Suur osa tänapäeva ühiskonnas eksisteerivatest töökohtadest on tegelikkuses kas null või negatiivse lisaväärtusega töö simuleerimine.
Teine osa intervjuust Sonoma Ülikooli poliitilise sotsioloogia professori Peter Phillipsiga, kes on võtnud oma raamatuna välja antud uurimuses “Hiiglased” (Giants) kokku maailma rahavõimu struktuuri, tuues esile üliväikese ringkonna inimesi, kes valitsevad maailma finantskapitali vooge. Intervjuus avaldab professor Phillips oma uurimuse tulemused ning selgitab, kuidas rikkus ja rahavõim ülemaailmselt jaotub ning toimib.
Sonoma Ülikooli poliitilise sotsioloogia professor Peter Phillips on võtnud oma raamatuna välja antud uurimuses “Hiiglased” (Giants) kokku maailma rahavõimu struktuuri, tuues esile üliväikese ringkonna inimesi, kes valitsevad maailma finantskapitali vooge. Intervjuus avaldab professor Phillips oma uurimuse tulemused ning selgitab, kuidas rikkus ja rahavõim ülemaailmselt jaotub ning toimib.
Doug Casey selgitab, kuidas alanud majanduslangus ja materiaalse elukvaliteedi kokkuvarisemine saab olema sügavam ja ulatuslikum kui 1930-ndatel aastatel ning miks kõigi poolt üha enam tunnetatud vaesumise osas valitseb massimeedias kõrvulukustav vaikus või parimal juhul ülimalt pehmendatud käsitlus.
Norra plaan koguda jõukusemaksu tõstmisega riigikassasse 146 miljoni USA dollari väärtuses lisasissetulekuid läks vett vedama, kui maksustatavad jõukad riigist lahkusid koos oma kokku ligikaudu 54 miljardi dollari väärtuses varadega.
Viimaste aastakümnete jooksul terves maailmas valitsevaks saanud sotsiaalmajanduslik mudel on hävitanud inimeste usu tööga heale järjele saamise võimalikkusesse.
Kui palju on maailmas materiaalset rikkust? Kui palju on väärt kõik planeedi ettevõtted, kinnisvara, kuld, aktsiad? Millised riigid on rikkad ja millised vaesed? Kellel on ja kellel pole ning mida see üldse tähendab? Millised varaliigid on teistest rohkem või vähem väärt?
Krematistika on Vana-Kreeka majandusfilosoofilise mõtte põhimõiste, mis seletab majandussüsteemide kriiside ja kokkuvarisemiste süvapõhjusi ebaeetilise ja ebaefektiivse rikkuse jaotumuse tõttu.
Alljärgnevas mõtiskluses selgitab USA endine aserahandusminister, kuidas Ameerika maailma rikkaimaks riigiks teinud majandussüsteem on tänaseks lakanud olemast.
Euroopa Parlamendi poolt kasvuhoonegaaside vastu võitlemiseks äsja kehtestatud uued kliimaeeskirjad ähvardavad peagi muuta vaesemaks nii eurooplased kui maailma vaeseimad riigid.
Äsja avaldatud uuring näitab, et kuigi globaliseerumine on tekitanud ülemaailmselt rikkuse kasvu, on sellest kasu lõiganud kõikjal vaid 10% kõige suurema sissetulekuga isikuid.
Jõukuse jaotumise ebakõlad on USAs jõudnud ajaloos senitundmatu tasemeni, mis ennustab ette suuri ühiskondlikke vapustusi.
Kinnisvarakonsultatsioonifirma Knight Frank näitas oma hiljutises aruandes detailselt, kui palju raha peab inimesel olema, et teda saaks lugeda 1% jõukaimate isikute hulka kuuluvaks. Tulemused erinesid riigiti olulisel määral.
Alates 2020. aastast on miljardäride netovara pärast inflatsiooni arvesse võtmist 114% võrra tõusnud, ulatudes kokku 869 miljardi dollarini, selgub jaanuari keskel avaldatud Oxfami iga-aastasest ebavõrdsuse aruandest.
Credit Suisse raporti kohaselt on keskmine hiinlane jõukuse poolest möödunud keskmisest eurooplasest.
Eeldatakse, et käesoleva aasta lõpuks vahetab oma elukohta 122 000 suure netoväärtusega isikut maailmas.
Maailma 8 miljardi inimese seas on hinnanguliselt 395 070 ultrarikast inimest, kellest igaühe varade koguväärtus küünib vähemalt 30 miljoni dollarini.
Eurooplased seisavad tänaseks silmitsi uue majandusliku reaalsusega, mille sarnast nad pole aastakümnete jooksul kogenud. Esmakordselt mitmete generatsioonide jooksul ootab eurooplasi ees vaesemaks muutumine.
Konsultatsioonifirma McKinsey & Company andmetel peaks võltstoidust, mida tööstuses ka “biorevolutsiooniks” või sünbioks (lühend sünteetilisest bioloogiast) nimetatakse, välja kujunema 3 triljoni dollari suuruse käibega turg.
Kapitalistlikes ühiskondades on doktrinaarselt korrektne mõelda, et suurimad hüved lähevad asjade loomuliku kulgemise kaudu lõpuks kõige väärilisematele inimestele. Nendele, kes on meie seast kõige targemad ja kes teevad kõige rohkem tööd. Kuid uued teaduslikud uuringud näitavad, et kõige intelligentsemad ühiskonnaliikmed ei ole tegelikkuses majanduslikult sugugi kõige jõukamad.
Teatud toodete normeerimine Ühendkuningriigi supermarketites on osa segasest ja vastuolulisest narratiivist. Kuigi nappuse põhjustena on toodud välja Brexit ja ilm, ei ole need selgitused ilmselgelt tõsiseltvõetavad. Lisaks näib, et normeerimine mõjutab oluliselt mõnda kauplust ja kohta, kuid ei puuduta teisi.
Valitsuse subsideeritud tuulepargid, päikesepaneelisüsteemid ja elektrisõidukid toovad ülekaalukalt kasu jõukatele ühiskonnaliikmetele ja rikastele rahvastele.
Uute uuringute järgi võivad vaglaburgerid juba lähemas tulevikus aidata maailma toita.
Pandeemia esimese kahe aasta jooksul, mil 99% inimkonna sissetulekud on vähenenud ja rohkem kui 160 miljonit inimest on sunnitud vaesusesse, kasvasid maailma kümne rikkama mehe varandused enam kui kahekordseks.
Miljardäride osa globaalsest majapidamiste jõukusest on 2020. aasta algusega võrreldes peaaegu kahekordistunud.
Hiina rikkus kasvas 2000. aasta vaid 7 triljoni USA dollari tasemelt 2020. aastal 120 triljoni dollarini. 113 triljoni dollari suurune hüpe asetab Hiina maailma rikkaimaks riigiks, tõrjudes Ameerika Ühendriigid esmakordselt teisele positsioonile.
Koroonasulgudest tingitud majandusliku kokkutõmbumise tõttu langes 2020. aastal 150 miljonit inimest maailmas madalamale sissetulekutasemele. Tegemist on esimese ülemaailmse ulatusega elanikkonna vaesumisega viimase 30 aasta vältel.
Esmakordselt seitsme aasta jooksul kaotas USA finantskeskus miljardäriderohkeima linna tiitli Pekingile.
President Bideni poolt möödunud nädalal avalikustatud maksureformi kava kehtestaks suurema maksukoormuse kõige rikkamatele ühiskonnaliikmetele, jättes jõukate ja keskmise sissetulekuga ameeriklaste maksukoormuse suuresti puutumata.
Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Antonia Guterres kutsus maailma riike üles kehtestama koroonapandeemia käigus jõukust kasvatanud ülirikastele maksud, mille abil katta kriisist väljumise kulud.
Koroonaviiruse tõttu 2020 aastal seiskunud maailmamajandus ei taasutu senituntud kujul tõenäoliselt kunagi. Globaalse majandussüsteemi defektid ja vastuolud ei ole lahendatud, vaid süvenenud üle jätkusuutmatuse piiride.