AudioMajandus & rahaSuur lugu

Venemaa lõpetab enamike majandusandmete avaldamise

Audio leiad artikli lõpust

Lääne aken Venemaa majandusse on sulgumas.

Aprilli lõpus lõpetasid Vene võimud riigivõla, kaubandusstatistika ja naftatootmise andmete avaldamise. Keskpank piiras finantsteabe mahtu, mida kohalikud pangad peavad regulaarselt avaldama, samal ajal kui seadusandjad töötavad eelnõu kallal, mis keelab laenuandjatel jagada andmeid välisriikidega.

Laienev infosulg on osa Venemaa riigivõimu püüdlustest kaitsta oma majandust ja kohalikke ettevõtteid Lääne edasiste sanktsioonide eest pärast Moskva invasiooni Ukrainasse.

Avaldatavate andmete piiramine tähendab, et Washingtonil ja Brüsselil on keerulisem hinnata seda, kas ja millises ulatuses nende kehtestatud sanktsioonid Venemaa majandust mõjutavad, mis muudab keerulisemaks uute sihtmärkide seadmise ja tulevikus kehtestatavate sanktsioonipakettide peenhäälestamise.

Infosulg ei ole täielik: valitsus avaldab endiselt põhilisi andmeid inflatsiooni, sisemajanduse koguprodukti ja muu taolise kohta, kuid avaldatavate andmete ampluaa on kitsenenud.

„Nad püüavad majanduslikku pilti hägustada,” ütles Rahvusvahelise Rahanduse Instituudi (Institute of International Finance) peaökonomisti asetäitja Elina Ribakova. „Meil on seatud keelud Venemaa meediale ning sama kehtib nüüd ka statistikale juurdepääsu kohta. Raudne eesriie kerkib mõlemalt poolt.”

Sanktsioonid on oluliselt piiranud Venemaa juurdepääsu Lääne finantstaristule. Majandusteadlased ennustavad sügavat majanduslangust ja järsku inflatsiooni. Lääne ettevõtete lahkumisega kasvab Venemaal ka tööpuudus.

Aprilli lõpus teatas Venemaa energiaministeeriumi igakuiseid naftatootmise ja -ekspordi andmeid avaldav osakond, et piirab „teabe avaldamist, mida saab kasutada täiendava survestusmeetmena Venemaa turu ja sellel tegutsejate vastu”, vahendab Venemaa riiklik meediaagentuur TASS.

Määramata ajaks on peatatud igakuine andmete avaldamine toornafta tootmise ning Venemaa rafineerimis-ja gaasitöötlemistehaste kütteõli sise- ja eksporditurgudel tehtavate tarnete kohta, teatas TASS.

Ajal, mil toornafta hind on kõrgele tõusnud, on selline teave ühelt maailma suurimalt naftatootjalt ülioluline. Venemaa president Vladimir Putin ütles hiljuti, et Lääne sanktsioonid on Venemaa energiatööstust pärssinud. Ehkki naftaandmete vaatlejatel on statistika kogumiseks rohkem kui üks viis, sealhulgas tankerite jälgimine ja kauplejatelt saadav teave, muudaks õigeaegselt avaldatavate ametlike andmete puudumine Venemaa kohta ülemaailmse pakkumise jälgimise keerulisemaks.

Sel moel aitavad andmepiirangud „hägustada pilti Venemaa energiatööstuse probleemidest,” ütles sõltumatu konsultatsioonifirma RusEnergy partner Mihhail Krutihhin.

Infosulg ei ole täielik: valitsus avaldab endiselt põhilisi andmeid inflatsiooni, sisemajanduse koguprodukti ja muu taolise kohta, kuid avaldatavate andmete ampluaa on kitsenenud.

26. aprillil peatas keskpank välisvõla maksegraafiku avaldamise, mis tavaliselt näitab välisvõlga, mida Venemaal tuleb maksetähtaegadest lähtuva graafiku alusel tasuda. Välisvõla tasumine on muutunud tundlikuks teemaks, kuna Moskva on oma rahvusvaheliste võlakirjadega jõudnud maksejõuetuse äärele. Kuna suurt osa tema välisreservidest on tabanud sanktsioonid, ei ole Venemaal enam võimalik teha teatud makseid USA dollarites. Aprilli alguses nimetas S&P Global Venemaa välisvõla krediidireitingu osas maksejõuetuks riigiks pärast seda, kui valitsus üritas dollarivõlakirjade eest investoritele rublades maksta.

Venemaa keskpanga pressiesindaja ei vastanud palvele kommentaare anda.

Avaldatavate andmete piiramine tähendab, et Washingtonil ja Brüsselil on keerulisem hinnata seda, kas ja millises ulatuses nende kehtestatud sanktsioonid Venemaa majandust mõjutavad.

28. aprillil peatas riigi Föderaalne Tolliteenistus igakuise ekspordi ja impordi andmete avaldamise. Andmed sisaldavad tavaliselt tuhandeid kaupade ja teenuste kategooriaid, mida Venemaa impordib ja ekspordib, sealhulgas näiteks eluslambad, tuumaseadmed ja vulkaniseeritud kumm.

„Toetan seda otsust ja pean seda põhjendatuks vältimaks ebaõigeid hinnanguid, spekulatsioone ja vastuolusid imporditarnete osas,” ütles teenistuse juht Vladimir Bulavin. Keskpank oli varem peatanud ka kaubandusandmete avaldamise.

Analüütikud võivad Venemaa peamiste kaubanduspartnerite andmete põhjal suuta hinnata vähemalt osaliselt kaubandusmõjusid riigi majandusele, kuid see on töömahukas protsess ning selge pildi kujunemine olukorrast võib võtta aega.

Kohalikud laenuandjad ei pea avaldama mõningaid finantsaruandeid ajavahemiku 31. detsember 2021 kuni 1. oktoober 2022 kohta, teatas keskpank aprilli lõpus. Samuti ei pea pangad samal ajavahemikul avalikustama kapitali- ja riskiteavet. 27. aprillil kiitis Venemaa parlamendi alamkoda Riigiduuma heaks seaduseelnõu, mis keelab Venemaa pankadel pangasaladusi välisriikidega jagada. See hõlmab andmeid klientide ja nende tehingute ning kasusaajate ja tegelike kasusaajate kohta.

Pangandusandmete avaldamise piiramine võib varjata panganduskriisi. USA ja Euroopa riikide kehtestatud sanktsioonide eesmärk oli Venemaa finantssüsteemi kõigutamine. See piiras suuremate Venemaa pankade juurdepääsu USA dollarile ja teistele reservvaluutadele ning eraldas mõned Venemaa finantsasutused ülemaailmsest SWIFT-süsteemist.

Aprilli lõpus lõpetasid Vene võimud riigivõla, kaubandusstatistika ja naftatootmise andmete avaldamise.

Märtsis teatas keskpank, et vähendab ajutiselt laenuandjatelt nõutava finantsaruandluse mahtu, et „piirata krediidiasutuste riske, mis on seotud Lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioonidega”.

Infosulg „võib avaldada mõju sanktsioonipakettide koostamisele, iseäranis finantssanktsioonide puhul, kui selleks oluline teave on puudu,” ütles Soome Välissuhete Instituudi vanemteadur Maria Shagina.

Infosulg on kannapööre Venemaa jaoks, kes ehitas pärast Nõukogude Liidu lagunemist üles tugeva infrastruktuuri andmete kogumiseks ja levitamiseks. Venemaa oli aastaid töötanud selle nimel, et parandada oma krediidivõimet välisinvestoritega ja oli enne sõda investeerimisjärgu reitinguga riik.

Ehkki analüütikud ja rahvusvahelised institutsioonid on teiste arenevate turgude ametlikku statistikat sageli kritiseerinud andmete kvaliteedi või valitsuse mõju tõttu, on Venemaa andmed sõltumatute majandusteadlaste poolt laialdaselt aktsepteerinud.

„Varem kehtis põhimõte: avaldage, kui pole põhjust varjata. Nüüd on sellest saanud: varja, kui pole põhjust avaldada,” ütles Saksamaa rahvusvaheliste ja julgeolekuküsimuste instituudi Venemaa majanduse ekspert Janis Kluge. „Seni kuni andmed ei olnud liialt poliitilised, võisid statistikud nende avaldamist jätkata.”

Üheks erisuseks olid ametlikud pandeemiaaegsed suremusnäitajad, mis paljastasid lahknevuse madalama ametliku COVID-19 surmajuhtumite ja oluliselt suurema liigsuremuse või pikaajalist keskmist ületavate surmade vahel. Analüütikud on süüdistanud Venemaad COVID-19 surmajuhtumite madalamaks arvestamises ja pandeemia tõsiduse kunstlikus vähendamises. Venemaa võimud on seda süüdistust eitanud.

Nüüd on riiklikule statistikale seatud piirangud palju ulatuslikumad ning majandusteadlased ennustavad avaldatavate andmete piiramise trendi jätkumist.

„See on muutumas üha keerulisemaks ning lõpuks võib juhtuda, et peame hakkama satelliidifotode põhjal hindama seda, mis Venemaa majanduses toimub,” ütles Ribakova.

Kuula artiklit

Allikas


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.