AudioMajandus & rahaSuur lugu

Uus kullastandard? Kreml kinnitab plaani tagada rubla tulevikus kulla ja toorainetega

Audio leiad artikli lõpust

26. aprillil ajalehele Rossiskaja Gazeta (RG) antud intervjuus ütles Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev, et Vene eksperdid töötavad projekti kallal, mille eesmärk on tagada rubla kulla ja muude toorainetega.

Neile, kellele pole Nikolai Patruševi nimi tuttav: tegemist on Venemaa ühe mõjuvõimsama julgeoleku- ja luureametniku ning Putini lähedasema liitlasega. Aastatel 1999 kuni 2008 oli Patrušev FSB direktor, pärast mida sai temast föderatsiooni julgeolekunõukogu sekretär. Tema eelkäija FSB direktori ametikohal oli Vladimir Putin ise.

Venemaa valitsus töötab aktiivselt selle nimel, et luua kulla ja toorainetega tagatud Vene rubla, mille olemuslik väärtus on väljaspool USA dollari orbiiti.

Venemaa Julgeolekunõukogu juht on Putin isiklikult, kes on ühtlasi Patruševi kui Julgeolekunõukogu sekretäri otsene ülemus. Venemaa endine president ja peaminister Dmitri Medvedev on Julgeolekunõukogu aseesimees. Julgeolekunõukogusse kuuluvad muu hulgas ka praegune Venemaa peaminister Mihhail Mišustin ja välisminister Sergei Lavrov.

Vladimir Putin ja julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev

Seega kui Nikolai Patrušev ütleb, et Venemaa on töötamas välja plaani tagamaks rubla kulla ja toorainetega, ei ütle seda enam suvaline isik, vaid seda kinnitavad Venemaa valitsuse kõrgeimad instantsid.

Sisemine väärtus

RG küsimus: mida me peame tegema selleks, et tagada rubla suveräänsus?

Nikolai Patrušev: „Mis tahes riigi finantssüsteemi suveräänseks muutmiseks peab selle maksevahenditel olema sisemine väärtus ning hinnastabiilsus tagatud, ilma et see oleks seotud dollariga.

Praegu töötavad (Vene) eksperdid teadusringkondade poolt välja pakutud projekti kallal kaheastmelise raha- ja finantssüsteemi loomiseks.

Ennekõike on tehtud ettepanek määrata rubla väärtus, mis peaks olema tagatud nii kulla kui ka kaupade rühmaga, ning viia rubla kurss vastavusse reaalse ostujõu pariteediga.”

Plaan on seega selge. Venemaa valitsus töötab aktiivselt selle nimel, et luua kulla ja toorainetega tagatud Vene rubla, mille olemuslik väärtus on väljaspool USA dollari orbiiti.

Uus ortodoksia

RG küsimus: sarnaseid ideid on väljendatud ka varem. Mitmed eksperdid on aga väitnud, et need on vastuolus majandusteooria järeldustega…?

Nikolai Patrušev:

„Need ei ole vastuolus mitte majanduslike järeldustega, vaid pigem Lääne majandusõpikute järeldustega.

Lääs on ühepoolselt omastanud ühiskonna optimaalse struktuuri intellektuaalse monopoli ning on seda aastakümneid kasutanud…

(Venemaa) ei ole vastu turumajandusele ja globaalsetes tootmisahelates osalemisele, kuid oleme selgelt teadlikud, et Lääs lubab teistel riikidel olla oma partneriks üksnes siis, kui see on talle kasumlik.

Seetõttu on Venemaa majandusliku julgeoleku tagamise olulisim tingimus tuginemine riigi sisemisele potentsiaalile – rahvamajanduse struktuursele kohandamisele kaasaegsel tehnoloogilisel alusel.”

Kui Nikolai Patrušev ütleb, et Venemaa on töötamas välja plaani tagamaks rubla kulla ja toorainetega, ei ütle seda enam suvaline isik, vaid seda kinnitavad Venemaa valitsuse kõrgeimad instantsid.

Sanktsioonid – eesmärk omaette

Seoses finantssanktsioonide ja välismaal hoitavate Venemaa valuutareservide külmutamisega nendib Patrušev, et Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisega „lööb Lääs mitte ainult Venemaad, vaid ka ennast” ning on kahjustanud USA dollari usaldusväärsust kui maailma de facto reservvaluutat:

„Praegune ülemaailmne finantssüsteem on üles ehitatud üksnes usaldusele, sealhulgas USA kui maailma reservvaluuta emitendi vastu. Pool sajandit tagasi oli kulla faktor olemas, kuid 1971. aastal Ameerika Ühendriigid vabastasid oma valuuta sellest, mis võimaldas raha emiteerida praktiliselt ilma piiranguteta.”

(Venemaa) ei ole vastu turumajandusele ja globaalsetes tootmisahelates osalemisele, kuid oleme selgelt teadlikud, et Lääs lubab teistel riikidel olla oma partneriks üksnes siis, kui see on talle kasumlik.

Lääs vs. teised

Intervjuus avaldab Patrušev ka mõned pommuudised selle kohta, kuidas Venemaa tihendab koostööd mitte-Lääne maailmaga, millele Lääne peavoolumeedia pole veel tähelepanu pöörama hakanud.

„Ma olen kindel, et lahendame kõik probleemid, mis sanktsioonide kehtestamise tagajärjel tekkinud on.

Täna on Venemaa liikumas Euroopa turult Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika turgudele.

Meie prioriteediks on Euraasia Majandusühendus, mille tähtsus on praegustes tingimustes kasvanud mitmekordseks.

Me lähendame koostööd BRICS-i ja Shanghai Koostööorganisatsiooni riikidega, mis toob kokku ligikaudu 3,5 miljardit inimest üle maailma.”

Venemaa on liikumas Euroopa turult Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika turgudele.

Shanghai Koostööorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 2001. aastal ning mis hõlmab endas kaheksat riiki: Hiina, Venemaa, India, Kasahstan, Pakistan, Usbekistan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan.

BRICS on 2006. aastal loodud ühendus, mis hõlmab endas viit riiki: Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

Euraasia Majandusühendus, BRICS ja Shanghai Koostööorganisatsioon. Kolm ja pool miljardit inimest. Kulla ja toorainetega tagatud rubla. Lääne meedial on, mille üle juurelda.

„Praegune ülemaailmne finantssüsteem on üles ehitatud üksnes usaldusele, sealhulgas USA kui maailma reservvaluuta emitendi vastu. Pool sajandit tagasi oli kulla faktor olemas, kuid 1971. aastal Ameerika Ühendriigid vabastasid oma valuuta sellest, mis võimaldas raha emiteerida praktiliselt ilma piiranguteta.”

Järeldus – uus kullastandard?

Märtsi lõpus, mil Venemaa Keskpank tegi Venemaa pankadele ettepaneku osta kulda fikseeritud hinnaga 5000 rubla grammi kohta, astuti esimene samm sidumaks rubla kullaga. Ühtlasi pani see samm paika kulla hinna alampiiri, mis toimis katalüsaatorina rubla tugevnemiseks USA dollari suhtes pärast veebruaris ja märtsi alguses toimunud nõrgenemist.

Samal nädalal, märtsi lõpus, teavitas Putin globaalset turgu sellest, et vaenulikud Venemaa gaasi importijad peavad hakkama maagaasi eest rublades maksma. See samm, mida näeme praegu Euroopas lahti rullumas, oli võrrandi teiseks pooleks: rubla sidumine toorainetega.

Märtsi lõpus, mil Venemaa Keskpank tegi Venemaa pankadele ettepaneku osta kulda fikseeritud hinnaga 5000 rubla grammi kohta, astuti esimene samm sidumaks rubla kullaga.

Oleme praegu tunnistajaks sellele, kuidas Nikolai Patrušev ja Kreml esitavad selge mudeli Vene rubla sidumisest kulla ja toorainetega. Teisisõnu oleks tegemist mitmepoolse kulla ja toormega tagatud rahasüsteemi ehk Bretton Woods III algusega.

Nikolai Patruševi täispika intervjuu ingliskeelset tõlget on võimalik lugeda siin.

Kuula artiklit

Allikas


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.