Majandus & raha

1-dollariste kiipide põud võib tuua kaasa tarbeelektroonika defitsiidi

1-dollariste kiipide põud võib tuua kaasa tarbeelektroonika defitsiidi

Esimene mikrokiip maksab miljon dollarit.
Järgmine ei maksa mitte midagi.


Maailmas mikrokiipide tootmises aset leidnud langus koos koroonasulgudest tingitud rekordiliselt kasvanud nõudlusega ähvardab lähiajal esmakordselt kaasa tuua elektrooniliste tarbekaupade defitsiidi ja hinnatõusu.

Mikrokiipide põud põhjustab jätkuvalt maailma tööstustootmises kaost. Maailmas leidub hulgaliselt mikrokiipide tootjaid, kes valmistavad sadu erinevaid mikroelektroonika agregaate. Intel, Qualcomm ja Nvidia on ettevõtted, mis toodavad maailma kallemaid eksemplare, mille hinnad võivad kõikuda 100 USA dollari ja 1000 USA dollari vahel. Hetkel ei põhjusta maailma tööstussektorile peavalu siiski nende ülikeeruliste mikroprotsessorite defitsiit, vaid kõige lihtsamate 1 USA dollar maksvate kuvarite draiverite nappus.

Kuvari draiveri kiip on olematu hinnaga agregaat, mille ainsaks funktsiooniks on edastada lihtsaid signaale arvuti, televiisori, nutiseadmete ja muude aparaatide ekraanidele. Üliodavate ja lihtsate kuvari draiverite puudujääk on hetkel halvamas maailma autotootjate ja riistvara valmistajate tootmisliine.

Kiibipõud on järjekordne koroonasulgude kõrvalmõju, mis kerkis esile seoses arvutite ja nutiseadmete plahvatusliku kasvuga, kuna suur osa tööstusriikide elanikkonnast kolis kodukontoritesse ja kodukooli ning olid sunnitud soetama seninägematus koguses lisakuvareid ja nutiseadmeid. Protsessi võimendas arvutimängude seninägematu kasv, et täita sotsiaalse suhtluse ära langemisest tulenenud meelelahutuse vajadust.

Kiipide puudujäägi jätkudes on esmakordselt ajaloos oodata ülemaailmsetel turgudel paljude tarbekaupade nagu nutitelefonide, sülearvutite, köögitehnika ja autode defitsiiti.

Kõik see tuli täieliku ootamatusena maailma autotootjatele, kes olid sunnitud seiskama tootmisliinid, kuna puudusid kiibid, mida on vaja autode kuvarisüsteemide paigaldamiseks. Ford, Nissan, BMW, Porsche, Volvo ja Volkswagen kuuluvad autotootjate hulka, kes on juba andnud märku võimetusest jätkata autotootmist senistes mahtudes.

Olukorra on teinud veel hullemaks tõsiasi, et USA Texase osariiki veebruaris tabanud külmalaine halvas suure osa Ameerika kiibitootmisest. Sellele järgnes märtsis tulekahju Jaapani ühes suurimas kiibitehases. Korea ja Taiwani kiibitootjad Samsung ning TSMC on hoiatanud, et ei suuda maailma nõudlust enam täita, kuigi töötavad rohkem kui 100% võimsuse juures.

Kiipide puudujäägi jätkudes on esmakordselt ajaloos oodata ülemaailmsetel turgudel paljude tarbekaupade nagu nutitelefonide, sülearvutite, köögitehnika ja autode defitsiiti. 

Kommenteerib Adrian Bachmann

Ülemaailmne mikrokiipide defitsiit toob ehedal kujul esile tänaseks nii inimmõistusele kui superarvutitele hoomamatult kompleksseks arenenud globaalse majandussüsteemi tegeliku hapruse. Aastakümneid armutu “võitja võtab kõik” konkurentsi tingimustes toimunud  ülevõtmised ja ühinemised on loonud olukorra, kus suur osa maailma käigus hoidvatest tehnoloogiatest sõltub sageli ühe käe sõrmedel üles loetavate kontsernide armust. Mõnikord ei ole olukord isegi enam oligopoolne, vaid monopoolne. Teatud kosmosetehnoloogiad (millest sõltub suur osa maailma kommunikatsioonivõrgust), erimaterjalide tootmine jms on sõna otseses mõttes kui mitte ühe ettevõtte, siis ettevõtete sündikaadi käes.

Suur osa maailma käigus hoidvatest tehnoloogiatest sõltub sageli ühe käe sõrmedel üles loetavate kontsernide armust.

See kõik muudab maailma tööstusklastrite toimimise ülimalt haavatavaks ettenägematute šokkide poolt. Maailmas on vaid pool tosinat riiki, milles endis leidub piisavalt insenertehnilist erialateadmist (või vähemasti potentsiaali selle tekitamiseks) ning eksootilisi tooraineid, et toota sõltumatult kõiki tarbe- ja kapitalikaupu, sealhulgas mikrolülitusi. Ent seda vaid tasemel, mis ei ole maailmaturgudel konkurentsivõimeline.

Jaga artiklit sõpradega:

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *