Majandus & raha

President Bideni maksureform lubab kasvatada USAs rikkaks olemise hinda

Foto: Valge Maja, Adam Schultz

President Bideni poolt möödunud nädalal avalikustatud maksureformi kava kehtestaks suurema maksukoormuse kõige rikkamatele ühiskonnaliikmetele, jättes jõukate ja keskmise sissetulekuga ameeriklaste maksukoormuse suuresti puutumata.

“Ameerika perede plaani” (American Families Plan) nime kandev projekt näeb ette järgmisel kümnendil täiendava 1,5 triljoni USA dollari maksutulu saamist 1% kõige rikkamatelt ameeriklastelt. Täiendav maksutulu suunatakse hariduse, laste hoolekande ning tasustatud puhkuste finantseerimiseks.

Muuhulgas näeb kava ette kapitalikasumi (ingl k capital gains) maksude tõstmist ning maksuameti volituste ulatuslikku laiendamist enam kui 400 000 USA dollarit aastas teenivate kodanike auditeerimiseks.

“Minu arvates peaks igal ameeriklasel säilima võimalus saada miljonäriks või miljardäriks, kuid igaüks peaks edaspidi maksma oma tuludest õiglase osa riigikassasse,” lausus Biden.

Maksutulude kasv asetatakse programmi kohaselt peamiselt 1% kõige rikkamate ameeriklaste õlule, kelle aastane sissetulek on keskmiselt 2,2 miljonit dollarit. Kaks kolmandikku antud grupist näeksid oma maksukoormust tõusmas keskmiselt 159 000 USA dollari võrra aastas. Sellisele järeldusele tuli USA Maksustamise ja Majanduspoliitika Instituut oma äsja avaldatud analüüsis.

Hetkel ei ole veel kindel, kas Bideni maksureform Kongressis ka läbi läheks, kuna plaanidele on juba praegu kostunud tugevat vastuseisu. Kava kohaselt rakenduks tulevikus kõige kõrgema tulumaksu määrana 39,6%, mida kohaldataks 1% kõige suurema sissetulekuga isikutele ning mis kujutaks endast 2,6%-list tõusu praeguselt 37%-lt.

Lisaks maksumäärade muutusele, muudaks kava olulisel määral ka seda, kuidas rikkad maksavad makse investeeringutelt saadud tuludelt. Kui praegu kohaldatakse pikaajalisele kapitalikasumile (s.t varade väärtuse kasvult saadud tulu) 20% suurust tulumaksu määra, siis tulevikus rakendatakse ka kapitalikasumile kõrgeimat ehk 39,6%-list maksumäära. Seadus kohalduks maksumaksjatele, kelle aastane sissetulek ületab ühte miljonit dollarit – s.o 0,3% kõige jõukamatest ameeriklastest, kes müüvad oma aktsiaid, võlakirju ning muid varasid läbi maksustatavate kontode.

Reform puudutaks peamiselt kõige rikkamaid ameeriklasi, jättes “tavalised inimesed” suuresti puutumata, kuna alla 50 000 USA dollari aastas teenivad ameeriklased saavad vaid 5% oma sissetulekust investeeringutelt, samas kui üle 1 000 000 USA dollari aastatulu teenivate isikute puhul ületab investeeringutest saadav sissetulek 40% aastasest koguteenistusest.

Puutumata ei jääks ka pärimismaksud. Kui hetkel on Ühendriikides pärandvara realiseerimata väärtuse kasv pärandaja surma hetkel täiesti maksustamata, siis tulevikus rakenduks kogu pärandvarale kapitalikasvu maks sõltumata sellest, kas pärijad vara müüvad või mitte.

Reformide jõustamiseks plaanib Valge Maja anda USA maksuametile täiendavaid ressursse põhjalikumate auditite tegemiseks. Kui ajavahemikus 2011-2018 langesid aastas enam kui miljon dollarit teenivate isikute kontodele tehtavad auditid 80%, siis tulevikus maksuameti töö hoogsustuks, tõstes maksutulude mahtu prognoositavalt 700 miljardi USA dollari võrra.

Kommenteerib Adrian Bachmann

Paratamatult jääb tunne, nagu oleks Bideni reformi saatvate uudiste näol tegemist (majandus)poliitilise spinniga, mille eesmärk on näidata dramaatilist muutust USA jõukuse jaotumise süvamustrites võrdsustamise suunal.

Nagu tihtilugu suuri protsesse iseloomustavate (väga) suurte numbritega juhtub, jääb ka antud hetkel mulje, nagu oleks lärm USA rikaste “tühjaks puistamise” ümber tugevasti liialdatud. Vaatame asja pisut lähemalt …

Lugedes uudises toodud suurusi ja olles teatud määral tuttav majandusringluse toimimisega, rikkuseloomet ja vara jaotumust iseloomustavate arvudega, jääb paratamatult tunne, nagu oleks Bideni reformi saatvate uudiste näol tegemist (majandus)poliitilise spinniga, mille eesmärk on näidata dramaatilist muutust USA jõukuse jaotumise süvamustrites võrdsustamise suunal. Lähemalt vaadatuna on selles paraku raske veenduda – küll aga mitte vastupidises.

Jutt käib 1,5 triljoni USA dollari väärtuses täiendava maksutulu saamisest peamiselt USA jõukaimalt klassilt 10 aasta vältel. See teeb 150 miljardit dollarit aastas. Kui arvestada, et Ühendriikide iga-aastased föderaaleelarve maksulaekumised on hetkeseisuga circa 4000 miljardit aastas, siis käib jutt maksutulude kergitamisest alla 4% aastas. Isegi kui suurem osa kasvust on ette nähtud langema kõige jõukamatele kodanikele, ei ole see summa, mis teeks kedagi vaeseks – eriti rikkaid.

Mis peamine, jutt kapitalikasumi pealt tekkinud sissetulekute täiendavast maksustamisest sadade miljardite võrra 10 aasta jooksul kahvatub tagasihoidlikuks, kui vaatame seda rahatrüki mõjul tekkiva kolossaalse (finants)rikkuse loomise suuremas mõõtkavas.  

USA aktsiate koguväärtus on Föderaalreservi viimase 10 aasta rahatrüki laineharjal kasvanud 2,6 korda 17 288 miljardi pealt 45 310 miljardi peale. Nominaalselt (s.t inflatsiooni arvestamata) 10 aasta jooksul 28 022 miljardi dollari võrra rikkamaks saanud aktsionäride jaoks ei oleks paarisaja miljardi dollari loovutamine maksutuludena enamat kui mõneprotsendiline kadu. Ning sedagi juhul, kui saadud tulusid ei peideta leidlikel viisidel USA maksuameti (olgugi, et pikemaks muutunud) käe haardeulatusest väljapoole.

Jutt kapitalikasumi pealt tekkinud sissetulekute täiendavast maksustamisest sadade miljardite võrra 10 aasta jooksul kahvatub tagasihoidlikuks, kui vaatame seda rahatrüki mõjul tekkiva kolossaalse (finants)rikkuse loomise suuremas mõõtkavas.  


Jaga artiklit sõpradega:

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga