Inimtekkelise kliimasoojenemise teooria on üha kiirenevas tempos murenemas. ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli töös osalenud teadurid on juhtimas 46 teadlasest koosnevat gruppi, mille liikmed on otsustanud lõpetada vaikimise ning paljastada kuidas “ülemaailmne kliimakriis” ei ole teaduslikult kinnitatud reaalsus, vaid müüt mis põhineb andmetekogude ulatuslikul manipuleerimisel nn. “netonulli” agenda pealesurumise eesmärgil.
Adrian Bachmann
Saksamaa veebiväljaande TKP hiljutise raporti kohaselt kogub teadusringkondades üha enam jõudu liikumine, mis ähvardab lammutada ÜRO Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli – IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) ametliku kliimanarratiivi täielikult.
Üleilmse inimtekkelise kliimasoojenemise teooria kummutamist veab 46 teadlasest koosnev grupp, kellest paljud osalesid varemalt ÜRO Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli töös. Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastega, kes seavad avalikult kahtluse alla väiteid, millele on aastakümneid rajatud ülemaailmne kliimapoliitika.
Nimekate teadlaste hulgas on muuhulgas teaduste doktorid Robert Balling, Lucka Bogataj, John Christy ning Judith Curry. Ülemaailmselt tunnustatud akadeemikute väitel on ÜRO kliimamuutuse paneel tuginenud kõikides oma prognoosides teadlikult nendele simulatsioonidele, mis kalduvad tugevalt inimtekkelise CO₂ mõju ülehindamise poole, samal ajal kui looduslikke kliimategureid pisendatakse süstemaatiliselt või eiratakse täielikult.
Ülemaailmselt tunnustatud akadeemikute väitel on ÜRO kliimamuutuse paneel tuginenud kõikides oma prognoosides teadlikult nendele simulatsioonidele, mis kalduvad tugevalt inimtekkelise CO₂ mõju ülehindamise poole, samal ajal kui looduslikke kliimategureid pisendatakse süstemaatiliselt või eiratakse täielikult.
Teadlaste sõnul on poliitilise konsensuse eelistamine tegelikele vaatlusandmetele viinud selleni, et kliimamudelid on järjekindlalt ülehinnanud globaalse soojenemise tegelikku ulatust. Selle tulemusena on tekkinud üha suurem lõhe kõige sensatsioonilisemate prognooside ja tegelikult viimastel aastatel täheldatud temperatuuritrendide vahel.
ÜRO kliimapaneeli töös osalenud teadlaste sõnul ei ole nn. “kliimahädaolukord” teaduslik reaalsus, vaid ideoloogiline konstruktsioon, mida kasutatakse ettekäändena “netonulli” poliitikate läbi surumiseks terves maailmas.
Teadlased rõhutavad klimaatiliste muutuste esile kutsumises loomulike looduslike tegurite keskset rolli, mis on tänaseks peavooludiskussioonis sisuliselt olematuks vaikitud. Inimtegevusest sõltumatute tegurite hulka, mis vormivad planeedi kliimat kuuluvad eeskätt päikese aktiivsus, atmosfääris loomulikul teel moodustuv veeaur ning keerukad pilvisuse tsüklid.
ÜRO kliimapaneeli töös osalenud teadlaste sõnul ei ole nn. “kliimahädaolukord” teaduslik reaalsus, vaid ideoloogiline konstruktsioon, mida kasutatakse ettekäändena “netonulli” poliitikate läbi surumiseks terves maailmas.
Teadlased selgitavad, et vaadates tagasi ajaloolistele kliimaperioodidele – nagu näiteks keskajal aset leidnud soe periood, mille kohta meil on rohkelt andmeid – muutub selgeks, et hetkel täheldatav keskmiste temperatuuride mõõdukas tõus jääb täielikult varemalt täheldatud klimaatiliste muutuste piiresse, ilma, et tegemist oleks ebahariliku või ammugi kriitilise protsessiga nagu seda meedias alatasa representeeritakse.
Selgitamaks kuidas inimtekkelise kliimamuutuse teooria suutis dogmaatilise staatuse saavutada seletavad teadlased, et tänaseks on kliimateadus muutnud ideoloogiliseks ning ebateaduslikuks distsipliiniks, kus teaduslikku diskussiooni ei soodustata, vaid represseeritakse.
Vastuhaku taga olevad teadlased kirjeldavad süsteemi, kus valitsevast narratiivist kõrvale kalduvad teadurid satuvad institutsionaalse surve alla ning milles kliimadogmaatikas kahtlemine tähendab karjäärivõimaluste ning uurigute rahastamise haihtumist.
Kehtiva süsteemi puhul muutub loosung „teadus on otsustanud“ seeläbi üha vähem teaduslikuks väiteks, olles muteerunud dogmaks, mille kahtluse alla seadmist püütakse programmiliselt takistada.
Teadlased selgitavad, et vaadates tagasi ajaloolistele kliimaperioodidele – nagu näiteks keskajal aset leidnud soe periood, mille kohta meil on rohkelt andmeid – muutub selgeks, et hetkel täheldatav keskmiste temperatuuride mõõdukas tõus jääb täielikult varemalt täheldatud klimaatiliste muutuste piiresse, ilma, et tegemist oleks ebahariliku või ammugi kriitilise protsessiga nagu seda meedias alatasa representeeritakse.
46 teadlase avalik väljaastumine kõneleb nüüd võimalusest, et ülemaailmse rohepöörde programmi käitavaks jõuks olev kliimaideoloogia on jõudnud murdumispunktini. Üha rohkem teadlasi maailmas nõuab, et kliimapoliitikat kujundava diskussiooni kesemesse asetatakse reaalsed vaatlusandmed ja empriiline kliimadünaamika, mitte teaduslikku konsensust etendavad poliitilised narratiivid.
Ultimatiivselt ei olegi küsimus eeskätt selles, kui palju Maa soojeneb, vaid selles kas kogu kliimapoliitika aluseks olev väidetav “teaduslik konsensus”, on võimeline vastu pidama tõsiteaduslikud vaatlusandmed ja argumendid. Kui mitte, siis suudab “inimtekkeline kliimasoojenemine” säilitada tõsiseltvõetavuse üksnes senikaua kuni kehtib inimtekkeline tsensuur mis takistab selle kesksete väidete objektiivset hindamist. Märgid näitavad, et kriitiliste küsimuste esitamise aeg on viimaks kätte jõudmas.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.