Vijay Jayaraj
Keskendumine sõjale Iraanis on jätnud tähelepanuta märgilise tähtsusega arengu, nimelt India loobumise 2028. aastaks kavandatud ÜRO kliimakonverentsi korraldamisest – eemaldudes sedasi võõrustajarollist, mida riik alles 2023. aastal endale soovis. Kõrvulukustav vaikus maailma rahvarohkeima riigi distantseerumisest rohepöörde poliitikast kõneleb meedia soovimatusest tunnistada tagasilööki ülemaailmsele agendale, mida aastakümneid on propageeritud.
India kulutas aastaid eesmärgile omandada rahvusvahelise üldsuse silmis ülemaailmse kliimapoliitika eestkõneleja roll, mis oli mõeldud päädima COP33 kliimakonverentsi korraldamisega 2028. aastal. Selle asemel on hiidriigi juhtkond otsustanud tänaseks India kliimaliikumisest eemaldada, tehes seda võimalikult diskreetselt ilma igasuguste pressikonverentside ja kommünikeedeta. Tõsiasi, mida lääne meedia ei soovi käsitleda, seisneb selles, et ülemaailmse kliimakonverentsi oma pinnal võõrustamisest taganemine tähistab sisuliselt India loobumist kogu “netonulli” agendast, mis nägi ette riigi majanduse köndistamist fossiilkütuste kasutamise keelu läbi.
Tõsiasi, mida lääne meedia ei soovi käsitleda, seisneb selles, et ülemaailmse kliimakonverentsi oma pinnal võõrustamisest taganemine tähistab sisuliselt India loobumist kogu “netonulli” agendast, mis nägi ette riigi majanduse köndistamist fossiilkütuste kasutamise keelu läbi.
Õigupoolest puudub väites, justkui oleks 1,4 miljardi elanikuga India kohustatud rakendama kogu oma majanduse netonulli saavutamise eesmärgi teenistusse, samal ajal kui suur osa riigi elanikkonnast võitleb vaesuse ja energiadefitsiidiga, igasugune loogika ning moraalne alus.
Indial puudub igasugune vajadus korraldada järjekordset kliimakonverentsi selleks, et vaadata otsa omaenda riiki puudutavatele andmetele ning näha, et narratiiv sellest, kuidas India keskkond on kõrge energiatarbimise tõttu hävinemas, ei ole mingilgi määral tegelike faktidega põhistatud. Vastupidi, tänaseks on selgunud, et kliimamudelite koostajate apokalüptilised ennustused on tuginenud selgseti ebatõestele andmetele.
Sadade miljonite inimeste jaoks olulise Gangese madaliku veetaseme prognoosimisel on läbi aastate lähtutud Himaalaja prognoositavast lume hulgast. Ent teadlased Briti Antarktikauuringute Instituudist ning India Kharagpuri Tehnoloogiainstituudist leidsid tavapärase sademete hulgale toetumise asemel jäätunud kõrgmäestikujärvesid survesensoritena kasutades, et isegi parimad varasemalt kasutatud lumemudelid alahindasid ühe talve jooksul Hampta järvele langeva lume hulka lausa 37% võrra.
Eelretsenseeritud uuringu autorid järeldasid uutest andmetest, et tavapäraste mõõtmisvahenditega kogutud andmed on juba aastakümneid jätnud kahe silma vahele massiivsetes kogustes lund, kasutades eksitavaid näitajaid kliimaalarmismi propageerimiseks.
Eelretsenseeritud uuringu autorid järeldasid uutest andmetest, et tavapäraste mõõtmisvahenditega kogutud andmed on juba aastakümneid jätnud kahe silma vahele massiivsetes kogustes lund, kasutades eksitavaid näitajaid kliimaalarmismi propageerimiseks.
Samamoodi on apokalüptilise narratiivi levitajad rääkinud aastakümneid India taimestiku hävimisest, kuid India Troopilise Meteoroloogia Instituut näitas kliimaaktivistide endi poolt kasutatud arvutimudelitele toetudes, et kõrge saastetaseme korral ei oota Indiat ees mitte kõrbestumine, vaid hoopiski taimkatte kiirenev levik. India metsad, põllud ning muu taimestik seovad aasta-aastalt üha rohkem süsihappegaasi, tõustes 1985. aasta 729 grammilt süsinikult ruutmeetri kohta aastas 2014. aastaks 830 grammile ning 2100. aastaks prognoositavalt ligikaudu 1305 grammile.
Veelgi enam – India metsaga kaetud pindala on tegelikkuses viimase paarikümne aasta jooksul mitte kahanenud, vaid järjekindlalt kasvanud ning mitmed ohustatud loomaliigid, sh Bengali tiigrid ja Aasia lõvid, on oma populatsioone kasvatamas tänu kaitsealade ja jahikeelu seaduste loomisele, looduslike saakloomade populatsioonide suurendamisele ning kohalikele kogukondadele metsloomade saagiks langenud kariloomade kompenseerimisele. Kõik nimetatud edusammud looduskeskkonna taastamisel on tuginenud tervenisti klassikalistele loodushoiu meetoditele ning mitte vähimalgi määral (ÜRO kliimakonverentsi poolt propageeritavale) nn “kasvuhoonegaaside” heitmete piiramise nõuetele.
India metsaga kaetud pindala on tegelikkuses viimase paarikümne aasta jooksul mitte kahanenud, vaid järjekindlalt kasvanud ning mitmed ohustatud loomaliigid, sh Bengali tiigrid ja Aasia lõvid, on oma populatsioone kasvatamas.
Eelpool kirjeldatud arengud on viinud selleni, et India ei lähtu oma keskkonna olukorra hindamisel enam ÜRO “netonulli” ideoloogiast, mis käsitleb iga naftabarreli ja kivisöe tonni kasutamist moraalse süüteona, ning seda sõltumata sellest, kui palju lastehaiglaid põlualused fossiilkütused käigus hoiavad või kui paljudele inimestele tööd tagavad. Riik, kus sajad miljonid inimesed elavad tänaseni ilma kindla elektriühenduseta, ei saa endale lubada luksust käsitleda energiavaesust vastuvõetava vahetuskaubana juhtpositsiooni eest kliimatööstuskompleksis.
Tänaseks on India taas laiendamas oma kivisöe tootmist, olles muuhulgas sõlminud nii Ühendriikide kui Pärsia lahe riikidega täiendavaid nafta- ja gaasitarne lepingud ning keeldunud siduvatest eesmärkidest heitmete vähendamiseks, mis piiraks riigi tööstuslikku arengut. Kliimakonverentsi COP33 võõrustajariigi rollist taganemine kujutab seega India jaoks mitte kannapööret iseeneses, vaid juba vastu võetud strateegilise kursimuutuse avalikku manifestatsiooni.
India ei lähtu oma keskkonna olukorra hindamisel enam ÜRO “netonulli” ideoloogiast, mis käsitleb iga naftabarreli ja kivisöe tonni kasutamist moraalse süüteona, ning seda sõltumata sellest, kui palju lastehaiglaid põlualused fossiilkütused käigus hoiavad või kui paljudele inimestele tööd tagavad.
Võtmaks aset leidnud tähenduse kokku… Ülemaailmne kliimakultus on saanud hävitava löögi – maailma rahvarohkeim riik, kiiresti kasvava majandusega arengumaa, millel olevat ülemaailmse kliimaliikumise programmist üksnes võita, loobus äsja kogu ürituse korraldamise privileegist. Kui kliimaaktivistide programm töötaks viisil, nagu see on ette nähtud, oleks selline asjade käik võimatu. Ent võimatu on saanud reaalsuseks, ning teesklemine, et aset leidnut ei ole juhtunud, ei suuda vähimalgi määral väärata järgmiste arengumaade väljumist rohepöörde orbiidilt.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Võttes arvesse, et riikide majandusliku arengutaseme ning energiatarbimise vahel eksisteeriv korrelatsioon on ajalooliselt ülitugev – lähenedes 1-le ehk 100%le –, tähendaks India, nagu ka kõikide teiste arengumaade, allumine lääneriikide poolt dikteeritud rohepöörde agendale kui mitte päris majanduslikku suitsiidi, siis vähemasti majandusliku köndistamisega leppimist.
Kuigi India valitsev eliit on jätkuvalt tugevasti mõjutatud lääneriikide – peamiselt aga rohepöörde ideoloogia üheks lipulaevaks oleva ÜK – establishmendi poolt kujundatud kultuurilis-poliitilisest miljööst, ei ole India pääsemine rohepöörde mõjudest veel täiesti garanteeritud. Ometi on India juhtkonna eneseteadlikkus jõudnud koosmõjus maailma rahvarohkeima riigi majandusliku kaalu kasvuga tasemele, kus Indiat ei ole võimalik ei Ühendriikide – mis on rohepöördest tänaseks ka ise kiirkorras distantseerumas – ega ammugi Euroopa poolt sundida loobuma sotsiaalmajanduslikust arengust ning majandusliku võimsuse kasvust antropogeense kliimasoojenemise luulu mõjul.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
Esifoto: YashSD/Shutterstock.com