Hiina mõju kaubalaevandussektoris võib osutuda geopoliitilistele rivaalidele tõsiseks väljakutseks.
Aprilli lõpus lõpetasid Vene võimud riigivõla, kaubandusstatistika ja naftatootmise andmete avaldamise.
Vene eksperdid töötavad projekti kallal, mille eesmärk on tagada rubla kulla ja muude toorainetega.
Venemaa on jätkuvalt saanud kasu oma Euroopa energiavarustuse üle hoitavast haardest hoolimata sellest, et valitsused on püüdnud meeleheitlikult takistada Vladimir Putinit naftat ja gaasi majandusrelvana kasutamast.
Hiina piiriüleste rahvusvaheliste maksete süsteem CIPS (Cross-Border International Payments System) võiks Vene kaubanduse rahastamisel asendada Lääne poolt kontrollitud SWIFT-i, ütles Hiina akadeemik 27. veebruaril väljaande Observer alla kuuluvale Shanghai-põhisele uudiste veebisaidile (guancha.cn) antud intervjuus.
Kuna igas negatiivses ilmastikunähtuses süüdistatakse kliimamuutust, avaneb valitsustel üha enam võimalusi isikuvabadusi piiravate meetmete rakendamiseks.
Taiwan on maailma peamine kiibitootja, kelle toodangut vajavad kõik maailma arenenud tsiviil- ja militaartööstused. Seetõttu on mõlemad majandushiiud – nii USA kui Hiina – tugevas sõltuvuses väikese saareriigi mikroelektroonika tehastest, mis oleksid konflikti korral tulejoonel.
Hiina rikkus kasvas 2000. aasta vaid 7 triljoni USA dollari tasemelt 2020. aastal 120 triljoni dollarini. 113 triljoni dollari suurune hüpe asetab Hiina maailma rikkaimaks riigiks, tõrjudes Ameerika Ühendriigid esmakordselt teisele positsioonile.
Lääne poolkera kaks suuremat majandusruumi Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit tõotavad alustada “uut peatükki” kaubanduskoostöö ajaloos pärast poolte kohtumist äsja loodud Kaubanduse ja Tehnoloogia Nõukogu avatseremoonial, mille käigus anti lubadusi tugevdada kriitilisi tarneahelaid, ohjata Hiina ambitsioone ja vähendada kaubandustõkkeid tehnoloogiate ekspordile.
Kuna Ameerika Ühendriigid on kehtestamas Hiinale üha enam tehnoloogilisi sanktsioone, on maailma mikroelektroonika tööstus sisenemas ebakindlasse tulevikku.
Suurkorporatsioonide kasumiahnus on Ühendriikide maailmavalitsemise ambitsioonid maha mänginud, kuna aastakümneid väldanud tööstusvõimsuse eksport Hiinasse on pöördumatu, kirjutab majandusanalüütik Charles Hugh Smith.
Viimase kolme aasta vältel on Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit rakendanud Hiina ametnike ja ettevõtete suhtes üha rohkem sanktsioone. Hiina on äsja välja kuulutanud vastumeetmete paketi, mis on vallandamas Lääne suurkorporatsioonides paanikat.
Hiina majandusanalüütikud ennustavad, et Hiina siseriiklik tarbekaupade turg möödub käibe poolest koheselt Ameerika Ühendriikide omast, tõustes seeläbi maailma suurimaks.