt on see üpris kasutu organ, milles inimesed tulevad kokku, räägivad, mõtlevad välja pikad bürokraatlikud dokumendid ja mittesiduvad otsused … millele ei järgne sisuliselt mitte midagi. Aga mitte sel korral. Mitte nüüd.

Seega peab see mõne mängija jaoks oluline olema. Muide jah, ma olen küüniline. Kõiges, mis maailmas juhtub, on olemas kombinatsioon heast tahtest, ahnusest, ambitsioonist, isiklikest suhetest, majanduslikest huvidest, pettekujutelmadest jms.

Poliitikud räägivad rahastajatega, kindralid räägivad poliitikutega, keegi on kellegi teise onu ja nii saavadki asjad tehtud. Kahjuks on sedasi, et mida ebaselgem on vertikaalne info liikumine ja mida ülevoolavam on propaganda, seda väiksem on hea tahte väärtus ja seda lihtsam on kurjamitel korda saata kõikvõimalikku absurdi.

Kõiges, mis maailmas juhtub, on olemas kombinatsioon heast tahtest, ahnusest, ambitsioonist, isiklikest suhetest, majanduslikest huvidest, pettekujutelmadest jms.

Loomulikult võivad nii suure mõjualaga ettevõtmised läbida väga pika ja vaikse ettevalmistava faasi, mille jooksul soovitud ideed istutatakse vajalike inimeste pähe läbi isiklike vestluste, väikeste koosolekute, rahastatud teadustöö, tööstuse konventsioonide ja muu sarnase. Nii on selleks ajaks, kui plaan käiku lastakse, tekkinud tunne, et vastavad tendentsid on juba olemas.

Jätkub…

Jaga artiklit sõpradega:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *

Suur luguÜhiskond & kultuur

"Suur lähtestamine" kui vabaduse lõppmäng III

Seotud lugu...