Kui Hiina arvas, et kaubandussõda Trumpiga oli piinarikas, siis ei suutnud Peking ilmselt ettegi kujutada, kui halvaks võib asjade seis progresseeruda Joe Bideni valitsusajal.
Rabobanki spetsialist Michael Every võttis USA Hiina-suunalise poliitika kokku järgnevalt: „Ärge unustage, et president Biden juhib praegu palju protektsionistlikumat kaubanduspoliitikat kui tema eelkäijad.“ Programmi viimaseks näiteks on Jaapani otsus ühineda Ameerika Ühendriikide ja Hollandi kehtestatud embargoga, mis piirab kiibivalmistamise tehnoloogia eksporti Hiinasse. Tegemist on arenguga, mis viib “kiibisõja” Hiina ja Lääne riikide vahel uude põnevasse faasi.
Naiivne oleks loota, et Peking jääb passiivseks ega tee midagi olukorras, kus USA kuhjab sanktsioone üksteise peale, lootuses sedasi Hiina tööstuslikku arengut köndistada. Paljud spetsialistid prognoosivad, et Hiina vastab Washingtoni sanktsioonipoliitikale, pigistades Läänt sealt, kus Pekingil on kõige rohkem mõjuvõimu, piirates üht tänapäeva majanduses ülimalt vajalikku kaubaartiklit – haruldasi muldmetalle, mille tootmises on Hiinal maailmaturul dominants.
Naiivne oleks loota, et Peking jääb passiivseks ega tee midagi olukorras, kus USA kuhjab sanktsioone üksteise peale, lootuses sedasi Hiina tööstuslikku arengut köndistada. Paljud spetsialistid prognoosivad, et Hiina vastab Washingtoni sanktsioonipoliitikale, pigistades Läänt sealt, kus Pekingil on kõige rohkem mõjuvõimu, piirates üht tänapäeva majanduses ülimalt vajalikku kaubaartiklit – haruldasi muldmetalle, mille tootmises on Hiinal maailmaturul dominants.
Ülal: Maailma suurimate muldmetallivarudega maadeks on Hiina, Vietnam, Brasiilia ja Venemaa – riigid, mis jäävad väljapoole Ühendriikide ülemvõimu (ehk teiste sõnadega “Läänemaailma”) mõjusfääri. Samuti annab Hiina 61% maailma muldmetallide toodangust, domineerides mitmete elementide tootmist monopoolselt.
Tundub, et spetsialistide prognoosid on täitumas, sest Hiina kaalub tänasel päeval „keelustada mõningate haruldaste muldmetallide püsimagnetitega seotud tehnoloogiate eksporti vastukäiguna USA eelisele kõrgtehnoloogia valdkonnas.“
Sammu täide viimiseks teevad Hiina ametnikud juba muudatusi tehnoloogia ekspordipiirangute nimekirjas, mida uuendati viimati 2020. aastal. Esmases mustandis, mille avaldasid Hiina kaubandus- ja tehnoloogiaministrid detsembris, on sisse viidud 43 muudatust ja täiendust. Ametnikud on võtnud kuula ekspertide nõuandeid ning muudatused jõustuvad eeldatavasti sellel aastal.
Uus redaktsioon „kas keelustab või piirab tehnoloogiate eksporti, mille abil on võimalik töödelda ja täiustada haruldasi muldmetalle. Lisaks on tehtud ettepanekuid säteteks, mis keelaks või limiteeriks sulamitehnoloogiate eksporti, mille abil valmistatakse kõrgetasemelisi haruldaste muldmetallide püsimagneteid.“
Hiina poolt ekspordipiirangutega piiratavaid kõrgtasemelisi püsimagneteid kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, näiteks elektrisõidukite ajamites ja erinevates kõrgtehnoloogilistes militaarseadmetes.
Viimane kord, kui Hiina peatas haruldaste muldmetallide ekspordi, oli aastanumbriks 2010, mil kõik muldmetallide saadetised Jaapanisse peatati peale pingeid seoses Jaapani halduse all olevate Senkaku saartega, mida Peking peab enda omaks.
Rahvusvaheline tööjaotus on muldmetallide tehnoloogias pikemat aega paika pandud. Kui Jaapan spetsialiseerub muldmetallidest kõrgtasemeliste püsimagnetite valmistamisele, siis USA toodab kaupa, mis neid magneteid omakorda kasutab. Senkaku saarte ümber 2010. aastal aset leidnu oli seetõttu äratuskellaks nii USA kui Jaapani valitustele.
Washington on alates 2010. aastast astunud samme, et luua Hiinast sõltumatut autonoomset muldmetallide tarneahelat Ühendriikide pinnal.
Washington on alates 2010. aastast astunud samme, et luua Hiinast sõltumatut autonoomset muldmetallide tarneahelat Ühendriikide pinnal. Kuigi Hiina osakaal kõikidest maailmas toodetud muldmetallidest langes umbes kümne aastaga 90 protsendilt 70 protsendile, siis USA Geoloogiaühingu hinnagul on Hiina jätkuvalt maailmas domineeriv muldmetallide tootja.
Lisaks eelpool mainitud sammudele hoiab Hiina rangelt silma peal muldmetallide töötlemisel. Iroonilisel kombel saadetakse ka enamik Ühendriikides kaevandatud muldmetalle rafineerimiseks Hiinasse, kust nad omakorda USA-sse tagasi saadetakse. Võib arvata, et edaspidi ei saa protsess enam nii ladusalt kulgema.
Arusaadavalt on kõrgenenud pinged Hiina ja USA vahel sundinud nii Washingtoni kui ka Tokyot arendama välja muldmetallide tarneahelaid, mis oleksid Hiinast vähem sõltuvad, kuna mõlemad riigid on asunud rangelt piirama pooljuhtkiipide tehnoloogiate eksporti Hiinasse, sooviga nõrgestada Hiina arengut kõrgtehnoloogia valdkonnas.
Peking on seadnud eesmärgiks teha Hiinast maailma kõrgtehnoloogiate juhtiv jõud, mis suudab USA-ga tehnoloogiate tervikspektris võistelda. Kuna viimase generatsiooni pooljuhid on tehnoloogiaks, milles Hiinal on tekkinud USA-st ja selle satelliitidest mahajäämus, siis kasutab Hiina muldmetalle kauplemisinstrumendina USA-poolsete sanktsioonide vastu.
„Jaapan püüab tugevdada kriitilise tähtsusega mineraalide ja muude toorainete tarneahelaid,” ütles Jaapani valitsuskabineti peasekretär Hirokazu Matsuno kolmapäeval ajakirjanikele. „Me jälgime selles küsimuses hoolikalt Hiina samme,” lisas Matsuno.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!