Ühiskond & kultuur

Norra teadlased: inimkonna intelligentsustase on kiiresti langemas

Põhjapanev suund inimeste arukuse testimises, mis näitas IQ-testide tulemuste järjepidevat kasvu 20. sajandi vältel, on uue uuringu kohaselt järsu lõpu saanud.

Flynni efekt (saanud oma nime uusmeremaalasest intelligentsiuurija James Flynni järgi) täheldas eelmisel sajandil intelligentsuskvoodi kiiret kasvu tempoga ligi 3 IQ-punkti iga kümne aasta kohta. Uus teadustöö vihjab aga sellele, et n-ö buumiaastad on ammu lõppenud.

Oslo ülikooli Ragnar Frischi nimelise majandusuuringute keskuse värske analüüs ligi 730 000 IQ-testi põhjal näitab, et Flynni efekt jõudis tippu põlvkonnaga, mis sündis 1970. aastate keskpaigas ja et hiljem on selle mõju märgatavalt taandunud.

„See on seni kõige veenvam tõestus, et Flynni efekt on pöördunud,” ütles The Times’ile Edinburgh’ ülikooli psühholoog Stuart Ritchie, kes polnud ise uuringuga seotud. „Kui eeldada, et nende mudel on õige, on need tulemused märkimisväärsed ja küllaltki murettekitavad.”

Uuringu korraldajad hankisid oma andmed 18- ja 19-aastastelt Norra ajateenijatelt, kes sooritasid testid oma kohustusliku kaitseväeteenistuse raames. Vahemikus 1970–2009 sooritas kolme aastakümne jagu mehi (sündinud vahemikus 1962–1991) üle 730 000 IQ-testi.

Uued tulemused paljastavad, et Flynni efekt on pöördunud 1975. aastast hilisemates aastakäikudes ja seda ligikaudu 7 IQ-punktilise kahanemisega iga uue põlvkonna kohta.

Flynni efekt on pöördunud 1975. aastast hilisemates aastakäikudes ja seda ligikaudu 7 IQ-punktilise kahanemisega iga uue põlvkonna kohta.

See pole esimene kord, kui niisugust kukkumist märgatakse. Flynni enese uurimistöö, mis vaatles Briti teismeliste arukust kümmekond aastat tagasi, tuvastas katsetulemustes sarnase languse. „Näib, et Briti teismelistega toimub midagi üpris veidrat,” ütles Flynn tollal The Telegraph’ile. „Samal ajal, kui oleme rikastanud laste kognitiivset keskkonda nende varajases lapsepõlves, on kognitiivne keskkond pärast teismeea saabumist kängu jäänud.”

Kuigi säärane viide keskkonnale jääb vaid hüpoteesiks, on tegemist võimalusega, mida toetab ka värskeim teadustöö, mille tulemused põhinevad– see väärib rõhutamist! – vaid ühelainsal Norra valimil (olgugi et tegemist on eriliselt hiiglasliku valimiga).

Uus uuring täheldab IQ langust ka perede sees – vendade ja poegade vahel –, mis viitab sellele, et efekti pöördumine pole tingitud muutustest demograafilistes tegurites (nagu on varem välja pakutud), näiteks ebasoodsate geenide düsgeenses kuhjumises ühiskonna eri osades.

Selle asemel oletatakse uuringus, et madalama IQ taga on muutused elustiilis. See võib olla tingitud sellest, kuidas lapsi haritakse ja kasvatatakse ning milliste asjadega tegelemisele nad rohkem või vähem aega kulutavad (mängud, mida nendega mängitakse, kas neile loetakse raamatuid jne).

Teine võimalus on see, et IQ-testid pole kohandunud tänapäeva inimeste arukust täpselt mõõtma, mistõttu hinnatakse kõrgemalt formaalselt omandatud mõtteviise, mida tänapäeva hariduses ja elustiilis ehk vähem rõhutatakse.

„Arukuse uurijad eristavad üldjoontes muutlikku ja kristalliseerunud arukust,” seletas uuringu autor, majandusteadlane Ole Rogeberg The Timesile. „Kristalliseerunud arukus on see teadmine, mida on inimesele õpetatud ja milles teda on treenitud, muutlik arukus on aga tema võime näha uusi mustreid ja kasutada uute ülesannete lahendamiseks loogikat.”

Seega on võimalik, et asi pole meis – asi on IQ-testides. Ent kuni teadlased välja selgitavad, miks see trend pöördunud on, ei saa meie oma väiksemate IQ-dega end sugugi kindlalt tunda.

Uurimistulemused on esitatud väljaandes PNAS.

Jaga artiklit sõpradega:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *