Euroopa riigid peavad leidma võimaluse elektrienergia pealt makstavate maksude alandamiseks, et elavdada kontinendi energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet.
Euroopa juhtiva majandusanalüütika mõttekoja andmetel on maailmas tööstusliku võimsuse poolest vaid üks üliriik ning selleks on Hiina, mille tööstustoodangu maht ületab USA tööstusvõimsuse kolmekordselt, seljatades tänaseks kõikide Lääneriikide kombineeritud tööstusliku tootmise näitajad.
Ühendkuningriik kaotas oma aastakümneid hoitud koha ühena kümnest maailma suurimast tööstusriigist.
Loodus- ja täppisteaduste alal hariduse omandanute arvud ja osakaalud on riikide läbilõikes viimastel aastatel radikaalselt muutunud, mis saab peagi mõjutama innovatsiooni ja hariduse jõujooni kogu maailmas.
Kõikehõlmavat energeetilist ja tööstuslikku transformatsiooni läbi tegevates Lääneriikides on esmakordselt sadade aastate jooksul oodata enamiku inimeste elukvaliteedi märkimisväärset langust.
Saksamaa majandus jätkab stagneerumist ja variseb lõpuks kokku, kui Berliin jätkab rohepöörde kinnisidee ja lakkamatu bürokraatliku regulatsiooni pealesurumist, sõnas Saksa Tööstuste Föderatsiooni president Siegfried Russwurm.
Pooled Saksamaa keskmise suurusega ettevõtetest on jõudnud punkti, kus kaalumisel on kas Saksamaa Liiduvabariigist tootmise välja viimine või tegevuse lõpetamine.
BRICS riigid, kuhu kuuluvad Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika, on majandusliku võimsuse poolest ületanud tänaseks esmakordselt G7 riike. Võttes arvesse ostujõu pariteeti, hoiavad BRICS riigid tänaseks maailmas esikohta, moodustades suurima ülemaailmse sisemajanduse koguprodukti (SKP) bloki.
Rootsi parempoolne valitsus teeb oma energiajulgeoleku tugevdamiseks ettepaneku muuta kehtivat seadusandlust, et võimaldada rohkemate tuumareaktorite ehitamist ja käitamist rohkemates kohtades, kui see täna võimalik on, ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson jaanuari keskel.
Põhimõtteliselt on raporti kohaselt Euroopa ettevõtete jaoks tegemist lihtsa dilemmaga ülemääraste energiaarvete tõttu tegevuse koomale tõmbamise ning palju odavamasse energiakeskkonda kolimise vahel.
Energiamahukad tööstusettevõtted kutsuvad Euroopa Liidu juhte üles kiiresti reageerima energiahindade plahvatuslikule kasvule.
Tarneahelate “häired” on saamas kõikehõlmavaks võlufraasiks, millega püütakse seletada kaupade defitsiiti ja kasvavat inflatsiooni.
Euroopat ja Hiinat vaevav energiakriis ähvardab levida ka areneva turumajandusega riikidesse.
Staažikas geopoliitika ja globaalmajanduse analüütik F. William Engdahl avab tausta, miks Euroopa on hülgamas töötavaid energiaallikaid tõestatult ebaefektiivsete taastuvenergia programmide kasuks ning millised saavad olema “rohepöörde” tagajärjed kontinendi majandusperspektiividele ja elustandardile
Kuna Ameerika Ühendriigid on kehtestamas Hiinale üha enam tehnoloogilisi sanktsioone, on maailma mikroelektroonika tööstus sisenemas ebakindlasse tulevikku.
Maailma suurim autotootja Toyota andis äsja teada, et kavatseb vähendada septembris tootmist 40% võrra.
Saksa autotootja Audi andis teada, et lõpetab uute bensiinimootoriga autode arendustöö 2026. aastaks, keskendudes tulevikus vaid elektriajamiga masinate tootmisele.
Äsja avalikuks tulnud andmete kohaselt möödus maailma domineeriv tööstusvõim Hiina 2019. aastal (tööstus- ja tarbimistegevuse käigus) atmosfääri paisatud heitgaaside kogumahu poolest kõikide maailma rikaste riikide heitgaaside koondnäitajast.
Maailmas mikrokiipide tootmises aset leidnud langus koos koroonasulgudest tingitud rekordiliselt kasvanud nõudlusega ähvardab lähiajal esmakordselt kaasa tuua elektrooniliste tarbekaupade defitsiidi ja hinnatõusu.