AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
“Viimastel päevadel oleme Ühendkuningriigi suuremates supermarketites näinud, kuidas teatud puu- ja köögiviljad on “normeeritud”,” kirjutas Kit Knightly Off Guardianis veebruari lõpus, loetledes mitmeid toidupoodide kette, kus normeerimisega oli juba algust tehtud.
“Paljud, sealhulgas ÜK ühe suurima toidupoodide keti Sainsbury endine tegevjuht Justin King, on haaranud kinni võimalusest lükata kogu süü toimuva eest Brexitile. Kuid see ei kõla eriti loogiliselt, sest Maroko – kust Ühendkuningriik impordib palju salatiköögivilju – ei ole ilmselgelt EL-i liige. Mõjutatud on ka Iirimaa ning tänaseks oleme jõudnud viie kuu kaugusele olukorrast, kus Prantsusmaa (ja teised EL-i riigid) seisavad samuti silmitsi katastroofilise toidupuudusega,” jätkas Knightly.
Tänaseks oleme jõudnud viie kuu kaugusele olukorrast, kus Prantsusmaa (ja teised EL-i riigid) seisavad samuti silmitsi katastroofilise toidupuudusega.
Autor väidab, et kui Brexiti debati üks pool süüdistab puudujääkides ilma, siis nappuse tegelik põhjus peitub selles, et see on konstrueeritud. Knightly vihjab siin sellele, et “valitseva kliki narratiivi” kliimamuutuste kohta kasutatakse selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale nappuse tegelikust põhjusest. Knightly mainib ka pandeemia alguses toimunud “tualettpaberi fiaskot” kui näidet võimalikust psühholoogilisest operatsioonist, mis tekitas näilise puuduse.
Nafta- ja gaasihindade planeeritud inflatsioon on põhjustanud põllukultuuride tootmise, koristamise ja transportimise kulude hüppelise kasvu. Lisaks on toodangupuuduse tõttu tõusnud ka väetise hind. Kuigi neid kitsaskohti seostatakse Ukraina sõjaga, eksisteerisid need ka enne konflikti (nagu siin ja siin varem käsitletud). Seda arutati põhjalikult, kui kevadel ilmusid esmakordselt teated “toidupuudusest”, jätkas Knightly.
Nafta- ja gaasihindade planeeritud inflatsioon on põhjustanud põllukultuuride tootmise, koristamise ja transportimise kulude hüppelise kasvu. Lisaks on toodangupuuduse tõttu tõusnud ka väetise hind.
“Ukrainast rääkides… praegu on näiteks tomateid palju lihtsam saada sõjast räsitud Hersonis kui Londoni supermarketis. See on reaalsus, mida meie eest varjatakse,” kirjutas kolumnist.
Lühidalt öeldes väidab Knightly, et teatud toodete normeerimine Ühendkuningriigi supermarketites on osa segasest ja vastuolulisest narratiivist. Kuigi nappuse põhjustena on toodud välja Brexit ja ilm, ei ole need selgitused ilmselgelt tõsiseltvõetavad. Lisaks näib, et normeerimine mõjutab oluliselt mõnda kauplust ja kohta, kuid ei puuduta teisi.
Talunike sõnul võiksid supermarketid täita impordilünga, ostes kodumaiselt kasvatatud toodangut, kuid väidetavalt ei soovi müüjad lisakulude eest tasuda. Tühjade riiulite normaliseerimine ja normeerimine viitab sellele, et toidupuuduse narratiivil võib olla hoopiski varjatud eesmärk.
Sotsiaalkommentaator Neil Oliver võttis oma GBNewsi programmi hiljutises monoloogis toimuva tabavalt kokku:
Nad normeerivad supermarketites tomateid. Meile öeldakse, et see on seotud tarneahelate, halva ilma ja kütte hinnaga, kuid kahtlustan, et sõnumite osas on see pigem sõna “normeerimine” peale surumine. Sellel on vähem pistmist usutava toidupuudusega ja rohkem sellega, et me harjuksime üha sagedamini seda sõna kuulma…Mina paneks oma raha sellele, et meie nutitelefonide normeerimisrakendus istub juba kuskil kõvakettal, valmis siis, kui meie oleme.
Praegu on see pigem tuttav psühholoogilise manipuleerimise protsess. Meile tutvustatakse normeerimise ja toidunappuse üldist ideed, et oleksime aegsasti psühholoogiliselt ette valmistatud, kui planeeritud reaalsus lahti rullitakse. Meid koheldi alles hiljuti samamoodi selliste sõnadega nagu “ühiskonna sulgemine” ja “pandeemia”, “mandaat” ja “eitaja”. Nügi, nügi. Normeerimine on sõna meie vanemate ja vanavanemate põlvkonnalt, natuke nagu sellised sõnad nagu “sõda Euroopas” ja “fašist”, ja nüüd on see kõik taas kord moes. Normeerimine… kas tõesti? Seda kõike samal ajal kui prügilad paisuvad iga päev ära visatud värske toiduga.
Meile tutvustatakse normeerimise ja toidunappuse üldist ideed, et oleksime aegsasti psühholoogiliselt ette valmistatud, kui planeeritud reaalsus lahti rullitakse. Meid koheldi alles hiljuti samamoodi selliste sõnadega nagu “ühiskonna sulgemine” ja “pandeemia”, “mandaat” ja “eitaja”.
Neil Oliver
See kõik on osa suuremast tervikust… Lääne ühiskondade üle kontrolli võtnud globalistid põlgavad sisimas vaba inimese kontseptsiooni kui sellist ning teevad endast kõik, et see hävitada, kuna vaba inimene on isik, keda ei ole võimalik hõlpsasti tsentraalselt kontrollida.
Selle loo allikad on järgmised:
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!