Lääne poolkera kaks suuremat majandusruumi Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit tõotavad alustada “uut peatükki” kaubanduskoostöö ajaloos pärast poolte kohtumist äsja loodud Kaubanduse ja Tehnoloogia Nõukogu (Trade and Technology Council ehk TTC) avatseremoonial, mille käigus anti lubadusi tugevdada kriitilisi tarneahelaid, ohjata Hiina ambitsioone ja vähendada kaubandustõkkeid tehnoloogiate ekspordile.
EL ja USA esindajad kohtusid Pittsburghis TTC esimesel sessioonil, et analüüsida transatlantiliste suhete potentsiaali omavaheliste kaubandus- ja tööstussidemete edasiseks süvendamiseks. Ajastus on märgiline, kuna vaid nädalapäevi varem kerkis Euroopa poolelt ettepanekuid jätta kohtumine ära seoses Prantsusmaa diplomaatilise raevuga ootamatu AUKUSe leppe sõlmimise pärast.*
Olles sunnitud neid väiteid kommenteerima 22. septembril Atlandi Nõukogu istungil, keeldus Euroopa Komisjoni siseturu volinik Thierry Breton küsimust arutamast, arvates siiski, et tõenäoliselt on aeg jätta EL-USA suhted enne taaskäivitust pausile. “Pärast hiljutisi sündmusi… on maad võtmas meeleolu, et usaldus EL ja USA vahel on madalseisus,” lisas Breton.
Lisaks ajutisele kiipide tarneraskusele teeb Brüsselile ja Washingtonile muret Aasia riikide ülekaalukas osa globaalses kiipide tootmises. 75% kogu maailma elektroonika kiipide tootmisest asub tänaseks Ida-Aasias, kusjuures 92% maailma kõrgetasemelisematest “tarkadest” pooljuhtkiipidest toodetakse Taiwanis.
Ootamatult edukaks osutus aga järgmise päeva telefonikõne presidentide Bideni ja Macroni vahel, misjärel Euroopa Komisjoni kõneisik kinnitas TTC avakohtumise plaanipärast toimumist. Kõrged ametnikud osalesid avakohtumisel mõlemalt poolelt, teiste hulgas USA riigisekretär Antony Blinken, kaubandussekretär Gina Raimondo ja väliskaubanduse esindaja Katherine Tai ning Euroopa Komisjoni asepresidendid Margrethe Vestager ja Valdis Dombrovskis.
Peamised eesmärgid?
Euroopa Liidu ja USA sooviks on reguleerida suuri tehnoloogiaettevõtteid ning piirata valeinfo levikut ja tehnoloogiate väärkasutust. Võtmeküsimuste seas tulevad arutlusele ka tehisintellektiga (AI – artificial intelligence) seotud teemad.
Kokku on loodud kümme erinevat töögruppi, mis on mehitatud asjasse puutuvate USA valitsusasutuste ja Euroopa Komisjoni allasutuste poolt ning käsitlevad igaüks erinevat teemat: uute tehnoloogiate (kasutuselevõtu) standardid, rohepöörde tehnoloogiad, tarneahelate tugevdamine, küberturvalisus, andmete haldus, tehnoloogia väärkasutused, eksporditõkked, investeeringute taustakontroll, väikeettevõtluse toetamine ja globaalse kaubanduse väljakutsed.
Samas on mõlemad osapooled Pittsburghi kohtumise järgses avalduses kinnitanud, et järgmiste kuude jooksul on TTC raames tähelepanu all viis teemat, millega tahetakse jõuda enne uut tippkohtumist “konkreetsete tulemusteni”. Nende teemade hulka kuuluvad välisinvesteeringute taustakontroll, tehintellekti kasutamine, pooljuhtkiipide tarneahelad, ekpordi piiramine tundlike tehnoloogiate osas ning ka eesmärk võidelda turutõrgete ja turumoonutuste probleemidega globaalsel tasandil.
Euroopa Liidu ja USA sooviks on reguleerida suuri tehnoloogiaettevõtteid ning piirata valeinfo levikut ja tehnoloogiate väärkasutust.
Kaubandussekretär Raimondo kinnitas ajakirjanikele, et “arvestatav osa” Pittsburghis toimuvatest aruteludest keskendusid pooljuhtkiipide defitsiidi küsimusele. “USA ja EL kogevad sarnaseid probleeme pooljuhtkiipide sektoris seoses defitsiidiga, seetõttu oleme otsustanud… koguda andmeid tööstuselt, et saavutada rohkem läbipaistvust ja tõrkekindlust tarneahelates. Tulevikus loodame teha tihedamat koostööd, kui mõlema pakkumine suureneb.”
Erinevate sektorite ettevõtted on kiibipõua tõttu möödunud aasta jooksul raputada saanud, neist kõige tõsisemalt autotööstus. Kogu aasta jooksul on suurimad Ameerika autotootjad, nt Ford ja General Motors, olnud sunnitud sulgema tehaseid, ainuüksi septembris peatas GM tootmise tervelt kaheksas tehases, mis on enam kui pool Põhja-Ameerikas paiknevast tootmisest.
Lisaks ajutisele kiipide tarneraskusele teeb Brüsselile ja Washingtonile muret Aasia riikide ülekaalukas osa globaalses kiipide tootmises. USA Pooljuhtkiipide Tootmise Assotsiatsioon (SIA – Semiconductor Industry Association) hindab, et 75% kogu maailma elektroonika kiipide tootmisest asub tänaseks Ida-Aasias, kusjuures 92% maailma kõrgetasemelisematest “tarkadest” pooljuhtkiipidest toodetakse Taiwanis.
Selle taustal teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen septembri keskel plaanist esitleda Euroopa Liidu kiibiakti. Sarnaselt on ka president Biden lubanud miljardeid dollareid toetusi kiibiettevõtjatele, et panna püsti uusi tootmisi USAs.
Hiina küsimus
Praeguseks ei saa veel kindlas kõneviisis rääkida TTC mõõdetavast ja kestvast mõjust USA-EL suhetele. TTC puhul tuleb osapooltel vältida karisid, mis lasid põhja tänase presidendi eelkäijate George W. Bushi (TEC) ja Barack Obama (TTIP) aegsed analoogsed algatused. Viimase puhul sai saatuslikuks vaidlus klooriga töödeldud kanade teemal.
Eesootavate kuude jooksul peavad töögrupid teostama tehnilise analüüsi võtmeteemadel – pooljuhtkiibid, ekpordipiirangud ja välisinvesteeringute taustakontroll. Järgmise kõrgema taseme kohtumise kuupäeva pole veel kokku lepitud, ent EL ja USA ütlevad, et sessioonid saavad toimuma korrapäraselt.
Igal juhul arvavad mõned eksperdid, et EL ja USA ei suuda kõigis küsimustes ühist keelt leida, pidades silmas eelkõige Donald Trumpi 2018. aastal alustatud kaubandussõda Hiinaga. Selle põhjuseks oli USA soov survestada Hiinat loobuma turgu moonutavatest ja turuvälistest (plaanimajanduslikest) poliitikatest ja praktikatest. USA Ekspordi-Impordipank (US Exim) on samuti kritiseerinud Hiina ekspordi krediidisüsteemi, mille strateegiline eesmärk on nende sõnutsi geopoliitiliste kaalutlustega, mitte pelga turumajandusliku sisuga.
Stephen Olson, vanemanalüütik Hinrich’i instituudis, tõdeb siinjuures, et samal ajal kui Euroopa Liit soovib TTC abil üles ehitada tihedamaid kaubandussidemeid USAga, on Valge Maja perspektiivist nõukogu “üheks keskseks (kui mitte kõige tähtsamaks)” eesmärgiks Hiina kasvava mõju tasalülitamine, mitte niivõrd transatlantilised suhted. Olson lisab, et arusaamatused võivad tekkida ka sellest, et EL pole nii innukalt huvitatud vastasseisust Hiinaga, kui seda on Ameerika.
“TTC avaldustes ei mainitud Hiinat nimeliselt. Seevastu viidati mitmele Hiina vastuolulisele praktikale – näiteks riigi poolt sunnitud tehnoloogiavahetused, erinevad subsiidiumid ja turuvälised praktikad riigiettevõtetega. Sisuliselt lepiti kokku vaid lubaduses vahetada informatsiooni,” võtab Olson teema kokku, lisades: “Pittsburghi kohtumine tõestas, et mõlemad osapooled on valmis projitseerima ühtset võitlusrinnet, kuid detailides võivad vaated osutuda väga erinevateks.”
Samal ajal kui Euroopa Liit soovib TTC abil üles ehitada tihedamaid kaubandussidemeid USAga, on Valge Maja perspektiivist nõukogu “üheks keskseks (kui mitte kõige tähtsamaks)” eesmärgiks Hiina kasvava mõju tasalülitamine. Arusaamatused võivad tekkida ka sellest, et EL pole nii innukalt huvitatud vastasseisust Hiinaga, kui seda on Ameerika.
- AUKUS – strateegiline leping USA, Austraalia ja Ühendkuningriigi vahel, mille tõttu tühistas Austraalia ootamatult 90-miljardi-dollarilise tehingu allveelaevade ostmiseks Prantsusmaalt https://www.theguardian.com/australia-news/2021/oct/02/australia-told-french-submarine-firm-it-didnt-have-green-light-to-proceed-hours-before-deal-cancelled