Sonoma Ülikooli poliitilise sotsioloogia professor Peter Phillips on võtnud oma raamatuna välja antud uurimuses “Hiiglased” (Giants) kokku maailma rahavõimu struktuuri, tuues esile üliväikese ringkonna inimesi, kes valitsevad maailma finantskapitali vooge. Intervjuus avaldab professor Phillips oma uurimuse tulemused ning selgitab, kuidas rikkus ja rahavõim ülemaailmselt jaotub ning toimib.
Konsultatsioonifirma McKinsey & Company andmetel peaks võltstoidust, mida tööstuses ka “biorevolutsiooniks” või sünbioks (lühend sünteetilisest bioloogiast) nimetatakse, välja kujunema 3 triljoni dollari suuruse käibega turg.
Kapitalistlikes ühiskondades on doktrinaarselt korrektne mõelda, et suurimad hüved lähevad asjade loomuliku kulgemise kaudu lõpuks kõige väärilisematele inimestele. Nendele, kes on meie seast kõige targemad ja kes teevad kõige rohkem tööd. Kuid uued teaduslikud uuringud näitavad, et kõige intelligentsemad ühiskonnaliikmed ei ole tegelikkuses majanduslikult sugugi kõige jõukamad.
Teatud toodete normeerimine Ühendkuningriigi supermarketites on osa segasest ja vastuolulisest narratiivist. Kuigi nappuse põhjustena on toodud välja Brexit ja ilm, ei ole need selgitused ilmselgelt tõsiseltvõetavad. Lisaks näib, et normeerimine mõjutab oluliselt mõnda kauplust ja kohta, kuid ei puuduta teisi.
Valitsuse subsideeritud tuulepargid, päikesepaneelisüsteemid ja elektrisõidukid toovad ülekaalukalt kasu jõukatele ühiskonnaliikmetele ja rikastele rahvastele.
Euroopa Parlamendi poolt kasvuhoonegaaside vastu võitlemiseks äsja kehtestatud uued kliimaeeskirjad ähvardavad peagi muuta vaesemaks nii eurooplased kui maailma vaeseimad riigid.
Uute uuringute järgi võivad vaglaburgerid juba lähemas tulevikus aidata maailma toita.
Pandeemia esimese kahe aasta jooksul, mil 99% inimkonna sissetulekud on vähenenud ja rohkem kui 160 miljonit inimest on sunnitud vaesusesse, kasvasid maailma kümne rikkama mehe varandused enam kui kahekordseks.
Miljardäride osa globaalsest majapidamiste jõukusest on 2020. aasta algusega võrreldes peaaegu kahekordistunud.
Euroopa juhtiva lihatöötlemise ettevõtte ülemus lausus, et veiselihast saab peagi šampanjalaadne luksuskaup veiseliha kasvatamise mõju tõttu planeedi kliimale.
Koroonasulgudest tingitud majandusliku kokkutõmbumise tõttu langes 2020. aastal 150 miljonit inimest maailmas madalamale sissetulekutasemele. Tegemist on esimese ülemaailmse ulatusega elanikkonna vaesumisega viimase 30 aasta vältel.
Esmakordselt seitsme aasta jooksul kaotas USA finantskeskus miljardäriderohkeima linna tiitli Pekingile.
Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Antonia Guterres kutsus maailma riike üles kehtestama koroonapandeemia käigus jõukust kasvatanud ülirikastele maksud, mille abil katta kriisist väljumise kulud.
Jõukuse jaotumise ebakõlad on USAs jõudnud ajaloos senitundmatu tasemeni, mis ennustab ette suuri ühiskondlikke vapustusi.