7 märki, mis viitavad, et maailm eemaldub dollarist 

Michael Snyder

AUDIOLOO koos Adrian Bachmanni kommentaariga leiad lehekülje lõpus…

“Kes kontrollib naftat, kontrollib riike. Kes kontrollib toitu, kontrollib rahvaid. Kes kontrollib raha… kontrollib kogu maailma”

USA dollar on aastakümneid ülemaailmsete valuutade vaieldamatu valitsejana trooninud. Ent kätte on jõudnud aeg, mil globaalses rahasüsteemis on aset leidmas dramaatilised nihked.  

Hiina, Venemaa, India, Brasiilia, Saudi Araabia ja mitmed teised riigid on astumas samme, mis võimaldavad neil eelseisvatel aastatel USA dollarist oluliselt vähem sõltuda. See on ameeriklastele väga halb uudis, kuna maailma reservvaluuta trükkimine on andnud Ühendriikidele tänini unikaalse privileegi nautida kolossaalselt võimendatud elatustaset.  

Kui dollar peaks oma staatuse maailmavaluutana minetama, saab ameeriklaste elatustase olema praegusest sootuks madalam. Kahjuks ei oska enamus ameeriklasi olukorra olemust teadvustada. Kuigi USA juhid on viimastel aastatel suhtunud dollari stabiilsusesse täieliku üleolekuga, eeldab enamik ameeriklasi sellegipoolest, et dollar jääb alati maailmamajandust valitsema. Sellised hoiakud valitsevad jätkuvalt ajal, mil suur osa planeedist valmistub juba täna tulevikuks, kus USA dollari valitsus on möödanik. Järgmised seitse märki illustreerivad, kuidas ülemaailmne dedollariseerimine on kiiresti hoogu koguma hakanud:  

#1 BRICS-i Läänevälisesse tööstusriikide gruppi kuuluvad riigid moodustavad üle 40 protsendi maailma kogurahvastikust ja annavad peaaegu ühe neljandiku maailma SKT-st. Seega peaks tõsiasi, et nad tegelevad “uue vääringu” väljatöötamisega, kõiki ameeriklasi suuresti puudutama. 

Venemaa riigiduuma aseesimees Aleksandr Babakov lausus 30. märtsil, et tärkavate majandustega BRICS-riigid – Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik – töötavad aktiivselt selle nimel, et luua “uus vääring”, mida kavatsetakse esitleda organisatsiooni tippkohtumisel Durbanis. 

„Üleminek rahvusvaluutades arveldustele on protsessi esimeseks sammuks. Järgmine ülesanne on teha lähitulevikus võimalikuks digitaalse või mistahes muu fundamentaalselt uue valuuta ringlusse laskmine. Ma arvan, et BRICS-i [juhtide tippkohtumisel] tehakse teatavaks valmisolek selle projekti realiseerimiseks. Selle nimel tehakse praegugi tööd,” ütles Babakov Venemaa-India strateegilise arengu- ja kasvupartnerluse foorumi kuluaarides.  

Babakov märkis, et tõenäoliselt võib BRICS-i riikides tekkida ühisraha, mis ei ole seotud mitte ainult kulla väärtusega, vaid ka “teiste tooterühmade, haruldaste muldmetallide elementide või toormega”. 

#2 Kaks BRICS-riiki, Hiina ja Brasiilia, jõudsid äsja “kokkuleppeni, et asuvad kauplema omades vääringutes”. 

Eksperdid tõdesid neljapäeval, et Hiina renminbi püüab aina kiiremini laiendada oma ülemaailmset kasutust. Antud trend aitab luua vastupidavama rahvusvahelise rahasüsteemi, mis on vähem sõltuv USA dollarist ja soodustab paremini kaubanduse kasvu.  

Kommentaar järgnes sellele, kui Hiina ja Brasiilia – kaks suurt areneva majandusega BRICS-i liikmesriiki – jõudsid kokkuleppele, et loobuvad USA dollarist kui arveldusvaluutast ning hakkavad omavahelisi tehinguid kajastama kohalikes vääringutes. 

Hiina ja Brasiilia – kaks suurt areneva majandusega BRICS-i liikmesriiki – jõudsid kokkuleppele, et loobuvad USA dollarist kui arveldusvaluutast ning hakkavad omavahelisi tehinguid kajastama kohalikes vääringutes. 

Tehing võimaldab Hiinal ja Brasiilial teha omavahelisi kaubandus- ja finantstehinguid otse, vahetades jüaanid reaalide vastu ja vastupidi, selle asemel, et dollarit vahetada, teatas Agence France-Presse, viidates Brasiilia valitsuse avaldusele. 

#3 Märtsi lõpus Indoneesias toimunud kohtumisel arutasid Kagu-Aasia riikide foorumiks oleva ASEAN-i organisatsiooni riikide rahandusministrid viise “vähendadamaks sõltuvust USA dollarist, eurost, jeenist ja Briti naelast”. 

Teisipäeval, 28. märtsil, algas Indoneesias kõigi ASEAN-i rahandusministrite ja keskpankade juhtide ametlik kohtumine. Päevakorra põhiliseks teemaks olid arutelud, kuidas vähendada finantstehingutes sõltuvust USA dollarist, eurost, jeenist ja Briti naelast ning minna üle arveldustele kohalikes vääringutes.  

Kohtumisel arutati jõupingutusi vähendada kohaliku valuuta tehingute (LCT – Local Currency Transaction) skeemi kaudu sõltuvust suurematest valuutadest. Initsiatiiv on varasema kohaliku valuuta arvelduse (LCS – Local Currency Settlement) skeemi laiendus, mida ASEAN-i liikmete vahel on juba rakendatud. 

#4 Saudi Araabia nõustus saama Shanghai koostööorganisatsiooni dialoogipartneriks. Tegemist on sammuga, mis avaldab “naftadollarile” märkimisväärset (negatiivset) mõju 

Riigile kuuluv Saudi Pressiagentuur teatas, et Saudi Araabia valitsuskabinet kiitis kuningas Salman bin Abdulazizi juhitud istungil heaks memorandumi, millega Riyadhile omistati dialoogipartneri staatus Shanghai koostöö-organisatsioonis – poliitilises julgeoleku- ja kaubandusliidus, mille täisliikmeteks on Hiina, Venemaa, India, Pakistan ja veel neli Kesk-Aasia riiki. 

Shanghai koostööorganisatsioonil on lisaks veel neli vaatlejariiki, sealhulgas Iraan, ning üheksa “dialoogipartnerit”, kellede hulka kuuluvad nii Saudi Araabia, Katar kui Türgi. Organisatsiooni peakorter paikneb Pekingis ja selle peasekretäriks on Hiina päritolu Zhang Ming. 

#5 Hiinlased lõpetasid äsja esimese veeldatud maagaasi tehingu, mis arveldati USA dollarite asemel Hiina jüaanides. 

Shanghai nafta- ja maagaasibörs andis teada, et Hiina on lõpetanud äsja oma esimese jüaanides arveldatud veeldatud maagaasi (LNG) tehingu.  

Hiina riiklik nafta- ja gaasigigant CNOOC ja TotalEnergies lõpetasid börsil esimese veeldatud maagaasi tehingu, mille arveldamine toimus Hiina valuutas, tõdetakse ka Reutersi avalduses.  

Kaubandustehing hõlmas umbes 65 000 tonni Araabia Ühendemiraatidest (AÜE) imporditud LNG-d, lisas Shanghai nafta- ja maagaasibörs oma ametlikus teadaandes. 

# 6 India valitsus pakub oma valuutat “alternatiivina” USA dollarile rahvusvahelises kaubanduses.  

India pakub oma vääringut kaubandustehingute arveldamiseks riikidele, keda ähvardab dollaripuudus USA Föderaalreservi järsu rahapoliitika karmistamise tõttu,  mis on viimaste aastakümnete lõikes uudne nähtus.  

Tehes arvestatavat valuutariski kandvatele riikide jaoks ruupiaga arveldamise lihtsamaks, on võimalik pakkuda neile teatavat “katastroofikindlust“, sõnas India kaubandusminister Sunil Barthwal märtsi lõpus India väliskaubanduspoliitikat puudutavas teadaandes. 

#7 Saudi Araabia on nõustunud Keeniasse suunduvate naftasaadetiste eest aktsepteerima USA dollarite asemel Keenia šillingeid. 

Keenia president William Ruto sõlmis äsja Saudi Araabiaga lepingu, mille kohaselt Ida-Aafrika riik saab osta naftat USA dollarite asemel otse Keenia šillingite eest.  

Kuna USA valuutakurss jõudis suurenenud impordinõudluse tõttu 145,5 šillingini, süüdistas Ruto naftakartelle kriisile reageerimiseks Ameerika dollarite varumises, mis tekitas kogu Keenias kütusepuuduse. 

Oluline on mõista, et kõigest kümme aastat tagasi poleks mitte ükski ülal mainitud arengutest mõeldav olnud.

Oluline on mõista, et kõigest kümme aastat tagasi poleks mitte ükski ülal mainitud arengutest mõeldav olnud. Kuid tänasel päeval toimuvad muutused juba täiesti erakordses tempos. Siinkohal hoiatab John Carney, et ülemaailmsete valuutareservide mõranemine on tulevikus vältimatu. 

“[See pole] mitte ainult tõsine oht, vaid minu arvates lausa vältimatu areng. Me läbisime pärast teist maailmasõda kolm etappi, nagu te ütlesite. USA oli II maailmasõja järgselt maailma suurim majandus. 1970. aastatel muutus kogu globaalne pangandus aga põhimõtteliselt dollarikeskseks. Nõukogude Liidu lagunemisega sattus seega kogu maailm rohkemal või vähemal määral USA dollari võimu alla…”  

“See ülemvõim on nüüd viimaks murenemas. Hiina ja Venemaa on asunud ehitama alternatiivset globaalset valuutablokki,” selgitas John Carney. 

Hiina ja Venemaa on asunud ehitama alternatiivset globaalset valuutablokki.

John Carney

Paraku peab Carney’ga nõustuma.  

Kuna USA suhted nii Venemaa kui ka Hiinaga on jätkuvalt kollapseerumas, on mõlemal riigil tugev stiimul dedollariseerimisega forsseeritud tempos edasi liikuda.  

Kõik kirjeldatu on aga USA jaoks erakordselt halb uudis, sest Ühendriikide valuuta on USA majandusliku jõu vundament ning riigi kaugelt tähtsaim ekspordiartikkel.  

Allikas

Adrian Bachmanni kommetaar:

“Kes kontrollib naftat, kontrollib riike. Kes kontrollib toitu, kontrollib rahvaid. Kes kontrollib raha… kontrollib kogu maailma” . See Henry Kissingerile omistatud tsitaat, võtab suures pildis kokku maailmavõimu baasmehhaanika või vähemasti ühe viisi kuidas seda seletada.

Senikaua kuni Ameerika Ühendriigid kontrollivad maailma peamist reserv- ja kaubandusvaluutat, omab Washington jätkuvalt unikaalset mõjuvõimu ka energiakandjate ning toidu liikumise üle globaalselt, kuna nii nafta kui toiduainetega kauplemine käib maailmas endiselt valdavalt dollaris nomineeritult.

Moment, mil enamus maailma riike distantseeruvad dollarist, on momendiks mil USA globaalse hegemoonia finantsiline vundament mureneb koost, ilma, et sellel oleks realistlike väljavaateid naaseda oma endisele positsioonile, millele see 20. sajandi keskel erakordselt soodsate asjaolude kokkulangevuse läbi tõusis.

Moment, mil enamus maailma riike distantseeruvad dollarist, on momendiks mil USA globaalse hegemoonia finantsiline vundament mureneb koost, ilma, et sellel oleks realistlike väljavaateid naaseda oma endisele positsioonile, millele see 20. sajandi keskel erakordselt soodsate asjaolude kokkulangevuse läbi tõusis.

Tasub meeles pidada, et USA dollar saavutas oma positsiooni maailma rahaturgude konkurentsitu valitsejana ajal, mil Ühendriigid andsid II Maailmasõja järgselt ligi 50% planeedi kogutoodangust. See oli aeg mil dollarit oli kõigil vaja ning seda väga lihtsal põhjusel – kõike mida maailma rahvastel tarvis oli (vedureid, turbiine, jõujaamu, teksapükse, tööriistu, jms) toodetigi toona kas vaid või peamiselt Ameerikas.

Tänasel päeval, mil dollar moodustab maailma riikide valuutareservidest mainitud ajaloolise iseärasuse pärast (aga ka Washingtoni armutu finants- ja militaarpoliitika tõttu) endiselt ligi 60%, moodustab Ühendriikide majandus maailma SKTst nominaalnäitaja alusel aga mitte enam 50% vaid kõigest pisut üle 20%. Reaalsest tööstusvõimsusest annab 20. sajandi keskel üle poole planeedi industriaalkapatsiteedist andnud Ameerika tööstus aga nüüd vaevu kümnendiku, olles selles parameetris Hiinale lootusetult ning püüdmatult alla jäänud.

Kirjeldatu ei ole aga positsiooniks, mille pinnalt dollar võiks oma endisesse staatusesse enam kunagi naaseda juhul kui maailma reservvaluuta positioon kord kaotatud peaks saama. Panused on kõrged ning Washington on valmis oma finantshegemoonia ning sellele rajaneva “globaalse primaarsuse” (kasutades president Carteri julgeolekunõuniku Zbigniew Brzezinski väljendit) säilitamise nimel tooma ohvriks väga palju. Vajadusel terveid riike ja rahvaid – kuid üksnes sellistes sõjateatrites, mis on turvaliselt ookeanite vahel asuvast Ameerikast kaugel ning ideaalis primaarsete rivaalide (Hiina, Venemaa ning Iraani… tulevikus ehk ka India ja Brasiilia) vahetus läheduses.

Ideaalseteks konfliktikolleteks Hiina, Venemaa, Iraani kurnamiseks on sellised riigid nagu Afganistan, Iraak, Ukraina, Baltikum, Taiwan, Korea, Vietnam. Külvata kaost ja sõdu tugevate riikide sees ja vahetus läheduses oli Briti geopoliitika trumbiks 19. sajandil, mille Washington Londonilt 20. ja 21. sajandil üle võttis. Seda peamiselt tänu USA ja Briti finants- ja poliitiliste eliitide ristabieludele ning riikide eriteenistuste läbipõimumisele.

21. sajandi geopoliitika võtmeküsimuseks saabki olema kas ja kui siis millised rahvad on valmis tooma oma eksistentsi Washingtoni globaalse ülemvõimu säilimise nimel ohvriks.

Washington on valmis oma finantshegemoonia ning sellele rajaneva “globaalse primaarsuse” (kasutades president Carteri julgeolekunõuniku Zbigniew Brzezinski väljendit) säilitamise nimel tooma ohvriks väga palju. Vajadusel terveid riike ja rahvaid… 21. sajandi geopoliitika võtmeküsimuseks saabki olema kas ja kui siis millised rahvad on valmis tooma oma eksistentsi Washingtoni globaalse ülemvõimu säilimise nimel ohvriks.