Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Ameerika unelm ehk idee, mille kohaselt on igaühel võimalik kõvasti tööd tehes jõukaks saada, on tänaseks surnud, selgitab Hiina-Kanada majanduskommentaator Jiang Xueqin.
Kui keegi ütleb teile, et “Jõukad inimesed töötavad kõvasti ning säästavad ja investeerivad raha. Nad on väga distsiplineeritud,” siis ei saa just öelda, et see vale oleks. Jõukad inimesed tõesti teevad palju tööd ja säästavad raha. Kuid see ei tähenda, et igaühel on võimalik samamoodi käitudes jõukaks saada.
Võti seisneb selles, et inimestel, kes on juba jõukad, on raha, mida säästa ja investeerida. Seevastu vaesed inimesed, kes püüavad säästa ja investeerida, on tõenäoliselt jätkuvalt vaesed.
Millest selline erinevus tuleneb? Miks ei ole ameeriklastel täna enam võimalik raske tööga rikkaks saada? Sellele küsimusele vastamiseks on vaja vaadata mõningaid numbreid. Kui te sündisite 1970. aastal Ameerika keskklassi peres, siis teenisite te 90% tõenäosusega rohkem raha kui teie vanemad. Kuid kui te sündisite 1980. aastal, oli see tõenäsosus teie jaoks langenud juba 50% peale, ning 1990. või 2000. aastal sündinute väljavaated on juba drastiliselt kehvemad.
Uuringute kohaselt on tööjõu produktiivsus pärast 1970. aastat tohutult kasvanud, mis tähendab, et ameeriklased töötavad kõvemini kui kunagi varem, kuid samal ajal ei ole nende palgad 50 aasta jooksul üldse tõusnud.
Jiang Xueqin
Siinjuures on oluline arvestada, et uuringute kohaselt on tööjõu produktiivsus pärast 1970. aastat tohutult kasvanud, mis tähendab, et ameeriklased töötavad kõvemini kui kunagi varem, kuid samal ajal ei ole nende palgad 50 aasta jooksul üldse tõusnud.
Tekib küsimus, kuhu kõik see lisaväärtus kadus? See voolas kõige tipus istuvate rikaste taskutesse. Süsteem toimib täpselt nii, nagu peab, tuleb lihtsalt teada, et selle süsteemi mõte ei olegi teie jõukaks tegemine. Selle mõte seisneb juba jõukate inimeste jõukaks jäämise ja üha jõukamaks saamise toetamises.
Tõenäoliselt ei suuda te vaese inimesena endale üldse maja ostmist lubada, mistõttu üürite eluaset. Üüri maksmine tähendab kellegi teise kinnisvaralaenu maksete katmist ehk kellegi teise jõukuse kasvatamist.
Jiang Xueqin
Vaatame lähemalt, kuidas majandus toimib jõuka ja vaese inimese vaatenurgast. Need kaks inimest elavad täiesti erinevates maailmades. Kui te ostate jõuka inimesena maja, siis paikneb see tõenäoliselt heas naabruskonnas, mida tähistavad hinnatud koolid ja madal kuritegevuse tase. Aja jooksul sellises piirkonnas asuva maja väärtus kasvab. Oletame, et ostsite maja 500 000 dollari eest ning 10 aastat hiljem on teil võimalik see müüa 800 000 dollari eest. Seega teenisite 300 000 dollarit mitte midagi tehes, üksnes selle maja omamise eest. Jõuka inimesena on teil tõenäoliselt soodsad laenutingimused ning igakuised maksed ei käi teile üle jõu. Lisaks on laenumakseid võimalik ära kasutada maksude optimeerimisel, mis tähendab, et valitsus sisuliselt subsideerib jõukate inimeste jõukuse kasvatamist.
Kuid kuidas näeb sama olukord välja vaese inimese jaoks? Tõenäoliselt ei suuda te vaese inimesena endale üldse maja ostmist lubada, mistõttu üürite eluaset. Üüri maksmine tähendab kellegi teise kinnisvaralaenu maksete katmist ehk kellegi teise jõukuse kasvatamist. Seda raha ei too miski teile tagasi. Oletame, et suudate siiski piisavalt säästa, et teha esimene sissemakse maja ostmiseks. Millisele majale teie hammas peale hakkab? Tõenäoliselt mitte kinnisvara väärtust kasvatavas piirkonnas. Kehvas piirkonnas maja ostes jääb maja hind aja jooksul samaks või langeb veelgi. Seetõttu ei kasva teie jõukus vaese inimesena maja ostes samamoodi nagu juba jõuka inimese oma. Kokkuvõtlikult saab öelda, et rikkad inimesed kasutavad kinnisvara oma rikkuse suurendamiseks, vaesed aga ellujäämiseks.
Kokkuvõtlikult saab öelda, et rikkad inimesed kasutavad kinnisvara oma rikkuse suurendamiseks, vaesed aga ellujäämiseks.
Jiang Xueqin
Kuidas on lood haridusega? Mis on kõrghariduse mõte jõuka inimese vaatenurgast? Muidugi õpitakse ülikoolis käimise ajal üht-teist, kuid peamine mõte seisneb üldsusele enda kohta teatud mulje jätmises ja tulevikus kasulike tutvuste võrgustiku loomises. Kui te olete käinud Yale’is, Harvardis või Stanfordis, siis ütleb see inimestele, et te kuulute eliidi hulka, olete teatud ringkondades n-ö “oma inimene”. Õpingute ajal käisite samadel pidudel ja lõite tutvusi teiste jõukate perede järeltulijatega ning need kontaktid tagavad hiljem teile hästi tasustatud töö. Teie toakaaslase isa juhib investeerimisfondi ja kursusekaaslase ema on partner õigusbüroos. Teile avanevad tulusad praktikavõimalused, teid soovitavad mõjukad isikud ning te saate selle töö, mida soovite. Omandatud kraad on sealjuures üksnes pilet, mis lubab teid võrgustiku liikmeks.
Vaestele noortele räägitakse, et ülikoolis käimise mõte seisneb kraadi omandamises: õpi hästi, saa häid hindeid, omanda kraad ja siis saad ka hea töö. Te töötate kõvasti, kulutate kogu oma aja õppimisele, saate ainult parimaid hindeid, lõpetate medaliga ja edasi? Võrgustikku teil ikka ei ole. Te ei tunne kedagi, kes teile selle hea töö annaks või teid sinna soovitaks. Teie peretuttavad ei juhi suurettevõtteid. Niisiis saadate välja 200 avaldust ja teid kutsutakse heal juhul 5 intervjuule, samas kui jõuka pere järeltulija saab oma keskmise hindega 2,5 kohe tööle, sest tema isa tunneb firma tegevjuhti.
Vaestele noortele räägitakse, et ülikoolis käimise mõte seisneb kraadi omandamises: õpi hästi, saa häid hindeid, omanda kraad ja siis saad ka hea töö. Te töötate kõvasti, kulutate kogu oma aja õppimisele, saate ainult parimaid hindeid, lõpetate medaliga ja edasi? Võrgustikku teil ikka ei ole. Te ei tunne kedagi, kes teile selle hea töö annaks või teid sinna soovitaks.
Jiang Xueqin
Miks siis ei ole võimalik lihtsalt tööd tehes jõukaks saada? Sest töö definitsioon on aja jooksul muutunud. Aastal 1970 kaasnes töö saamisega stabiilsus, tervisekindlustus ja tagatud pension. Ettevõtted investeerisid oma töötajatesse ja tubli töö eest edutati ning tõsteti palka. Ühiskondlik lepe nägi ette, et kui teie olete lojaalne tööandjale, siis tööandja hoolitseb teie eest.
Täna töötab kogu süsteem tavaliste ameeriklaste vastu. Kui te jääte haigeks, siis vaese inimesena teil tõenäoliselt ei ole tervisekindlustust või on selle väljavõtmine nii kulukas, et te ei saa seda endale lubada. Seega te ootate ja loodate, et tervis läheb ise paremaks, kuni lõpuks olete sunnitud esmaabisse pöörduma. Seal teid ravitakse ja esitatakse arve 50 000 dollarile. Nüüd olete võlgades, mis tähendab, et teie krediidiskoor kukub kuristikku ja teile ei anta laenu, mistõttu muutub maja või auto ostmine väga keeruliseks ning jõukuse kasvatamisest ei tule midagi välja.
Oletame, et teil on siiski tervisekindlustus ja te vajate vähiravi, kuid see maksab 200 000 dollarit ja teie kindlustuse kogu elu jooksul kasutatav ülempiir on 100 000 dollarit. Te anute internetis võõraid, et nad aitaksid teil maksta õiguse eest mitte surra. Kas selline süsteem kõlab teie jaoks funktsionaalsena? Igas muus arenenud riigis peetakse tervishoidu õiguseks, millega ei kaasne pankrot, kuid Ameerika Ühendriikides on tervishoid kasumlik äri.
Jiang Xueqin
Oletame, et teil on siiski tervisekindlustus ja te vajate vähiravi, kuid see maksab 200 000 dollarit ja teie kindlustuse kogu elu jooksul kasutatav ülempiir on 100 000 dollarit. Te anute internetis võõraid, et nad aitaksid teil maksta õiguse eest mitte surra. Kas selline süsteem kõlab teie jaoks funktsionaalsena? Igas muus arenenud riigis peetakse tervishoidu õiguseks, millega ei kaasne pankrot, kuid Ameerika Ühendriikides on tervishoid kasumlik äri. Kindlustusfirmad teenivad väljamaksetest keeldudes suuri summasid ning haigla küsib plaastri eest hingehinda. Kogu tervisesüsteemi mõte on pigistada vaestelt inimestelt viimnegi sent välja ning suunata see korporatsioonide arvele.
Võibolla tekib teil küsimus, et kui süsteem on niivõrd kallutatud, miks see siis ei muutu? Vastus peitub meritokraatia müüdis. Jõukatel inimestel on vaja uskuda, et nad on oma jõukuse ära teeninud. Nad ütlevad endile, et nad on targad, töötasid kõvasti ja tegid häid valikuid. Asjaolu, mida nad endale tunnistada ei taha, on see, et nende edu lähtus jõukate vanemate ja tutvuste ning kallutatud süsteemi pakutud eelisolukorrast. Kui nad endale tõtt tunnistaksid, siis tunduks neile, et nende jõukus ei ole õigustatud. Seetõttu räägivadki nad endale, et on erilised, ise end üles töötanud ja rikkuse ära teeninud.
Olukorra teeb eriti keerukaks see, et ka vaesed inimesed usuvad jätkuvalt meritokraatia toimimisse.
Jiang Xueqin
Olukorra teeb eriti keerukaks see, et ka vaesed inimesed usuvad jätkuvalt meritokraatia toimimisse. Mida ütleb endale vaene inimene, kes usub, et süsteem toimib õiglastel alustel? Ta usub, et tema vaesus on tema enda süü, et ta ei ole lihtsalt piisavalt palju tööd teinud, et ta on langetanud halbu valikuid, et ta ei ole piisavalt nutikas. Endid süüdistavad vaesed inimesed ei organiseeru ega nõua muutusi. Nad püüavad üha kõvemini ja loodavad, et seekord õnnestub oma osa välja teenida.
Nii püsibki süsteem tasakaalus rikaste eneseväärtuse tundel ning vaeste enesesüüdistustel. Keegi ei sea hierarhia õigustatust kahtluse alla, kõik suhtuvad sellesse kui millessegi loomulikku. Ometi ei ole see loomulik. See on teadlikult konstrueeritud jõukate veelgi jõukamaks ning vaeste veelgi vaesemaks muutmiseks.
Nii püsibki süsteem tasakaalus rikaste eneseväärtuse tundel ning vaeste enesesüüdistustel.
Jiang Xueqin
Kõige olulisem on aru saada, et siin ei ole tegemist eraldatud probleemide hulgaga. Kõik need aspektid on omavahel seotud. Teil ei ole võimalik süsteemist lihtsalt kõvemini töötamisega mööda minna. Targem ja distsiplineeritum ja motiveeritum olemisest ei ole kasu, sest süsteem on struktuurne. Küsimus ei ole üksikisikute valikutes, vaid kogu majanduse ülesehituses.
Loomulikult esineb erandeid. Leidub inimesi, kes alustasid nullist ja said rikkaks. Kuid sellised inimesed on sama haruldased nagu lotovõitjad. Me viitame neile justkui tõestusena, et süsteem toimib ja igaüks võib sellega hakkama saada, ignoreerides miljoneid inimesi, kes töötasid sama kõvasti, kuid jäid sellele vaatamata vaesteks. Me vaatame mööda struktuursetest tõketest ja mängu kallutatusest. Te võite töötada 80 tundi nädalas, säästa iga sendi ja langetada ainult õigeid otsuseid, kuid jääda sellele vaatamata vaeseks või jõuda hädavaevu keskklassi piirile, sest süsteem ei ole loodud teie võidu jaoks. See on loodud juba jõukate üha rikkamaks muutumise otstarbeks.
Loomulikult esineb erandeid. Leidub inimesi, kes alustasid nullist ja said rikkaks. Kuid sellised inimesed on sama haruldased nagu lotovõitjad. Me viitame neile justkui tõestusena, et süsteem toimib ja igaüks võib sellega hakkama saada, ignoreerides miljoneid inimesi, kes töötasid sama kõvasti, kuid jäid sellele vaatamata vaesteks.
Jiang Xueqin
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ultimatiivselt on ühiskonna jõukuse tase paratamatult individuaalsete tööpingutuste summa. Kuigi rikkust on võimalik omandada muul viisil kui tööga ning märksa suuremas koguses pealekauba, on rikkuse loomine võimalik siiski üksnes töö abil.
Põhjusi, miks osad ühiskonnad ja rahvad majanduslikule õitsengule puhkevad ja osad mitte, on mõistagi rohkem kui üks. Sellest hoolimata ei ole võimalik kujutada ette laialdaselt kõrge materiaalse jõukuse tasemega ühiskonda, mille liikmed ei oma tugevat usku, et nende tööpanus võimaldab neil suure kindlusega saada õiglase osa oma töö viljadest. Kui usk tööga jõukaks saamisesse peaks populatsiooni seas üldlevinult murduma, võtab kõikjal võimust minna laskmise meeleolu. Levib vaesus, kuna rikkuse nimel ei ole mõtet ennast vaeseks töötada, töökvaliteet langeb drastiliselt kõikides tootmise ja teenindamise sektorites (kuigi SKT näitaja jätkab võlapõhises rahasüsteemis ka vaesumise kiuste kasvamist) ning kogu ühiskond hakkab möödunud generatsioonide töövilju “kannibaliseerima”.
Kui usk tööga jõukaks saamisesse peaks populatsiooni seas üldlevinult murduma, võtab kõikjal võimust minna laskmise meeleolu. Levib vaesus, kuna rikkuse nimel ei ole mõtet ennast vaeseks töötada, töökvaliteet langeb drastiliselt kõikides tootmise ja teenindamise sektorites (kuigi SKT näitaja jätkab võlapõhises rahasüsteemis ka vaesumise kiuste kasvamist) ning kogu ühiskond hakkab möödunud generatsioonide töövilju “kannibaliseerima”.
Adrian Bachmann
Selline on lühidalt kokku võetuna kiiresti vaesuva Läänemaailma sotsiaalmajanduslik realiteet tänase seisuga. Trajektoori sihtpunkt on küll teada, ent disintegratsiooni kiirus on veel lahtine.
Kollapsist pääsemise ainsaks teeks oleks mastaapne võlgade annulleerimine finantssektori poolt ning riigisektori seninägematu saneerimine, mis võimaldaks maksukoormuse drastilist langust, vabastades sedasi kolossaalses koguses ostujõudu ning kaotades muuhulgas majandustegevuselt enamuse bürokraatlikke takistusi. Ent antud stsenaarium ei saa üheski riigis kunagi juhtuma seoses plutokraatide ning riigiaparaadi vastuseisuga, mistõttu ohverdatakse ühiskonna üldine huvi erahuvide altarile seni, kuni kogu süsteem kokku variseb, et mäng võiks märksa vaesemalt tasemelt alata uuesti.
Kollapsist pääsemise ainsaks teeks oleks mastaapne võlgade annulleerimine finantssektori poolt ning riigisektori seninägematu saneerimine, mis võimaldaks maksukoormuse drastilist langust, vabastades sedasi kolossaalses koguses ostujõudu ning kaotades muuhulgas majandustegevuselt enamuse bürokraatlikke takistusi.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.