Kapitalistlikes ühiskondades on doktrinaarselt korrektne mõelda, et suurimad hüved lähevad asjade loomuliku kulgemise kaudu lõpuks kõige väärilisematele inimestele. Nendele, kes on meie seast kõige targemad ja kes teevad kõige rohkem tööd. Kuid uued teaduslikud uuringud näitavad, et kõige intelligentsemad ühiskonnaliikmed ei ole tegelikkuses majanduslikult sugugi kõige jõukamad.
Rootsi ja Hollandi teadlaste meeskond püüdis välja selgitada, kas kapitalistliku ideoloogia baashoiakud intellektist ja rikkusest vastavad ka faktiliselt tõele. Jaanuari lõpus ajakirjas European Sociological Review avaldatud uuringus vaatasid teadlased, kuidas Rootsi meeste kognitiivsed võimed korreleeruvad nende aastapalgaga.
Rootsi uuring
Aastakümneid on Rootsis kehtinud ajateenistussüsteem, kus noori mehi värvatakse üheks aastaks riigi relvajõududes teenima. Ühe osana sõjaväkke astujate testimisest uurivad värbajad põhjalikult kutsealuste kognitiivseid võimeid. Teadlased kasutasid sellisel teel kogutud andmeid 59 387 mehe kohta, keda testiti aastatel 1971–1977 ning 1980–1999. Sellele järgnevalt võrdlesid teadlased kutsealuste vaimsete võimete skoore nende sissetulekute dünaamikaga, kasutades selleks ulatuslikku Rootsi riikliku statistikat.
Nagu arvata võis, leidsid teadlased, et kognitiivne võimekus korreleerub tugevalt suurema sissetulekuga. Kuid kõige tipus – kõrgeima sissetulekuga 5% – kippusid kognitiivsed võimed ühtlustuma ja isegi veidi langema.
Nagu arvata võis, leidsid teadlased, et kognitiivne võimekus korreleerub tugevalt suurema sissetulekuga. Kuid kõige tipus – kõrgeima sissetulekuga 5% – kippusid kognitiivsed võimed ühtlustuma ja isegi veidi langema. “Teatud palgakünnise ületamisel ei räägi kõrgem palk enam kognitiivsetest võimetest,” võtsid autorid oma uurimuse tulemused kokku.
Rootsis kõige rohkem raha teenivad mehed ei ole intelligentsemad kui need, kes on sissetulekuredelil neist veidi allpool. (Allikas: M Keuschnigg jt, Eur Sociol Rev, 2023.)
Intrigeerivale leiule eksisteerib palju potentsiaalseid seletusi. Teadlased tõid konkreetselt esile kaks muutujat, milleks olid vedamine ja perekonna ressursid. Vedamise all mõeldi näiteks ettevõtjat, kelle toode tänu kuulsuste toetusele ootamatult lendu tõusis, või meediategelasele, kelle tuntus levib, mis toob neile staari staatuse. Pereressursside osas mõeldakse päritud rikkust ja sidemeid isikutega, kes on juba kõrgepalgalistel ametikohtadel.
Eliitpere taustaga inimeste klassi- ja võrgustikueelised on olulised kõige privilegeeritumatele ja kõige paremini tasustatud töökohtadele pääsemiseks.
“Eeldatakse, et eliitpere taustaga inimeste klassi- ja võrgustikueelised on olulised kõige privilegeeritumatele ja kõige paremini tasustatud töökohtadele pääsemiseks,” kirjutasid teadlased.
Autorid märkisid ka, et kognitiivselt kõige nõudlikumad töökohad, mis tavaliselt meelitavad ligi targemaid inimesi, ei pruugi tingimata kõige rohkem palka maksta. Näiteks USA-s arvatakse sageli, et õpetajad on pakutava eest alatasustatud.
Lagom`i ja emotsionaalse intelligentsuse roll
Teine potentsiaalne tegur on ambitsioon. Kõrgeimate kognitiivsete võimetega inimesed, kes juba kipuvad teenima hästi tasustatud palka, võivad arvata, et nad ei pea suurema raha nimel rohkem vaeva nägema, eriti kui lisapingutus tuleb sõprade ja perega veedetud aja või nauditavate hobide arvelt. Rootsis, kus uuring toimus, on tegelikult filosoofia nimega lagom, mis julgustab “püüdma leida tasakaalu ja mõõdukust, selle asemel, et pidevalt rohkem haarata”.
Kõrgeimate kognitiivsete võimetega inimesed, kes juba kipuvad teenima hästi tasustatud palka, võivad arvata, et nad ei pea suurema raha nimel rohkem vaeva nägema, eriti kui lisapingutus tuleb sõprade ja perega veedetud aja või nauditavate hobide arvelt.
Varasemad uuringud heidavad valgust veel ühele põhjusele, miks kõige intelligentsemad ei ole tingimata kõige kõrgemalt tasustatud: kõige targematel inimestel puudub mõnikord emotsionaalne intelligentsus, “võime ära tunda enda ja teiste tundeid, motiveerida ennast ning juhtida emotsioone hästi endas ja suhetes”. Karjääris edasi liikumine nõuab sageli töökaaslastele ja ülemusele meeldimist sama palju kui tööga silma paistmist.
Karjääris edasi liikumine nõuab sageli töökaaslastele ja ülemusele meeldimist sama palju kui tööga silma paistmist.
Kaks peamist järeldust uuringust paistavad olevat seega järgnevad… Esiteks, kuigi kognitiivne võimekus viib teid suure tõenäosusega ka suurema sissetulekuni, võib see teid aidata ainult teatud maani. Teiseks on oluline teadvustada, et kuigi ühiskondlikud eelhoiakud seostavad suurema materiaalse edukuse suurema vaimse võimekusega, ei pruugi materiaalse hierarhia tipus troonijad olla ilmtingimata ühiskonna kõige targemateks ega töökamateks liikmeteks.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!