fbpx
AjatuAudioSuur luguÜhiskond & Kultuur

ARHIIVIST: “Suur lähtestamine” kui vabaduse lõppmäng II

Makroskoop taasavaldab 4-osalise kirjutise New Yorgis elava alternatiivmuusiku Tessa Lena sulest, milles avatakse koroonasulgudest alguse saanud “Suure lähtestamise” nime kandva maailma ümberkujundamise projekti tähendust. Autor põimib oskuslikult tervikuks kogu inimkonda hõlmava protsessi hingelis-eetilised alged ja etteaimatavad tagajärjed, mis meenutavad Dostojevski, C. S. Lewise ja Huxley düstoopilisi visioone. Kõnetades nii mõistust kui südant, kutsub autor inimkonda üles mitte kaotama oma inimlikkust.

Adrian Bachmann

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Tessa Lena

Loe ka sama artikli 1. osa

“Suur lähtestamine” ja vandenõuteoreetikud

Ajaloos toimub kõik nii, et inimesed tulevad kokku, otsustavad, mida nad teha tahavad ja siis teevad seda. Seega on teatud mõttes kõik “vandenõu”, sest kõik saab teoks inimeste vahendusel. Sageli tähtsad inimesed varjavad oma tegusid. See ei tohiks olla just kuigi äärmuslik mõte.

Võimustruktuuride tipp on sageli “vandenõu” selles mõttes, et tegemist on juhtide koordineeritud jõupingutusega, mille nimel kõik kooskõlastatult tegutsevad, ilma et kõiki pikaajalisi eesmärke laiemale publikule ilmtingimata avaldataks.

Nüüdseks on võimulolijad avastanud, et palju soodsam ja vähem tööjõudu nõudev on ametlikku meediat, teadlasi, akadeemikuid, poliitikuid ja isegi “kontrollitud opositsiooni” ära osta ning lasta neil lihtrahvast veenda, selle asemel, et ise kõiki ja kõike jõuga kontrollida.

Muide, võimustruktuuride tipp on sageli “vandenõu” selles mõttes, et tegemist on juhtide koordineeritud jõupingutusega, mille nimel kõik kooskõlastatult tegutsevad, ilma et kõiki pikaajalisi eesmärke laiemale publikule ilmtingimata avaldataks. Ülejäänud torni moodustab tõenäoliselt tavapärane inimlikkus, mida võimendab vanamoodsa moraalse vastutustunde puudumine.

Tavapärane inimlikkus on segu ambitsioonist, tõmblemisest, ahnusest, hoolimatusest, ülbusest ja isegi headest kavatsustest. Mida lähemale võimustruktuuride põhjale, seda rohkem esineb ignorantsust ja seda paremad on kavatsused, sest enamik inimesi tõesti usub (või vähemasti tahavad uskuda), et nad teevad head. Kuid see ei muuda mingilgi moel “lähtestamise” ratsasalga trajektoori traagilisust.

Olgu, aga oota – võib-olla ongi päris kriis ja rikkad on lõpuks ärganud, sest nad tahavad elada? Mis siis, kui ei olegi tegelikult mingit vandenõud kui sellist ja maailma kõige rikkamad ja võimsamad on lihtsalt aru saanud, et planeet on omadega rabas ja nüüd nad tahavad tegeleda ülerahvastatuse ja saastamise probleemidega, sest planeedil tõepoolest on liiga palju inimesi, kes tegelevad kõik ületarbimise ja saastamisega? Mis sa selle peale ütled?

Mis siis, kui ei olegi tegelikult mingit vandenõud kui sellist ja maailma kõige rikkamad ja võimsamad on lihtsalt aru saanud, et planeet on omadega rabas ja nüüd nad tahavad tegeleda ülerahvastatuse ja saastamise probleemidega, sest planeedil tõepoolest on liiga palju inimesi, kes tegelevad kõik ületarbimise ja saastamisega?

Mul on hea meel, et sa küsisid. Räägime sellest.

Vastab tõele, et tuim utilitaarne lähenemine loodusele, elule ja teistele elusolenditele on olnud äärmiselt laastav, kusjuures vahetuim ja silmatorkavaim häving on saanud osaks “kolmanda maailma riikidele” ja majanduslikult vähemkindlustatud inimestele Läänes (vt prügimäed, „Cancer Alley“ ning ebatervislikud, mürke täistuubitud mitteorgaanilised toidud).

Vastab tõele, et massiline tarbimine ja kõikvõimalikud ühekordseks kasutamiseks mõeldud asjad (mida toodavad enam-vähem need samad, kes nüüd “lihtrahvaga” tarbimise pärast pragavad) on põhjustanud suure kaose. Vastab tõele, et meie ookeanid ja kopsud on täis plastikut, et krooniliste haiguste esinemissagedus on kasvanud plahvatuslikult ja paljud liigid tegelevad väljasuremisega. Vastab tõele, et meie muld, toit ja kehad on toksilisest glüfosaadist saastunud.

Vastab tõele, et massiline tarbimine ja kõikvõimalikud ühekordseks kasutamiseks mõeldud asjad (mida toodavad enam-vähem need samad, kes nüüd “lihtrahvaga” tarbimise pärast pragavad) on põhjustanud suure kaose.

Vastab tõele, et enamasti kulub aastakümneid selleks, et jõuda hetkest, mil tootjad mõistavad, et nende toode on mürgine, hetkeni, mil seda võib kõva häälega välja öelda, ilma et seda vandenõuteooriaks peetaks. Kõik puha tõsi.

Siiski vastab tõele ka see, et inimesed, kes näitavad sõrmega sotsiaalsete probleemide poole ja ütlevad, et meil on “suurt lähtestamist” vaja, on sama päritolu kui need, kes olukorra põhjustasid. Vastab tõele, et nende turundusbrošüüride jutu all on peidus mürgisus ja kaos, mis ületab kordades selle, mis praegu meie ees seisab.

Seega on nad kas lollid või nad valetavad. Ma kardan, et see on see teine. Kuitahes rikkad nad ka poleks, puudub neil igasugune moraalne kvalifikatsioon siin maailmas üldse midagi korda teha. Ja mistahes viisil me ka otsustame oma suhet looduse ja teineteisega ravida, siis päris kindlasti ei ole selleks tehnofašistlik neofeodaalne “suur lähtestamine”.

Seega ei ole tegemist inimestega, kes võiksid olla teejuhid (näiteks prügi kosmosesse viimise idee). Kui me sellega kaasa läheme, siis lõpetame me maailmas, mis näeb välja selline.

Mistahes viisil me ka otsustame oma suhet looduse ja teineteisega ravida, siis päris kindlasti ei ole selleks tehnofašistlik neofeodaalne “suur lähtestamine”.

Rääkides lahendustest, on hulk aktiviste ja kohalikke juhte, nagu näiteks Vandana Shiva, kes pakuvad välja võimalusi, kuidas me saaksime oma suhet loodusega parandada. On vilepuhujaid. On juriste, kes võitlevad hiigelkorporatsioonidega ja aeg-ajalt ka võidavad. On arste, kes riskivad oma karjääriga selleks, et oma patsiente kaitsta. On kohalikke põllumehi.

On loomeinimesi, kes paljastavad oma hingi. On tõerääkijaid. On väärikust ja on austust, kui me seda nõuame. Ma usun, et head pikaajalised lahendused leitakse tänu sisemisele aususele ja rahule ning igaühes meist on olemas just selline sära, mille abil on võimalik üles leida oma pusletükk, mis lõpuks maailma terveks aitab ravida.

Mis puutub sellesse, et planeedil elab liiga palju inimesi, siis ma arvan, et ka see on liialdus. Tegelikult on Vandana Shiva koostanud mitmeid analüüse võrdlemaks tööstuslikku põllumajandust kohalike traditsiooniliste põllupidamisviisidega ning on leidnud, et suured põllumajandusettevõtted on end ületähtsustanud.

Head pikaajalised lahendused leitakse tänu sisemisele aususele ja rahule ning igaühes meist on olemas just selline sära, mille abil on võimalik üles leida oma pusletükk, mis lõpuks maailma terveks aitab ravida.

Suurimaks “demograafiliseks probleemiks” Lääneriikides on vanemaealiste kasvav osakaal nooremaealiste üle. Isegi “arengumaades” paistavad tendentsid olevat teistsugused nendest, mida meile õpetatakse. Veel enam, planeedil jagub kõike piisavalt kõigi jaoks ja ainus põhjus, miks me millestki puudust tunneme, on see, et 0,0001% inimestest kontrollivad väga suurt osa kõigest.

Iroonilisel kombel on tegemist samade inimestega, kes muretsevad selle pärast, et vajalikke ressursse ei jätku kõigile, suruvad läbi ideed ülerahvastatusest, sageli ise samal ajal innukalt sigides, ning nakatavad rahvast oma agendaga selliselt, et mitmed keskklassi noored ei tahagi lapsi saada, sest soovivad seeläbi “planeeti päästa”. Vot see on ajuvaba.

Jah, ülerahvastatus on juhtidele juba aastakümneid peavalu valmistanud. Kohati on nende ideed olnud suisa eugeenilise alatoonidega (vt näiteks 1974. aasta Kissingeri raportit, kus kiideldi sellega, et indiaani mehi suunati vasektoomiat tegema). Tõepoolest, ei ole täiesti hullumeelne väita, et eugeenika ei kadunud kuhugi pärast seda, kui Hitler selle maine maatasa tegi ning et need, kes arvavad, et maailm kuulub neile, ei olekski selle vastu, kui demograafilisi tendentse natukene kunstlikult kohendatakse. Kas ma suudan nende mõtteid lugeda?

Ei. Ma ei tea, kes täpselt mida mõtleb ning õnneks ei ole mind ka nende kohtumistele kutsutud. Siiski, aeg-ajalt ütlevad tegelased nagu Bill Gates või prints Charles midagi, mis kõlab üsna hitlerlikult ja see paneb mind imestama.

Teisest küljest ei ole see just kuigivõrd üllatav, sest inimloomus ei ole põrmugi muutunud võrreldes ajaga, mil eugeenikat võis “auväärt ringkondades” sotsiaalselt aktsepteeritavaks pidada.

Seega on maailmas ilmselt omajagu palju väga halbu inimesi, kellel on väga palju võimu ning kes tõenäoliselt sahkerdavad ka eugeenikaga. Osa neist aga ilmselt lihtsalt ei hooli lihtrahva huvidest.

Mul on tegelikult ükskõik, kummaga neist tegu on, olgu nad pahatahtlikud või hoolimatud. Ent mulle on oluline, et nad mu maailma ei hävitaks. Kas seda on liiga palju tahta?

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Järgneb…

Loe ka sama artikli 1. osa

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

AjatuAudioSuur luguÜhiskond & Kultuur

ARHIIVIST: "Suur lähtestamine" kui vabaduse lõppmäng I

Soovitame lugeda ...