Teine osa intervjuust Sonoma Ülikooli poliitilise sotsioloogia professori Peter Phillipsiga, kes on võtnud oma raamatuna välja antud uurimuses “Hiiglased” (Giants) kokku maailma rahavõimu struktuuri, tuues esile üliväikese ringkonna inimesi, kes valitsevad maailma finantskapitali vooge. Intervjuus avaldab professor Phillips oma uurimuse tulemused ning selgitab, kuidas rikkus ja rahavõim ülemaailmselt jaotub ning toimib.
Sonoma Ülikooli poliitilise sotsioloogia professor Peter Phillips on võtnud oma raamatuna välja antud uurimuses “Hiiglased” (Giants) kokku maailma rahavõimu struktuuri, tuues esile üliväikese ringkonna inimesi, kes valitsevad maailma finantskapitali vooge. Intervjuus avaldab professor Phillips oma uurimuse tulemused ning selgitab, kuidas rikkus ja rahavõim ülemaailmselt jaotub ning toimib.
Doug Casey selgitab, kuidas alanud majanduslangus ja materiaalse elukvaliteedi kokkuvarisemine saab olema sügavam ja ulatuslikum kui 1930-ndatel aastatel ning miks kõigi poolt üha enam tunnetatud vaesumise osas valitseb massimeedias kõrvulukustav vaikus või parimal juhul ülimalt pehmendatud käsitlus.
Norra plaan koguda jõukusemaksu tõstmisega riigikassasse 146 miljoni USA dollari väärtuses lisasissetulekuid läks vett vedama, kui maksustatavad jõukad riigist lahkusid koos oma kokku ligikaudu 54 miljardi dollari väärtuses varadega.
Viimaste aastakümnete jooksul terves maailmas valitsevaks saanud sotsiaalmajanduslik mudel on hävitanud inimeste usu tööga heale järjele saamise võimalikkusesse.
Sellist majanduslike kannatuste tsunamit, mis hetkel on võimust võtnud, pole Ameerika Ühendriigid ammu näinud.
2023. aasta seisuga on Euroopa jõudnud punkti, kus üle 21% kontinendi elanikkonnast elab vaesusesse langemise piirimail.
Umbes veerand Briti leibkondadest on oma kommunaalarvete pärast sedavõrd mures, et kaaluvad järgmise kütteperioodi veetmist ilma kütte või sooja veeta.
Doug Casey avaldab oma mõtteid sellest, kuidas kliimamuutuste üha sallimatum ideoloogia on suunatud elanikkonna vara ja vabaduste riisumisele planeedi päästmise ettekäände varjus.
Maailmakuulus psühholoog ja kultuurikriitik Jordan Peterson selgitab, kuidas rohepöörde tagajärjeks saab olema elanikkonna materiaalse elukvaliteedi 85%-line langus, mis on vajalik, et ökofanaatikud saaksid oma “netonulli” agenda inimkonnale peale suruda.
Alljärgnevas mõtiskluses selgitab USA endine aserahandusminister, kuidas Ameerika maailma rikkaimaks riigiks teinud majandussüsteem on tänaseks lakanud olemast.
Euroopa Parlamendi poolt kasvuhoonegaaside vastu võitlemiseks äsja kehtestatud uued kliimaeeskirjad ähvardavad peagi muuta vaesemaks nii eurooplased kui maailma vaeseimad riigid.
Äsja avaldatud uuring näitab, et kuigi globaliseerumine on tekitanud ülemaailmselt rikkuse kasvu, on sellest kasu lõiganud kõikjal vaid 10% kõige suurema sissetulekuga isikuid.
Jõukuse jaotumise ebakõlad on USAs jõudnud ajaloos senitundmatu tasemeni, mis ennustab ette suuri ühiskondlikke vapustusi.
44% ameeriklastest ostaks oma lapsepõlvekodu tagasi, kui kulud ei oleks takistuseks, ent üksnes pooled täiskasvanutest saaksid endale oma vanematekodu tänaste hindade juures lubada.
Kinnisvarakonsultatsioonifirma Knight Frank näitas oma hiljutises aruandes detailselt, kui palju raha peab inimesel olema, et teda saaks lugeda 1% jõukaimate isikute hulka kuuluvaks. Tulemused erinesid riigiti olulisel määral.
Karistamatult lokkav kuritegevus on San Franciscos jõudnud tasemeni, kus linn on võtnud nõuks hakata rõhuma toidupoodide omanikke, kes soovivad oma uksed sulgeda.
Alates 2020. aastast on miljardäride netovara pärast inflatsiooni arvesse võtmist 114% võrra tõusnud, ulatudes kokku 869 miljardi dollarini, selgub jaanuari keskel avaldatud Oxfami iga-aastasest ebavõrdsuse aruandest.
Eurooplased seisavad tänaseks silmitsi uue majandusliku reaalsusega, mille sarnast nad pole aastakümnete jooksul kogenud. Esmakordselt mitmete generatsioonide jooksul ootab eurooplasi ees vaesemaks muutumine.
Konsultatsioonifirma McKinsey & Company andmetel peaks võltstoidust, mida tööstuses ka “biorevolutsiooniks” või sünbioks (lühend sünteetilisest bioloogiast) nimetatakse, välja kujunema 3 triljoni dollari suuruse käibega turg.
Kapitalistlikes ühiskondades on doktrinaarselt korrektne mõelda, et suurimad hüved lähevad asjade loomuliku kulgemise kaudu lõpuks kõige väärilisematele inimestele. Nendele, kes on meie seast kõige targemad ja kes teevad kõige rohkem tööd. Kuid uued teaduslikud uuringud näitavad, et kõige intelligentsemad ühiskonnaliikmed ei ole tegelikkuses majanduslikult sugugi kõige jõukamad.
Teatud toodete normeerimine Ühendkuningriigi supermarketites on osa segasest ja vastuolulisest narratiivist. Kuigi nappuse põhjustena on toodud välja Brexit ja ilm, ei ole need selgitused ilmselgelt tõsiseltvõetavad. Lisaks näib, et normeerimine mõjutab oluliselt mõnda kauplust ja kohta, kuid ei puuduta teisi.
Valitsuse subsideeritud tuulepargid, päikesepaneelisüsteemid ja elektrisõidukid toovad ülekaalukalt kasu jõukatele ühiskonnaliikmetele ja rikastele rahvastele.
Uute uuringute järgi võivad vaglaburgerid juba lähemas tulevikus aidata maailma toita.
Pandeemia esimese kahe aasta jooksul, mil 99% inimkonna sissetulekud on vähenenud ja rohkem kui 160 miljonit inimest on sunnitud vaesusesse, kasvasid maailma kümne rikkama mehe varandused enam kui kahekordseks.
Miljardäride osa globaalsest majapidamiste jõukusest on 2020. aasta algusega võrreldes peaaegu kahekordistunud.
Euroopa juhtiva lihatöötlemise ettevõtte ülemus lausus, et veiselihast saab peagi šampanjalaadne luksuskaup veiseliha kasvatamise mõju tõttu planeedi kliimale.
Koroonasulgudest tingitud majandusliku kokkutõmbumise tõttu langes 2020. aastal 150 miljonit inimest maailmas madalamale sissetulekutasemele. Tegemist on esimese ülemaailmse ulatusega elanikkonna vaesumisega viimase 30 aasta vältel.
Esmakordselt seitsme aasta jooksul kaotas USA finantskeskus miljardäriderohkeima linna tiitli Pekingile.
Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Antonia Guterres kutsus maailma riike üles kehtestama koroonapandeemia käigus jõukust kasvatanud ülirikastele maksud, mille abil katta kriisist väljumise kulud.