Möödas on ajad, mil poliitika haaras enda alla üksnes selle jaoks määratud – üsna tagasihoidliku – osa inimeste ajast ja elust, võimaldades kodanikel peale hääletamist, ühiskonnas toimuva jälgimist ja maksude või välispoliitika üle arutlemist naasta oma igapäevaelu ehk töö, usutalituste, perekonna, kirjanduse, muusika, spordi ja seltsielu juurde.