Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal rakendasid Lääneriigid Moskva suhtes kõige ulatuslikumaid sanktsioone ja kaubanduspiiranguid, mida terve ajaloo vältel on ühelegi riigile kehtestatud. Tänase seisuga ei ole aga näha, et nendel oleks Venemaale erilist mõju olnud.
Briti makroökonoomika spetsialist Philip Pilkington arutleb, kuidas USA Vene Föderatsiooni nõrgestamiseks välja töötatud sanktsioonipoliitika on tänaseks hävitamas hoopis Euroopa tööstust, eesotsas Saksamaaga.
Euroopa juhtiva majandusanalüütika mõttekoja andmetel on maailmas tööstusliku võimsuse poolest vaid üks üliriik ning selleks on Hiina, mille tööstustoodangu maht ületab USA tööstusvõimsuse kolmekordselt, seljatades tänaseks kõikide Lääneriikide kombineeritud tööstusliku tootmise näitajad.
Iraagi parlamendi finantskomitee tegi 31. jaanuaril üleskutse mitte arveldada tulevikus naftatehingutes enam USA dollaris. Antud samm on vastuseks USA poolt Iraagi pangandussüsteemile rahapesu ennetamise ettekäändel seatud sanktsioonidele.
USA tuumajaamade kütusest neljandik pärineb jätkuvalt Venemaalt – Moskva kaalub saadetiste peatamist
Vene riigile kuuluv uraaniettevõte Tenex on hoiatanud oma Ameerika kliente, et “Kreml võib keelata ennetavalt uraani ekspordi” USA-sse, kui Washington peaks võtma vastu seaduse, mis keelustaks alates 2028. aastast uraani impordi Venemaalt.
Ameerika Ühendriigid jäävad Venemaa energiasanktsioonide juurde seni, kuni Putin jätkab oma sõda Ukrainas, ning Washingtoni eesmärgiks on vähendada Moskva energiakandjate ekspordist saadavat tulu 2030. aastaks poole võrra.
Taiwan on maailma peamine kiibitootja, kelle toodangut vajavad kõik maailma arenenud tsiviil- ja militaartööstused. Seetõttu on mõlemad majandushiiud – nii USA kui Hiina – tugevas sõltuvuses väikese saareriigi mikroelektroonika tehastest, mis oleksid konflikti korral tulejoonel.
Kui Hiina arvas, et kaubandussõda Trumpiga oli piinarikas, siis ei suutnud Peking ilmselt ettegi kujutada, kui halvaks võib asjade seis progresseeruda Joe Bideni valitsusajal.
Vladimir Putini ja Xi Jinpingi hiljuti aset leidnud ja kolm päeva väldanud tippkohtumise kõige kõnekam osa on tagasihoidlikku meedikajastust saanud. Putin resümeeris maratonmiitingu põhiresultaate aga järgnevalt: „Me pooldame Hiina jüaani kasutamist Venemaa ning Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika vaheliste tehingute eest tasumisel.“ Seega püüavad maailma suuruselt teine majandus ja planeedi kõige suurem energia eksportija tõmmata sihipäraselt koomale dollari ülemvõimu rahvusvahelises finantssüsteemis. Kas Hiina-Vene ühine ponnistus dollari maailmavalitsus kukutada on realistlik?
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles hiljuti antud intervjuus, et Euroopa Liidus tegutsevad jõud, mis üritavad saboteerida liikmesriikide tuumaenergeetikaalast koostööd Vene Föderatsiooniga ning et Ungari ei luba vaatamata sellele teha endale ettekirjutusi selle osas, kuidas Budapest oma energeetikavajadused kaetud saab.
Hiina president Xi Jinping ja Venemaa president Vladimir Putin tõotasid oma riikide vahelist kauplemist aastaks 2030 „märgatavalt kasvatada“.
Staažikas USA luureanalüütik Derek Grossman juhib tähelepanu asjaolule, et praktiliselt mitte ükski maailma riik pole tänini Ameerika Ühendriikide juhtimisel Lääneriikide poolt Venemaale kehtestatud majanduslike sanktsioonidega ühinenud.
Majandusuudiste portaali Bloomberg kogutud andmete kohaselt langesid Vene riigi nafta ja naftasaaduste maksudelt kogutud tulud aasta läbilõikes pea poole võrra.
Venemaa ja Iraani keskpangad allkirjastasid leppe, mille eesmärk on ühendada riikide pankadevaheline teabevahetus ja ülekandesüsteemid, et hoogustada kaubandustegevust ja lihtsustada kahepoolseid pangatehinguid.
Kuigi Berliin on riiklikust eelarvest eraldanud tänaseks üle 260 miljardi euro, et tulla toime Vene energiakandjate ära langemise mõjude kompenseerimisega, ületab energiadefitsiidi katmise pikaajaline hind triljon eurot ning on suure tõenäosusega ökoloogiliselt ja tööstuslikult teostamatu.
Ameerika Ühendriikide, Hollandi ning Jaapani valitsuste vahelise kokkuleppe tulemusena ei varusta Lääne tööstuskontsernid ASML, Nikon ja Tokyo Electron enam Hiina ettevõtteid tipptasemel mikroelektroonika tootmiseks vajalike kõrgema hinnaklassi fotolitograafiliste masinatega.
Hiina majandusanalüütikud ennustavad, et Hiina siseriiklik tarbekaupade turg möödub käibe poolest koheselt Ameerika Ühendriikide omast, tõustes seeläbi maailma suurimaks.
Hiina kivisöe kaevandamine tegi 2022. aastal kõigi aegade rekordi, vaatamata koroonasulgudest tulenevale tootmise ajutisele aeglustumisele aasta viimases kvartalis.
Maailma suurima autotootja Volkswageni väitel on kõrged energiahinnad muutnud elektriautode akude tootmise Euroopas majanduslikult võimatuks.
Hiina päritolu teadlased on viimaste aastate jooksul hakanud USAst kiirenevas tempos lahkuma.
Kuigi Hiina ei liitunud Lääne hinnalaega ega näi sellest huvitatud olevat, annab mehhanismi olemasolu Pekingile siiski tugevdatud positsiooni venelaste survestamisel oma naftat odavamalt müüma.
Põhimõtteliselt on raporti kohaselt Euroopa ettevõtete jaoks tegemist lihtsa dilemmaga ülemääraste energiaarvete tõttu tegevuse koomale tõmbamise ning palju odavamasse energiakeskkonda kolimise vahel.
Hiina mõju kaubalaevandussektoris võib osutuda geopoliitilistele rivaalidele tõsiseks väljakutseks.
Aprilli lõpus lõpetasid Vene võimud riigivõla, kaubandusstatistika ja naftatootmise andmete avaldamise.
Vene eksperdid töötavad projekti kallal, mille eesmärk on tagada rubla kulla ja muude toorainetega.
Venemaa on jätkuvalt saanud kasu oma Euroopa energiavarustuse üle hoitavast haardest hoolimata sellest, et valitsused on püüdnud meeleheitlikult takistada Vladimir Putinit naftat ja gaasi majandusrelvana kasutamast.
Hiina piiriüleste rahvusvaheliste maksete süsteem CIPS (Cross-Border International Payments System) võiks Vene kaubanduse rahastamisel asendada Lääne poolt kontrollitud SWIFT-i, ütles Hiina akadeemik 27. veebruaril väljaande Observer alla kuuluvale Shanghai-põhisele uudiste veebisaidile (guancha.cn) antud intervjuus.
Kuna igas negatiivses ilmastikunähtuses süüdistatakse kliimamuutust, avaneb valitsustel üha enam võimalusi isikuvabadusi piiravate meetmete rakendamiseks.
Hiina rikkus kasvas 2000. aasta vaid 7 triljoni USA dollari tasemelt 2020. aastal 120 triljoni dollarini. 113 triljoni dollari suurune hüpe asetab Hiina maailma rikkaimaks riigiks, tõrjudes Ameerika Ühendriigid esmakordselt teisele positsioonile.
Lääne poolkera kaks suuremat majandusruumi Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit tõotavad alustada “uut peatükki” kaubanduskoostöö ajaloos pärast poolte kohtumist äsja loodud Kaubanduse ja Tehnoloogia Nõukogu avatseremoonial, mille käigus anti lubadusi tugevdada kriitilisi tarneahelaid, ohjata Hiina ambitsioone ja vähendada kaubandustõkkeid tehnoloogiate ekspordile.
Kuna Ameerika Ühendriigid on kehtestamas Hiinale üha enam tehnoloogilisi sanktsioone, on maailma mikroelektroonika tööstus sisenemas ebakindlasse tulevikku.
Suurkorporatsioonide kasumiahnus on Ühendriikide maailmavalitsemise ambitsioonid maha mänginud, kuna aastakümneid väldanud tööstusvõimsuse eksport Hiinasse on pöördumatu, kirjutab majandusanalüütik Charles Hugh Smith.
Viimase kolme aasta vältel on Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit rakendanud Hiina ametnike ja ettevõtete suhtes üha rohkem sanktsioone. Hiina on äsja välja kuulutanud vastumeetmete paketi, mis on vallandamas Lääne suurkorporatsioonides paanikat.