fbpx
AudioMajandus & RahaSuur lugu

Eurooplased on esimest korda pärast II maailmasõda muutumas (oluliselt) vaesemaks

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Vananev elanikkond, kes väärtustab eeskätt oma vaba aega, pani aluse Euroopa majanduslikule stagnatsioonile. Seejärel saabusid Covid-19 ja Ukraina sõda.

Eurooplased seisavad tänaseks silmitsi uue majandusliku reaalsusega, mille sarnast nad pole aastakümnete jooksul kogenud. Esmakordselt mitmete generatsioonide jooksul ootab eurooplasi ees vaesemaks muutumine. Elu mandril, mida mujal on kaua kadestatud selle art de vivre’i pärast, kaotab kiiresti oma sära, kui eurooplased näevad, kuidas nende ostujõud ära sulab.

Eurooplased seisavad tänaseks silmitsi uue majandusliku reaalsusega, mille sarnast nad pole aastakümnete jooksul kogenud. Esmakordselt mitmete generatsioonide jooksul ootab eurooplasi ees vaesemaks muutumine.

Prantslased söövad juba täna vähem hanemaksa ja joovad vähem punast veini. Hispaanlased hoiavad oliiviõli pealt kokku. Soomlasi ergutatakse nüüdsest aga saunas käima pigem tuulistel päevadel, mil energia on odavam. Kogu Saksamaal on liha ja piima tarbimine langenud viimase kolme aastakümne madalaimale tasemele ning kunagi õitsenud mahetoidu turg on seiskunud. Itaalia majandusarengu minister Adolfo Urso kutsus mais kokku kriisikohtumise riigi lemmik- ning põhitoiduks olevate pastatoodete hindade asjus pärast seda, kui need hüppasid enam kui kaks korda kõrgemale riiklikust inflatsioonimäärast.

Kuna tarbimiskulutused olid vabalanguses, tabas Euroopat aasta alguses majanduslangus, tugevdades sajandi alguses alanud suhtelise majandusliku, poliitilise ja sõjalise taandumise tunnet.

Euroopa praegune kitsikus on kujunenud pika aja jooksul. Vananev elanikkond, kes eelistab sissetulekutele vaba aega ja töökohakindlust, juhatas sisse majanduse ja tootlikkuse nõrga kasvu aastad. Seejärel tulid üks-kaks lööki Covid-19 pandeemialt ja Venemaa pikaleveninud sõjalt Ukrainas. Ülemaailmseid tarneahelaid muutes ning energia ja toiduainete hindu hüppeliselt tõusma suunates süvendasid kriisid aastakümneid kestnud vaevusi.

Valitsuste vastused üksnes süvendasid probleemi. Töökohtade säilitamiseks suunasid nad oma toetused peamiselt tööandjatele, jättes tarbijad hinnašoki saabudes ilma rahapadjata. Ameeriklased lõikasid samal ajal kasu odavast energiast ja peamiselt kodanikele suunatud riigiabist, mis neid kulutamas hoidis.

Varemalt võis eurooplastele appi tulla kontinendi võimas eksporditööstus. Kuid Hiina, Euroopa jaoks kriitilise tähtsusega turu, aeglane taastumine õõnestab ka seda kasvusammast. Kõrged energiakulud ja ohjeldamatu inflatsioon, mis on tõusnud tasemele, mida pole nähtud alates 1970. aastatest, vähendavad Euroopa tootjate hinnaeelist rahvusvahelistel turgudel ja purustavad mandri kunagised harmoonilised töösuhted. Maailmakaubanduse jahenedes muutub Euroopa suur sõltuvus ekspordist –  mis moodustab umbes 50% euroala SKP-st, võrreldes USA vaid 10%-lise näitajaga – nõrkuseks.

Maailmakaubanduse jahenedes muutub Euroopa suur sõltuvus ekspordist –  mis moodustab umbes 50% euroala SKP-st, võrreldes USA vaid 10%-lise näitajaga – nõrkuseks.

Eratarbimine on alates 2019. aasta lõpust pärast inflatsiooniga kohandamist 20-liikmelises eurotsoonis vähenenud umbes 1% võrra, teatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), peamiselt jõukate riikide Pariisis asuv klubi. USA-s, kus leibkondadel on tugev tööturg ja kasvavad sissetulekud, on antud näitaja kasvanud seevastu ligi 9% võrra. Euroopa Liidu arvele langeb hetkel umbes 18% kogu maailma tarbimiskulutustest, võrreldes Ameerika 28%-ga. Kõigest viisteist aastat tagasi moodustasid EL ja USA kumbki umbes veerandi antud koguarvust.

Inflatsiooni ja ostujõuga korrigeeritult on palgad alates 2019. aastast Saksamaal vähenenud umbes 3%, Itaalias ja Hispaanias 3,5% ning Kreekas 6% võrra. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni andmetel on reaalpalk USA-s samal perioodil kasvanud umbes 6%.

Inflatsiooni ja ostujõuga korrigeeritult on palgad alates 2019. aastast Saksamaal vähenenud umbes 3%, Itaalias ja Hispaanias 3,5% ning Kreekas 6% võrra. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni andmetel on reaalpalk USA-s samal perioodil kasvanud umbes 6%.

Vaesumine ulatub Euroopas tänaseks sügavale keskklassi. Brüsselis, ühes Euroopa rikkaimas linnas, seisid õpetajad ja meditsiiniõed ühel hiljutisel õhtul järjekorras, et osta veoautost poole hinnaga toidukaupu.  Happy Hours Market nime kandev mobiilne poekett kogub supermarketitest aegumiskuupäevale läheneva toidu ja reklaamib seda sepetsiaalse rakenduse kaudu. Kliendid saavad rakenduse abil varahommikul toitu tellida ja oma alandatud hinnaga toidukaupadele õhtul järele tulla.

“Mõned kliendid ütlevad mulle, et tänu teile võin ma nüüd jälle lausa kaks või kolm korda nädalas liha süüa,” kommenteerib Pierre van Hede toidukaupade kaste jagades.

33-aastane meditsiiniõde Karim Bouazza, kes varus oma naisele ja kahele lapsele poole hinnaga liha ja kala, kurdab seevastu, et inflatsioon tähendab, et “kõige eest tasumiseks peab tänaseks peaaegu kahel kohal töötama”.

Sarnased teenused on tekkinud kogu piirkonnas, turundades end kui võimalust vähendada toidu raiskamist ja säästa raha. 2015. aastal Taanis asutatud ettevõttel TooGoodToGo, mis müüb edasi jaemüüjate ja restoranide toidujääke, on kogu Euroopas juba 76 miljonit registreeritud kasutajat ehk umbes kolm korda rohkem kui 2020. aasta lõpus. Saksamaal pakub 2017. aastal loodud idufirma Sirplus oma e-poes “päästetud” toitu, sealhulgas tooteid, mis on ületanud müügikuupäeva. Nii ka Motatos, mis loodi Rootsis 2014. aastal ning on nüüd esindatud Soomes, Saksamaal, Taanis ja Ühendkuningriigis.

Kulutused kallimatele toidukaupadele on tänaseks Euroopas kokku kukkunud. Sakslased tarbisid 2022. aastal inimese kohta 52 kilogrammi liha, mis on umbes 8% vähem kui eelmisel aastal ja madalaim tase alates arvutuste algusest 1989. aastal.

Kulutused kallimatele toidukaupadele on tänaseks Euroopas kokku kukkunud. Sakslased tarbisid 2022. aastal inimese kohta 52 kilogrammi liha, mis on umbes 8% vähem kui eelmisel aastal ja madalaim tase alates arvutuste algusest 1989. aastal. Kuigi osa sellest peegeldab ühiskonna muret tervisliku toitumise ja loomade heaolu pärast, ütlevad eksperdid, et suundumust on kiirendanud lihahinnad, mis tõusid viimastel kuudel kuni 30%. Föderaalse põllumajanduse teabekeskuse andmetel vahetavad sakslased ka liha, näiteks veise- ja vasikaliha, odavama, näiteks kodulindude liha vastu.

Frankfurdi lähedal tegutsev mahetoiduainete tarnija Thomas Wolff tõdes, et tema läbimüük langes eelmisel aastal inflatsiooni kiirenedes kuni 30%. Wolff lisas, et oli pandeemia alguses palganud 33 inimest, et tulla toime tugeva nõudlusega kallite ökoloogiliste toiduainete järele, kuid on sellest ajast alates lasknud neil kõigil minna.

Hamburgis elav 26-aastane konsultant ja autor Ronja Ebeling nentis, et säästab umbes veerandi oma sissetulekust, osaliselt seetõttu, et muretseb selle pärast, et tal oleks pensioniks piisavalt raha. Ta kulutab vähe riietele või meigile ja jagab autot oma elukaaslase isaga.

Nõrgad kulutused ja kehvad demograafilised väljavaated muudavad Euroopa üha vähem atraktiivseks väga erineva profiiliga ettevõtetele, alates tarbekaupade hiiglasest Procter & Gamble’ist kuni luksuskaupade impeeriumi LVMH-ni, mille müügist üha suurema osa katab Põhja-Ameerika.

“USA tarbija on vastupidavam kui Euroopas,” ütles Unileveri finantsjuht Graeme Pitkethly aprillis.

Euroala majandus kasvas viimase 15 aasta jooksul dollarites mõõdetuna vaid 6%, võrreldes USA 82%-ga, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi andmetest. See on jätnud keskmise EL-i riigi inimese kohta vaesemaks kui kõik USA osariigid peale Idaho ja Mississippi, selgub Brüsselis asuva sõltumatu mõttekoja European Centre for International Political Economy hiljuti avaldatud aruandest. Kui praegune suundumus jätkub, on 2035. aastaks lõhe USA ja EL-i majandustoodangu vahel elaniku kohta sama suur kui praegu Jaapani ja Ecuadori vahel, öeldi aruandes.

Nõrgad kulutused ja kehvad demograafilised väljavaated muudavad Euroopa üha vähem atraktiivseks väga erineva profiiliga ettevõtetele, alates tarbekaupade hiiglasest Procter & Gamble`ist kuni luksuskaupade impeeriumi LVMH-ni, mille müügist üha suurema osa katab Põhja-Ameerika.

Vahemere saarel Mallorcal teevad ettevõtted lobitööd, et saada rohkem lende USA-sse, et kasvatada vabalt kulutavate Ameerika turistide hulka, ütles Mallorca kaubanduskoja turismikomisjoni president Maria Frontera. Ameeriklased kulutavad hotellidele keskmiselt umbes 260 eurot (292 dollarit) päevas, eurooplased aga vähem kui 180 eurot (202 dollarit).

“Sel aastal oleme näinud suurt muutust eurooplaste käitumises majandusliku olukorra tõttu, millega silmitsi seisame,” nentis Frontera, kes sõitis hiljuti Miamisse, et õppida, kuidas Ameerika kliente paremini teenindada.

Nõrk majanduskasv ja tõusvad intressimäärad kurnavad Euroopa heaoluriike, mis pakuvad populaarseid tervishoiuteenuseid ja pensione. Euroopa valitsused leiavad, et vanad retseptid probleemi lahendamiseks on kas kättesaamatuks muutumas või on sootuks töötamast lakanud. Kolmveerand triljonist eurost toetuste, maksusoodustuste ja muude leevenduste näol on kulunud tarbijatele ja ettevõtetele, et kompenseerida suuremaid energiakulusid – mis majandusteadlaste sõnul toidab nüüd ise inflatsiooni, nurjates seeläbi toetuste eesmärgi.

Euroala majandus kasvas viimase 15 aasta jooksul dollarites mõõdetuna vaid 6%, võrreldes USA 82%-ga, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi andmetest.

Ülemaailmsele finantskriisile järgnenud avaliku sektori kulutuste kärped näljutasid tugevasti Euroopa riiklikult rahastatavaid tervishoiusüsteeme – eriti aga Ühendkuningriigi riiklikku tervishoiuteenistust.

Inglismaal Manchesteris elav 31-aastane anestesioloog Vivek Trivedi teenib 48-tunnise töönädala eest umbes 51 000 naela (67 000 dollarit) aastas. Inflatsioon, mis on Ühendkuningriigis ligi aasta umbes 10% või kõrgem olnud, neelab tema sõnul tema kuueelarvet. Trivedi ütles, et ta ostab toidukaupu soodushinnaga jaemüüjatelt ja kulutab vähem väljas söömisele. Mõned ta kolleegid lülitasid viimastel kuudel oma kütte aga täielikult välja, muretsedes, et nad ei saa järsult kasvanud kulusid endale lubada.

Londonis elav 28-aastane avalike suhete spetsialist Noa Cohen tõdeb, et ta võiks oma palka samal töökohal neljakordistada, kasutades oma USA passi üle Atlandi ookeani liikumiseks. Cohen sai hiljuti pärast töökoha vahetamist 10% palgatõusu, kuid inflatsioon neelas selle tõusu täielikult. Cohen tunnistab, et ta eurooplastest sõbrad on asunud külmutama oma munarakke, kuna nad ei saa niipea endale lapsi lubada, ent loodavad ometi, et millalgi tulevikus on neil laste saamiseks piisavalt raha. “See kõik tundub mulle aga elatustaseme permanentse külmumisena,” märkis Cohen.

Kui praegune suundumus jätkub, on 2035. aastaks lõhe USA ja EL-i majandustoodangu vahel elaniku kohta sama suur kui praegu Jaapani ja Ecuadori vahel.

Inglise Keskpanga peaökonomist Huw Pill hoiatas aprillis Ühendkuningriigi kodanikke, et nad peavad leppima sellega, et nad on vaesemad, ja lõpetama kõrgemate palkade nõudmise. “Jah, me kõik oleme halvemas olukorras,” ütles Pill, lisades, et hinnatõusu kompenseerimine kõrgemate palkadega üksnes suurendaks inflatsiooni veelgi.

Arvestades Euroopa valitsuste suurenevaid sõjalisi- ja laenukulutusi, ootavad majandusteadlased maksude tõusu, mis suurendab survet tarbijatele. Maksud on Euroopas teiste maailmajagude jõukate riikidega kõrvutades juba niigi kõrged, moodustades umbes 40–45%  SKP-st, võrreldes vaid 27% -ga USA-s. Ameerika töötajad viivad koju peaaegu kolm neljandikku oma palgast, samas kui Prantsuse ja Saksa töötajatele jääb pärast riigi poolt sisse kasseeritud makse kätte vaevu pool oma töötasust.

Euroopa vaesestumine on tugevdanud ametiühingute ridu, mis koguvad kümneid tuhandeid liikmeid kogu mandril, et pöörata tagasi aastakümneid kestnud langust.

Kasvav ametiühingute moodustamine ei pruugi nende liimetele aga pungil taskuid tähendada. Selle põhjuseks on asjaolu, et paljud eelistavad töötajate rohkemat vaba aega kõrgemale palgale ning seda isegi sellises maailmas, kus oskustööliste nappus on üha suurem.

Saksamaa suurim ametiühing IG Metall nõuab selle aasta novembris toimuvate kollektiivläbirääkimiste eel riigi metallitööliste palgatõusu asemel neljapäevast töönädalat praeguse palgataseme juures. Ametnike sõnul parandaks lühem nädal töötajate tervist ja elukvaliteeti, muutes samal ajal tööstuse nooremate töötajate jaoks atraktiivsemaks.

Cohen tunnistab, et ta eurooplastest sõbrad on asunud külmutama oma munarakke, kuna nad ei saa niipea endale lapsi lubada.

Peaaegu pooled Saksamaa tervishoiutööstuse töötajatest otsustavad täistööajaga töötamise asemel töötada umbes 30 tundi nädalas, mis peegeldab raskeid töötingimusi, selgitas Teenindussektori ametiühingu esimees Frank Werneke, kes on viimastel kuudel kogunud umbes 110 000 uut liiget, mis kujutab endast suurimat kasvu 22 aasta jooksul.

Põhja-Soome mängude arendaja Kristian Kallio otsustas hiljuti vähendada oma töönädalat viiendiku võrra, 30 tunnini, vastutasuks 10% palgakärpe eest. Nüüd teenib ta umbes 2500 eurot kuus. “Kes ei tahaks töötada lühemat aega?” ütles Kallio. Umbes kolmandik tema kolleegidest võttis vastu sama pakkumise, kuigi juhid töötavad täiskohaga, ütles Kallio ülemus Jaakko Kylmäoja.

Kallio töötab nüüdsest kümnest neljani. Ta kasutab oma täiendavat vaba aega hobideks, hea toidu valmistamiseks ja pikkadeks rattasõitudeks. “Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et naaseksin tagasi tavapärase tööaja juurde,” ütles ta.

Maksud on Euroopas teiste maailmajagude jõukate riikidega kõrvutades juba niigi kõrged, moodustades umbes 40–45%  SKP-st, võrreldes vaid 27% -ga USA-s. Ameerika töötajad viivad koju peaaegu kolm neljandikku oma palgast, samas kui Prantsuse ja Saksa töötajatele jääb pärast riigi poolt sisse kasseeritud makse kätte vaevu pool oma töötasust.

Pariisis elav 34-aastane IT-töötaja Igor Tšaikovski  liitus käesoleva aasta alguses ametiühinguga, et nõuda paremat palka ja paremaid tingimusi. Hiljuti pälviski ta 3,5% palgatõusu, mis on ometi vaid umbes pool inflatsioonitasemest. Tšaikovski leiab, et liit annab oma töötajatele paremad võimalused juhte mõjutada. Siiski ei ole asi ainult palgas. “Võib-olla nad ütlevad, et teil ei tule palgatõusu, teil on tasuta sporditunnid või muusikatunnid, või midagi muud sellist,” selgitas ta.

Lõuna-Itaalias Melfis asuvas Stellantise autotehases on töötajad tooraine hankeraskuste ja kõrgete energiakulude tõttu juba aastaid lühemaid tööpäevi pidanud, ütles Itaalia Metallitöötajate ametiühingu liige Marco Lomio.

Töötunde on viimasel ajal vähendatud umbes 30% võrra ja proportsionaalselt on vähendatud ka palku.

“Kõrge inflatsiooni ja kasvavate energiakulude tõttu on töötajatel oma perekondade ülal pidamine tänaseks juba väga keeruliseks muutunud,” tunnistab Lomio mornilt.

Allikas

Esifoto: Eric Glenn/Shutterstock.com

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.