- Väga kõrged energiakulud sunnivad Euroopa ettevõtteid kolima odavamatesse riikidesse, eeskätt USA-sse.
- USA “inflatsiooni vähendamise seadus” loob soodsa ärikeskkonna keemia-, aku- ja roheenergia tööstusele.
- Tootmise ja väetiste tööstusharud on kõrgete energiahindade poolt eriti haavatavad.
Põhimõtteliselt on raporti kohaselt (Euroopa ettevõtete jaoks) tegemist lihtsa dilemmaga ülemääraste energiaarvete tõttu tegevuse koomale tõmbamise ning palju odavamasse energiakeskkonda kolimise vahel.
Hüppeliselt kasvavad energiakulud Euroopas on sulgemas massiliselt ettevõtteid ja ähvardamas kogu bloki majandust dramaatilise langusega. Kuid mitte kõik ettevõtted ei ole leppinud sellise saatusega. Mitmed kontsernid on alustanud tootmiskomplekside kolimist odavamatesse kohtadesse: USA terasehiid ArcelorMittal teatas septembri alguses, et on kõrgete gaasihindade tõttu Saksamaal tootmist poole võrra vähendamas.
Samuti hoiatas ArcelorMittal hiljuti, et 2022. aasta neljanda kvartali terasetoodang on eeldatavasti 1,5 miljoni tonni võrra väiksem kui 2021. aasta viimases kvartalis – põhjuseks nii hindade inflatsioon kui kahanev nõudlus.
ArcelorMittal on teatanud, et kavatseb laiendada tegevust Texases, kirjeldades osariiki kui “piirkonda, mis pakub väga konkurentsivõimelist energiat ja perspektiivis ka konkurentsivõimelist vesinikku”. Tegemist on vaid ühega Euroopas asuvatest ettevõtetest, mis on hakanud nägema Ameerika Ühendriikidesse ümber kolimises eeliseid, selgub Wall Street Journali ajakirjaniku David Uberti aruandest.
Uberti tsiteerib majandusharude juhte, kes ütlesid, et tegemist ei ole kuigi keerulise juhtimisotsusega. Põhimõtteliselt on raporti kohaselt (Euroopa ettevõtete jaoks) tegemist lihtsa dilemmaga ülemääraste energiaarvete tõttu tegevuse koomale tõmbamise ning palju odavamasse energiakeskkonda kolimise vahel, kusjuures kolimisega kaasnevad värsked stiimulid teatud tööstusharudele.
Kemikaalid, patareid, roheline energia – kõik need valdkonnad saavad USAs 2022. aasta augustis vastu võetud inflatsiooni vähendamise seadusest olulist kasu. Seega pole üllatav, et nendes valdkondades tegutsevad ettevõtted peavad heaks mõtteks kas laieneda või kolida oma tootmine tervenisti Ameerika Ühendriikidesse.
Samal ajal on üha enam ettevõtteid Euroopas lülitumas ellujäämisrežiimile. Seda seetõttu, et paljude jaoks neist on kätte jõudmas aeg uuendada oma elektrivarustuslepinguid. Energiainflatsiooni tõttu on nende hinnad palju kõrgemad, kusjuures Prantsusmaal ja Saksamaal ulatuvad uued energiahinnad üle 1000 dollari.
Euroopa alumiiniumi tööstusliit tõdes, et kasvanud energiakulud võivad põhjustada kogu alumiiniumitööstuse kokku kukkumise Euroopas.
The New York Timesi Liz Alderman kirjutab hiljutises loos, et energiamahukad tööstusharud, nagu masinaehitus ja väetiste tootmine, on eriti haavatavad nende suurema energiavajaduse tõttu. Autor toob näitena klaasitootmise suurettevõtte Arc International juhtumi, mis oli sunnitud sulgema oma tootmisüksuseid, et tulla toime hüppeliselt kasvanud energiakuludega.
Euroopa Komisjon on lubanud ettevõtetele appi tulla, piirates nende elektritootjate tulusid, kes kasutavad gaasist erinevaid energiakandjaid, ning maksustades nafta-, gaasi- ja söeettevõtete kasumit, mida arvatakse “ülemääraseks”.
Sellisel viisil on plaan koguda umbes 140 miljardit eurot, et jagada need kodumajapidamiste ja raskustes olevate ettevõtete vahel. Kriitikud märgivad siiski, et sellest ei piisa, et päästa ettevõtteid allakäigust. Euroopa Alumiiniumi Tööstusliit tõdes, et kasvanud energiakulud võivad põhjustada kogu alumiiniumitööstuse kokku kukkumise Euroopas.
“Ma arvan, et me surume läbi kahe talve,” ütles tulekindlate toodete valmistaja RHI Magnesita tegevjuht Wall Street Journalile. Samas, kui gaas odavamaks ei lähe, peavad ettevõtted hakkama asju kokku pakkima.
Ettevõtete “kokku pakkimine” ja odavamatesse piirkondadesse kolimine on Euroopa riikide poliitikate tagajärg, mis seab nüüd küsimuse alla kogu Euroliidu säilimise maailmaturgude konkurentsivõimelise osana.