Pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on USA teinud jõupingutusi sundimaks riike katkestama majandussuhteid Venemaaga. Ent anomaaliad riikide kaubandusbilanssides näitavad, kuidas suur osa sanktsioonidest on suuresti illusoorsed.
Venemaa soovib asendada kriitilise tähtsusega, varem peamiselt Lääne ettevõtetelt imporditud seadmed ja tehnoloogia ning saavutada energiasektoris tehnoloogilist suveräänsust.
USA föderaalvalitsus kaalub võimalusi Iraani naftaekspordi piiramiseks kesk Lähis-Ida suurenenud pingeid pärast Teherani lubadust maksta kätte Hamasi juhi Ismail Haniyehi surma eest.
Teil on valik, kas loobuda Ameerika päritolu kiipide ja muude Venemaa sõjamasina jaoks kriitiliste toodetega kauplemisest või seista silmitsi tagajärgedega – sellisena kõlas sõnum, mille Washington hiljuti Türgile edastas.
Saksa ja Prantsuse luksusautode tootjad teevad Euroopa Liidus pingsalt lobitööd, et vältida sanktsioone nende autode ekspordile Valgevenesse, kust need lõpuks Venemaale jõuavad.
Saudi Araabia rahandusminister hoiatas, et kuningriik võib müüa Euroopa võlakirjad, kui G-7 otsustab konfiskeerida ligi 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varasid.
Otseinvesteeringud Saksamaale vähenesid 2023. aastal märkimisväärsed 12 protsenti, olles järjestikku kuuendaks aastaks, mil kapitali paigutused Euroopa suurimasse majandusse on langustrendis.
Esimest korda enam kui 20 aasta jooksul on Venemaa energiagigant Gazprom teatanud rahalisest kahjumist.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) viimase prognoosi kohaselt kasvab Venemaa majandus käesoleval aastal 3,2 protsenti, mis ületab kõikide suurte Lääneriikide prognoositavad majanduskasvud.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal rakendasid Lääneriigid Moskva suhtes kõige ulatuslikumaid sanktsioone ja kaubanduspiiranguid, mida terve ajaloo vältel on ühelegi riigile kehtestatud. Tänase seisuga ei ole aga näha, et nendel oleks Venemaale erilist mõju olnud.
Briti makroökonoomika spetsialist Philip Pilkington arutleb, kuidas USA Vene Föderatsiooni nõrgestamiseks välja töötatud sanktsioonipoliitika on tänaseks hävitamas hoopis Euroopa tööstust, eesotsas Saksamaaga.
Marylandi osariigi demokraadist senaator ja Senati välissuhete komisjoni eesistuja Ben Cardin soovitas president Joe Bideni administratsioonil kaaluda Ungari ametnikele sanktsioonide seadmist ning Ungari eemaldamist lihtsustatud viisakorraldusega riikide nimistust.
Ameerika Ühendriigid jäävad Venemaa energiasanktsioonide juurde seni, kuni Putin jätkab oma sõda Ukrainas, ning Washingtoni eesmärgiks on vähendada Moskva energiakandjate ekspordist saadavat tulu 2030. aastaks poole võrra.
Venemaa naftakontserni Gazprom Neft juhatuse esimees Aleksandr Djukov sõnas hiljuti pressile antud intervjuus, et Venemaa suuruselt kolmas naftafirma on tänaseks loobunud pea täielikult nii dollari kui euro kasutamisest naftamüügi võimaldajaina.
Eurooplased seisavad tänaseks silmitsi uue majandusliku reaalsusega, mille sarnast nad pole aastakümnete jooksul kogenud. Esmakordselt mitmete generatsioonide jooksul ootab eurooplasi ees vaesemaks muutumine.
Reutersi uudisteagentuuri andmetel on kasvav hulk riike asunud pärast Ameerika Ühendriikide poolt üha intensiivsemalt rakendatavaid finantssanktsioone tegutsema selle nimel, et oma keskpankade kullreservid USA-st ning Londonist tagasi kodumaale tuua.
Washington teeb jõupingutusi, et survestada Egiptust sulgema oma õhuruumi kõigile Vene Föderatsiooni militaarlendudele, kuid USA kauaaegne Lähis-Ida liitlane ei ole koostöövalmis. Märkimisväärsel kombel järgneb antud areng hiljutisele Pentagoni lekkele, mis näitas, et Kairo kavatses kõigele lisaks Ukrainas sõdivat Moskvat rakettidega varustada.
USA dollar on aastakümneid ülemaailmsete valuutade vaieldamatu valitsejana trooninud. Ent kätte on jõudnud aeg, mil globaalses rahasüsteemis on aset leidmas dramaatilised nihked.
Indoneesia president Joko Widodo tunnustas Kagu-Aasia hiidriigi edusamme kodumaise digitaalse maksete süsteemi välja arendamisel ning kutsus indoneeslasi üles loobuma Lääne krediitkaardifirmade maksekaartidest.
Majandusuudiste portaali Bloomberg kogutud andmete kohaselt langesid Vene riigi nafta ja naftasaaduste maksudelt kogutud tulud aasta läbilõikes pea poole võrra.
Venemaa ja Iraani keskpangad allkirjastasid leppe, mille eesmärk on ühendada riikide pankadevaheline teabevahetus ja ülekandesüsteemid, et hoogustada kaubandustegevust ja lihtsustada kahepoolseid pangatehinguid.
Vastusena Lääne sanktsioonidele on Venemaa keskpank loobumas USA dollarist ja plaanib osta valuutaturult selle asemel Hiina jüaani. Jüaani osakaal Moskva valuutatehingutes tõusis 2022. aastal astronoomilise kiirusega 1 protsendilt 40-45 protsendini, samas kui tehingud dollariga vähenesid samal perioodil 80 protsendi juurest 40 protsendini.
Kuigi Hiina ei liitunud Lääne hinnalaega ega näi sellest huvitatud olevat, annab mehhanismi olemasolu Pekingile siiski tugevdatud positsiooni venelaste survestamisel oma naftat odavamalt müüma.
Vene eksperdid töötavad projekti kallal, mille eesmärk on tagada rubla kulla ja muude toorainetega.
Venemaa saaks metallitarneid piirates kammitseda kõige olulisemaid tööstusharusid nii USA-s kui Euroopas.
Hiina piiriüleste rahvusvaheliste maksete süsteem CIPS (Cross-Border International Payments System) võiks Vene kaubanduse rahastamisel asendada Lääne poolt kontrollitud SWIFT-i, ütles Hiina akadeemik 27. veebruaril väljaande Observer alla kuuluvale Shanghai-põhisele uudiste veebisaidile (guancha.cn) antud intervjuus.
Kuna igas negatiivses ilmastikunähtuses süüdistatakse kliimamuutust, avaneb valitsustel üha enam võimalusi isikuvabadusi piiravate meetmete rakendamiseks.
Viimase kolme aasta vältel on Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit rakendanud Hiina ametnike ja ettevõtete suhtes üha rohkem sanktsioone. Hiina on äsja välja kuulutanud vastumeetmete paketi, mis on vallandamas Lääne suurkorporatsioonides paanikat.