2025. aastal lisandus maailmas ligi miljon inimest, kelle netovara ületas ühe miljoni USA dollari piiri. Rikkuse kasv toimus maailma riikide vahel aga äärmiselt ebaühtlaselt, kusjuures Ameerika Ühendriikides lisandus rohkem uusi miljonäre kui kõikides teistes maailma riikides kokku.
Visual Capitalisti analüütiku Bruno Venditti koostatud ülevaade reastas 31 riiki, kus aastatel 2024–2025 lisandus kõige rohkem dollarimiljonäre, tuues esile riigid, kus eraisikute varaline jõukus kasvas möödunud aastal kõige kiiremini.
Ülevaade põhineb Šveitsi suurpanga UBS 2026. aasta ülemaailmsel jõukuse aruandel (Global Wealth Report 2026), mis käsitleb inimesi, kelle netovara ehk varade ja kohustuste vahe ületab miljon USA dollarit.
USA edestab ülejäänud maailma ülekaalukalt
Ülevaatest nähtub, et Ameerika Ühendriikides lisandus 2025. aastal 441 078 uut miljonäri, mida on enam kui kümme korda rohkem kui edetabelis teisele kohale platseerunud Suurbritannias.
Seega moodustasid ameeriklased poole kõigist inimestest, kelle netovara ületas möödunud aastal esimest korda miljoni dollari piiri, kinnitades sedasi USA ülekaalukat rolli maailma eraisikute jõukuse kasvatamisel.
Seega moodustasid ameeriklased poole kõigist inimestest, kelle netovara ületas möödunud aastal esimest korda miljoni dollari piiri, kinnitades sedasi USA ülekaalukat rolli maailma eraisikute jõukuse kasvatamisel.
Ameeriklaste vara väärtuse suurenemisele aitasid kaasa eelkõige aktsiaturgude tugev tootlus, majapidamiste laialdane osalemine finantsturgudel ning USA majanduse jätkuvalt vastupidav kasv.
Euroopa riigid hõivasid edetabelis mitu juhtpositsiooni
Ka Euroopa riigid olid maailma uute miljonäride edetabelis arvukalt esindatud. Esimese 31 riigi hulka mahtusid nii Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa, Šveits, Poola, Kreeka, Ungari, Läti kui ka Leedu.
Suurbritannia saavutas enam kui 43 000 uue miljonäriga edetabelis teise koha, samas kui Prantsusmaal ja Hispaanias lisandus kummaski üle 30 000 miljonäri.
Kuigi ükski Euroopa riik ei suutnud ligilähedaseltki korrata USA tulemust, kuulus maailma kümne suurima miljonäride juurdekasvuga riigi hulka koguni kuus Euroopa riiki. Antud asjaolu näitab, et eurooplaste varaline jõukus suurenes möödunud aastal mitmes suuremas majanduses korraga, mitte üksnes mõnel üksikul kiiresti kasvaval turul.
Aasias kasvab miljonäride arv nii arengumaades kui ka jõukates majandustes
Aasia suurriikidest lisandus Jaapanis ja Indias kummaski üle 31 000 uue miljonäri, Lõuna-Koreas üle 20 000 ning Hiinas enam kui 14 000.
Edetabelisse jõudsid ka suhteliselt väikese rahvaarvuga, kuid rahvusvaheliselt olulised finantskeskused Taiwan, Singapur ja Hongkong.
Aasia riikide tulemused peegeldavad seejuures kahte erinevat jõukuse kasvu mudelit. Indias suureneb miljonäride arv eelkõige riigi kiire majandusarengu toel, samas kui Jaapanis, Lõuna-Koreas, Hongkongis ja Singapuris kasvatavad inimeste jõukust juba varem kogunenud märkimisväärsed varad ning finantsturgude tõus.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Maailma rikkuse jaotumist analüüsides on omaette kõnekaks faktiks tõsiasi, et Ameerika Ühendriikides on tänase seisuga tänini pea-aegu sama palju miljonäre kui ülejäänud maailma riikides kokku.
Ent eriti ilmekat keelt planeedi rikkuse loomisest ning jaotamisest kõneleb asjaolu, et ostujõupariteediga korrigeeritud majanduse suuruse poolest USAst ammu möödunud ning kordades suurema tööstusliku kapatsiteediga Hiinas lisandus möödunud aastal 30 korda vähem miljonäre kui USAs. Mitte 30 protsenti, vaid 30 korda… Mõttekoht. Mis veelgi kõnekam – seda vaatamata asjaolule, et Hiina majandus kasvas 2025 aastal Ühendriikide omast kaks ja pool korda kiiremini (5% USA 2% vastu).
eriti ilmekat keelt planeedi rikkuse loomisest ning jaotamisest kõneleb asjaolu, et ostujõupariteediga korrigeeritud majanduse suuruse poolest USAst ammu möödunud ning kordades suurema tööstusliku kapatsiteediga Hiinas lisandus möödunud aastal 30 korda vähem miljonäre kui USAs. Mitte 30 protsenti, vaid 30 korda… Mõttekoht. Mis veelgi kõnekam – seda vaatamata asjaolule, et Hiina majandus kasvas 2025 aastal Ühendriikide omast kaks ja pool korda kiiremini (5% USA 2% vastu).
Ehk teisisõnu – antud fakte kõrvutades on keeruline mitte jõuda järeldusele, et Hiina ja Ühendriikide rikkuse jaotamise süsteemid erinevad üksteisest ekstreemsel määral, tehes seda viisil kus Ühendriikides rikastuvad ühiskonna rikkaimad liikmed enam kui kaks korda väiksema majanduskasvu taustal võrreldamatult enam kui Hiina rikkaimad ühiskonnaliikmed kordades suuremast majanduskasvust.
Mõistagi on siinkohal peamiseks põhjuseks asjaolu, et Ühendriikide miljonäride rikkuse kasv tuleneb pea-aegu tervenisti kinnisvara ning finantsvarade hindade inflatsioonist. Sellele vaatamata on Ühendriikide majandussüsteem või kui täpsemini formuleerida, siis majandus-finantssüsteem struktureeritud viisil, kus rahatrükist kõige enam osa saavate rikkaimate ühiskonnaliikmete vara kasvab ka olukorras kus rahvastiku kui terviku rikkus kas ei kasva üldse või sootuks langeb. Teadupärast ei ole Ühendriikide tööliste palgad ostujõudu arvestades kasvanud juba 1970ndatest aastatest samas kui ühiskonna 1% jõukaima kihi osakaal USA kogurikkusest on kõrgeim kui kunagi varem.
Ühendriikide majandussüsteem või kui täpsemini formuleerida, siis majandus-finantssüsteem on struktureeritud viisil, kus rahatrükist kõige enam osa saavate rikkaimate ühiskonnaliikmete vara kasvab ka olukorras kus rahvastiku kui terviku rikkus kas ei kasva üldse või sootuks langeb.
Nii lühikeses, keskmises kui pikas perspektiivis tähendab trend, milles Hiina rahvusliku rikkuse kasvu viljad jaotatakse elanikkonna kui terviku vahel oluliselt võrdsemalt, samas kui Ühendriikides kasvab varanduslik polariseerumine üha kiirenevas tempos üksnes üht… Täpsemalt seda, et hiinlaste rikkus saab tugevate majanduslike ajendite pärituules ka edaspidi üksnes kasvama, samas kui Ühendriikide miljonäride populatsiooni anormaalselt kiire kasv üldpopulatsiooni süveneva majandusliku kihistumise taustal saab olema Ameerikale pigem mitte majandusliku katalüsaatori, vaid sotsiaalmajandusliku stagnatsiooni faktoriks.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.