Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus.
Thomas Kolbe
Abu Dhabi Riiklik Naftakompanii (ADNOC) ostis märgilise tähtsusega arenguna 2025. aasta lõpus üles Saksa keemiatööstuse raudvaraks oleva Covestro kontserni, omandades 15 miljardi euro eest rohkem kui 95% ettevõtte aktsiatest. Covestro Araabia Ühendemiraatide poolt üle võtmine kujutab endast järjekordset sammu riigi tööstuse odavmüügist, mis on kiirenemas kõikides tööstussektorites, milles Saksamaa on hoidnud varasemalt maailmaturul liidripositsiooni.
Kas mäletate möödunud aasta juulis käivitatud suurt meediakampaaniat „Valmistatud Saksamaa jaoks” (Made for Germany)? Kantsler Friedrich Merz korraldas toona kohtumise 61 ettevõtte tegevjuhiga ning kuulutas enesekindlalt, et Saksa majandust ootavad ees 631 miljardi euroni küündivad investeeringud.
Kuid isegi toona oli jätkuvat kapitali Saksamaalt väljavoolu arvestades ilmne, et ürituse peamine mõte seisnes pelga meediakampaania korraldamises ning kujutas endast ei enamat kui mannetut katset juhtida avalikkuse tähelepanu eemale Saksa tööstusbaasi tegelikust olukorrast.
Tööstuse mahamüümine kiireneb
Merzi lubadustele järgnenud aja jooksul ei ole Saksa tööstuse mahamüümine mitte aeglustunud, vaid jätkuvalt kiirenenud. Ettevõtted on oma otsuse juba langetanud: lämmatavad regulatsioonid, kliimapoliitika ellu viimiseks nõutavad plahvatuslikult kasvanud kulud ning vaenulik halduskeskkond annavad ühemõtteliselt märku, et Saksamaale investeerimine on liiga riskantne tegevus.
Merzi lubadustele järgnenud aja jooksul ei ole Saksa tööstuse mahamüümine mitte aeglustunud, vaid jätkuvalt kiirenenud. Ettevõtted on oma otsuse juba langetanud: lämmatavad regulatsioonid, kliimapoliitika ellu viimiseks nõutavad plahvatuslikult kasvanud kulud ning vaenulik halduskeskkond annavad ühemõtteliselt märku, et Saksamaale investeerimine on liiga riskantne tegevus.
Thomas Kolbe
Lühidalt kokku võttes lämmatavad seadusandjad süstemaatiliselt ja sihipäraselt riigi tööstussektorit ning musta reede hinnarallist Saksa tootmiskomplekside müümisel on saanud igapäevane reaalsus.
Kapitali ja oskusteabe kadu
Covestro Abu Dhabi Riiklikule Naftakompaniile müümine tähendab, et Saksa ettevõttest saadav kapitalikasum ei jää enam Saksamaale, vaid viiakse Araabia Ühendemiraatidesse. Investeeringuid ning tootmise asukohta puudutavaid strateegilisi otsuseid langetavad nüüdsest tervenisti välismaal asuvad omanikud.
Eriti kriitiline on selline asjade käik ilmse strateegilise tähtsusega ettevõtte kontekstis. Covestro kõrge vastupidavusega plastid ja polüuretaanid omavad keskset rolli teiste Saksa võtmetähtsusega tööstusharude jaoks alates auto- ja masinatööstusest kuni ehituse ja elektrotehnikani. Covestro on Saksamaa tööstusliku väärtusahela keskne element, mille stabiilsus määrab suures osas kogu Saksamaa tööstusbaasi tuleviku.
Covestro on Saksamaa tööstusliku väärtusahela keskne element, mille stabiilsus määrab suures osas kogu Saksamaa tööstusbaasi tuleviku.
Thomas Kolbe
Ligikaudu 40% ettevõtte 15 000 töötajast töötab endiselt Saksamaal, paljud neist Nordrhein-Westfalenis Leverkuseni peakontoris. Kuid liiduvabariigi üldine majanduslangus ei ole ka Covestrot mõjutamata jätnud. Hetkel töötab Saksa keemiatööstus vaid 71% võimsusega – võrreldes rekordilise 2018. aastaga on langus üle 20% – ning kogu sektor on sunnitud manööverdama üha tihedamalt koomale tõmbuvate karide vahel.
Rahaliselt on Covestro viimastel aastatel puhastulude ja kulude bilansis miinusesse vajunud ning ettevõtte tegevuskasum kukkus 2023. ja 2024. aasta võrdluses üle 50%, langedes 87 miljoni euroni. Rahvusvaheliste konkurentide surve, kõrged energiakulud ja üha kapriissemad Brüsseli eeskirjad on surunud ettevõtte konkurentsivõime piirimaile.
Laiem trend
Saksamaa tööstuse kroonijuveelide mahamüümise trend algas 2016. aastal Augsburgi robotite ja automaatika spetsialisti KUKA müügiga, milles Hiina Midea Group omandas 4,6 miljardi euro eest enamusosaluse.
Saksamaa tööstuse kroonijuveelide mahamüümise trend algas 2016. aastal Augsburgi robotite ja automaatika spetsialisti KUKA müügiga, milles Hiina Midea Group omandas 4,6 miljardi euro eest enamusosaluse.
Thomas Kolbe
Ka toona kordus sama stsenaarium: uus investor lubas avalikult tagada töökohad ja garanteerida ettevõtte asukoha säilimise, asudes seejärel koheselt järgima tegevuskava, milles strateegilised otsused sõltusid üksnes ootustest tootlusele ning asukoha konkurentsivõimest.
Tänapäevases maailmas pole ruumi sentimentaalsele traditsionalismile ega patriootlikule retoorikale. Globaalne tööstus liigub armutult edasi – ning mitte keegi väljaspool Euroopat ei jaga eurooplaste kirge rohepoliitiliste eksperimentide suhtes…
Mitte keegi väljaspool Euroopat ei jaga eurooplaste kirge rohepoliitiliste eksperimentide suhtes…
Thomas Kolbe
Dramaatilised tagajärjed
Kuid Covestro ja KUKA on üksnes kaks markantset näidet mastaapsemast pikaajalisest trendist. Aasta-aastalt kaotab Saksamaa järjest rohkem otseseid investeeringuid. Ainuüksi 2024. aastal voolas riigist välja 64,5 miljardit eurot – see kapital investeeritakse nüüd mujal uude tootmisvõimsusse.
Saksamaa majandus on verest tühjaks jooksmas, kuid poliitikute reaktsioon olukorrale hõlmab vaid nõrgatoimelisi tööstussubsiidiume – näiteks nn tööstusvoolu erihinda energiamahukate sektorite jaoks – ja mõistagi ka üha uusi regulatsioone. Seetõttu on ootuspärane, et paljud ettevõtted lahkuvad alates 2027. aastast vallanduva kulude tsunami eel CO₂ sertifikaatide turult.
On ootuspärane, et paljud ettevõtted lahkuvad alates 2027. aastast vallanduva kulude tsunami eel CO₂ sertifikaatide turult.
Thomas Kolbe
USA tõmme
Alternatiivse tootmisbaasina paistavad silma eelkõige Ameerika Ühendriigid. Trumpi administratsioon on ühemõtteliselt teada andnud, et kasutab kõiki vahendeid – sealhulgas ka tariifisurvet – USA reindustrialiseerimise edendamiseks. Täpsemalt hõlmab reindustrialiseerimine energiasektori dereguleerimist, kulukate taastuvenergia eksperimentide lõpetamist ja tööstuspoliitikat, mis investorite minema peletamise asemel tervitab tööstuskapitali paigutusi Ühendriikidesse avasüli.
Ka Abu Dhabi ja Saudi Araabia on lubanud investeerida triljoneid USA tööstusse, mis kinnitab Washingtoni plaanide tõsidust. Võib eeldada, et “Valmistatud USA jaoks” (Made for USA) kujuneb lähiaastatel oluliseks poliitiliseks ja majanduslikuks mantraks. Praegu kasvab USA majandus aga üle 4% aastas.
Alternatiivse tootmisbaasina paistavad silma eelkõige Ameerika Ühendriigid. Trumpi administratsioon on ühemõtteliselt teada andnud, et kasutab kõiki vahendeid – sealhulgas ka tariifisurvet – USA reindustrialiseerimise edendamiseks.
Thomas Kolbe
Samal ajal pikeneb ka Ameerika Ühendriikidesse kolivate Saksa ettevõtete nimekiri. Hamburgi metallitootja Aurubis, autokontsern Stellantis ja tarnija Bosch on vaid mõned üldtuntud nimedest, kes kavatsevad oma miljarditesse ulatuvate investeeringutega tugevdada Põhja-Ameerika majandust.
Saksamaa ei ohverda rohejumalat tööstuse hävinemise kiuste
Siiski oleks liigne lihtsustus süüdistada kirjeldatud suundumuses üksnes Ameerika Ühendriikide kaubanduspoliitikat. Juba ammu enne Trumpi naasmist Valgesse Majja oli selge, et tööstustootmine oli nii Saksamaal kui laiemalt kogu EL-is kaotanud oma tulususe. On ilmne, et seni kuni riiklik majanduspoliitika lähtub ühiskonna “rohelise ümberkujundamise” kinnisideest ei ole lootust tööstuse kärbumise protsesse peatada.
Paraku on selge ka see, et tänini ei ole kedagi, kes söandaks peatada rohepöörde ebajumala kultust ning kõikjal enda ümber hävingut külvavat CO₂ narratiivi, mis lükkab tagant kogu majanduse kokkuvarisemist. Keskmise suurusega ettevõtete assotsiatsioonide, sh pereettevõtjate, leiged protestid, milles nõutakse häbelikult “laiemat poliitilist arutelu” ja erakonna Alternatiiv Saksamaale kaasamist diskussiooni, ning isegi sedavõrd vaguratele nurinatele koheselt osaks saanud terav poliitiline ja meedia vastuseis näitavad, et Saksamaa ei tunnista jätkuvalt olukorra tõsidust.
Paraku on selge ka see, et tänini ei ole kedagi, kes söandaks peatada rohepöörde ebajumala kultust ning kõikjal enda ümber hävingut külvavat CO₂ narratiivi, mis lükkab tagant kogu majanduse kokkuvarisemist.
Thomas Kolbe
Iga suurettevõtte välismaale kolimisega nõrgeneb Saksa majanduse selgroog ehk sügavalt ühiskonda integreeritud Mittelstand. Isegi lähiajal poolt miljonit töötajat otsiv avalik sektor ei suuda varjata asjaolu, et tööstuses on kaotatud sadu tuhandeid töökohti ning et sektori väärtuskadu jätkub ka järgnevatel aastatel.
Antud kontekstis tähistab elektriautode subsiidiumi taaskehtestamine olulise tööstuspoliitilise sammuna vaid riigi vaesuse spiraali lükanud ökosotsialistliku poliitika avaliku pankroti väljakuulutamist.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ühest küljest Washingtoni geopoliitilise diktaadi, mis sunnib Euroopa riike Ühendriikide globaalse hegemoonia säilimise huvides vajaduse korral majanduslikku ja/või militaarset enesetappu tegema, ning teisest küljest rohepöörde ideoloogilise monomaania pihtide vahele sattunud Saksamaa on hetkel jõudnud sotsiaalökonoomilise kokkuvarisemise “täiuslikku tormi”.
Ühest küljest Washingtoni geopoliitilise diktaadi, mis sunnib Euroopa riike Ühendriikide globaalse hegemoonia säilimise huvides vajaduse korral majanduslikku ja/või militaarset enesetappu tegema, ning teisest küljest rohepöörde ideoloogilise monomaania pihtide vahele sattunud Saksamaa on hetkel jõudnud sotsiaalökonoomilise kokkuvarisemise “täiuslikku tormi”.
Adrian Bachmann
Tegemist on mudeliga, millest väljumine nõuaks (geo)poliitilist kursimuutust, mida ükski liitvabariigi “peavoolu” poliitiline partei, akadeemiline institutsioon ega meediakontsern ei ole võimeline tegema. Sellest tulenevalt ootab Saksamaad käesoleval sajandil ees vaid üks kahest saatusest – kas majanduslik (Saksa suurettevõtted kolivad juba praegu oma tootmist Euroopast välja) ja etnilis-kultuuriline surm (ligi neljandik Saksamaa elanikest on tänase seisuga sisserändajate järeltulijad) või revolutsioon ning riigipööre, mis suudaks sakslaste kui rahvuse hävingut väärata. Kumb saatus Saksamaad tabab, muutub selgemaks juba järgnevatel kümnenditel, määrates seeläbi suuresti ära kogu Euroopa rahvaste saatuse.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: