Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Nate Bear
Soome juhtkond on langetanud saatusliku valiku, millega hävitatakse kõik see, mis tegi riigi maailma silmis ühtaegu nii imetluse kui kadestamise objektiks. Neutraliteedipoliitikast johtuvad vastastikusele respektile tuginevad suhted Venemaaga, mis teenisid mitmeid inimpõlvi Soome julgeoleku ja heaolu vundamendina ning tagasid jõuka ja turvalise elu kõigile soomlastele, on üleöö purustatud. Varasem turvalisus ja jõukus on asendatud kärbete, kasinuse ja vaesumise programmiga, et finantseerida osalust sõjalises liidus, mille liikmelisus muudab maailma suurimast tuumajõust naaberriigi Soome jaoks üleöö vaenlaseks, sedasi mitte luues, vaid hävitades kogu soomlaste julgeoleku.
Soome on viimaste aastate jooksul sattunud peamiste sotsiaalmajanduslike näitajate alusel vabalangusesse. Aastaid maailma kõige õnnelikumaks riigiks tituleeritud riik on kogemas tänaseks Euroopa kõige kõrgemat töötuse määra, samas kui toiduabi vajavate kodanike hulk on kasvanud 70% võrra, langetades tänaseks 17% elanikest suhtelisse vaesusesse.
Soome on viimaste aastate jooksul sattunud peamiste sotsiaalmajanduslike näitajate alusel vabalangusesse. Aastaid maailma kõige õnnelikumaks riigiks tituleeritud riik on kogemas tänaseks Euroopa kõige kõrgemat töötuse määra, samas kui toiduabi vajavate kodanike hulk on kasvanud 70% võrra, langetades tänaseks 17% elanikest suhtelisse vaesusesse.
Kõige kompaktsemalt resümeerituna peituvad Soome heaoluriigi kokkuvarisemise aluspõhjused neutraliteedipoliitikast loobumises NATO liikmelisuse kasuks, elanike heaolu ohverdamises kasinusmeetmetele ning kogu riigi sotsiaalmajandusliku kursi enesele allutanud russofoobias.
Tänaseks on Soome lammutamas kiirkorras heaoluriigi mudelit, täitmaks NATO poolt seatud nõuet kulutada 5% sisemajanduse koguproduktist (SKP) sõjandusvaldkonnale. NATO-ga liitus pikalt neutraalsuse säilitanud riik alles 2023. aastal, vahetades seeläbi sisuliselt heaoluriigi kontseptsiooni sõjariigi vastu.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse sisendati soomlastele lakkamatult, et nüüdsest ähvardab otsene sõjaline oht ka neid, millele on järgnenud hüsteeriline ülereageerimine, mis on lammutanud kogu riigi julgeolekupoliitika alustalad. Väärib mainimist, et tegemist ei ole üksnes siinkirjutaja isikliku hinnanguga olukorrale. Mitmed Soome akadeemikud, teiste seas Helsingi Ülikooli maailmapoliitika professor Heikki Patomäki, on nentinud, et objektiivsed muutused julgeolekukeskkonnas ei andnud ligilähedaseltki küllaldast alust liita Soome NATO sõjalise blokiga, militariseerides seeläbi riigi idapiiri ning katkestades Soomele elutähtsad majandussidemed idanaabriga.
Faktid toetavad akadeemikute väljalausumisi. Ukrainasse tungimise ajal hoidis Venemaa oma Soomega jagataval 1340 km pikkusel piiril asuvates baasides kokku kõigest paari tuhandet sõdurit, käputäit raketikomplekse ning vaid mõnda tosinat tanki. Veelgi enam, Ukraina sõja alguses suunati ka Soome piiril asetsenud väheldased üksused Ukrainasse, jättes Soome piiri baasid praktiliselt tühjaks. Ilmselgelt ei seisnud Soome silmitsi mitte vähimagi sissetungi ohuga – asjaolu, mida rõhutas Vene president Putin ka oma telefonikõnes Soome toonasele riigipeale Sauli Niinistöle.
Ometi oli selleks hetkeks russofoobia ning sellest toituv riiki NATO-ga liituma õhutav sõjalobi hakanud elama oma elu. Kuigi vahetult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tunnistas toonane peaminister Sanna Marin, et Soome jaoks Venemaalt lähtuvat ohtu ei eksisteeri, muutus Marini jutt järgnevatel kuudel kardinaalselt, asetades valitsusjuhi Soome elanikkonna ees sisuliselt NATO müügimehe positsiooni, kes hakkas kõnelema üleöö nagu riigipea, kelle enda riigile oleks kallale tungitud.
Kuigi vahetult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tunnistas toonane peaminister Sanna Marin, et Soome jaoks Venemaalt lähtuvat ohtu ei eksisteeri, muutus Marini jutt järgnevatel kuudel kardinaalselt, asetades valitsusjuhi Soome elanikkonna ees sisuliselt NATO müügimehe positsiooni, kes hakkas kõnelema üleöö nagu riigipea, kelle enda riigile oleks kallale tungitud.
2022. aasta septembris teatas nooruke peaminister, et “Venemaa võib peagi esitada Soomele väljakutse, meid ähvardades ja väljapressides, kuid me ei alistu.” Tuletagem meelde, et sel hetkel ei olnud Venemaal Soome piiril praktiliselt ühtegi sõdurit ega varustust. Oht, mida Marin Venemaa poolt tulemas nägi, oli puhas väljamõeldis, millel puudus igasugune põhistatus reaalsetes faktides.
Igasuguse reaalse sõjalise ohu puudumise kiuste liideti Soome kiirkorras 2023. aasta aprillis NATO-ga, kusjuures Soome jaoks eksistentsiaalse tähtsusega valik kinnistati vaid mõned päevad pärast seda, kui Sanna Marini vasaktsentristlik koalitsioon oli kaotanud valimised parempoolsetele.
Siinjuures vajab märkimist, et Venemaad puudutavates küsimuses valitses 2023. aasta valimistel kõigi erakondade seas üksmeel ning nii konservatiivid, rahvuslased kui Marini sotsiaaldemokraadid laulsid sama taktikepi all. Olles enne valimiste kaotamist jõudnud lõpetada kolmveerand sajandit Soome julgeoleku alustalaks olnud neutraliteedipoliitika ning liitnud riigi (angloameerika jõudude poolt kontrollitud) NATO sõjalise blokiga, pakuti Sanna Marinile koheselt tööd Ühendkuningriigi endise peaministri Tony Blari instituudi “strateegilise konsultandina”, samas kui äsja ametisse vannutatud konservatiividest ja rahvuslastest koosnev valitsus asus kiirkorras NATO-ga liitumise privileegi eest lammutama soomlaste uhkuseks ning maailma kadestusobjektiks olnud heaoluriiki.
Olles enne valimiste kaotamist jõudnud lõpetada kolmveerand sajandit Soome julgeoleku alustalaks olnud neutraliteedipoliitika ning liitnud riigi (angloameerika jõudude poolt kontrollitud) NATO sõjalise blokiga, pakuti Sanna Marinile koheselt tööd Ühendkuningriigi endise peaministri Tony Blari instituudi “strateegilise konsultandina”, samas kui äsja ametisse vannutatud konservatiividest ja rahvuslastest koosnev valitsus asus kiirkorras NATO-ga liitumise privileegi eest lammutama soomlaste uhkuseks ning maailma kadestusobjektiks olnud heaoluriiki.
Tänaseks on Soome valitsus teinud märkimisväärseid edusamme 2027. aastaks endale seatud eesmärgi saavutamise suunas. Nimelt plaanis riik vähendada kodanike heaolu nimel tehtavaid kulutusi kokku 9 miljardi euro võrra, kärpides muuhulgas nii sotsiaalkindlustusele, tervishoiule, haridusele ning kohalikele omavalitsustele jagatavaid summasid. Mis kõige olulisem – kärped riigi poolt elanikele pakutavates toetustes ja teenustes leiavad aset ajal, mil keskmise töötaja maksukoormust on pidevalt tõstetud.
Eriti rängalt on kärped tabanud Soome tervishoiuteenuseid. Nii haiglate personali hulka kui vanurite hoolduseks ja puuetega inimestele pakutavaid teenuseid on drastiliselt vähendatud. Samas on valitsus ümber defineeritud mõiste “minimaalsed nõuded teenustele”, et patsientidele madalama tasemega abi pakkumine oleks jätkuvalt juriidiliselt korrektne – vastamata sealjuures faktiliselt varemalt kokku lepitud arusaamale tervishoiuteenuse kvaliteedist.
Samuti on valitsus vähendanud rahuorganisatsioonide rahastust ning kõiki initsiatiive, mis seavad eesmärgiks suhete parandamise Vene Föderatsiooniga.
Tänaseks on Soome sulgenud ka piiripunktid Venemaaga, viies sedasi lõpuni Sanna Marini sotsiaaldemokraatide poolt alustatud osalised sulgemised. Sealjuures on tehtud algust kogu Soome-Vene piiri ulatusliku militariseerimisega, paigaldades suurte kuludega piiridele öövaatluskaameraid, liikumisdetektoreid ning rajades uusi piirivalvekordoneid.
Kuigi tänaseks kannatab kogu Soome Euroopat tabanud sõjahüsteeria käes, on kõige suuremaid kahjusid kandnud eeskätt selle piiriäärsed linnad. Enne Ukraina sõda külastasid venelased sageli Soome kauplusi ja restorane, peatusid hotellides ja elasid neile Soomes kuuluvates piirilähedastes puhkemajades ja -korterites. Tänaseks on sellest saanud minevik. 2025. aastal avaldatud analüüsis toodi välja, et Venemaalt lähtuva turismi kaotusega kaasnevad kahjud ulatuvad Lõuna-Karjalas ühe miljoni euroni päevas. Töötuse määr läheneb tänaseks paljudes Soome Vene piiri äärsetes asundustes juba 20 protsendini.
Lisaks turismile funktsioneerisid Soome piiripunktid pikka aega Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise kaubanduse väravatena, ent Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul on Ida-Soome “majandusvärava” roll vahetunud tänaseks “turvabarjääri” rolli vastu. Samas märgib OECD, et tegemist on kiiduväärse transformatsiooniga, kuna Venemaale vastu astumine olevat kogu Euroopa jaoks keskse tähtsusega projektiks.
Soome peamised majanduslikud kahjud hõlmavad lisaks eelnevalt mainituile ka gaasi ja puitu. Kui 2021. aastal pärines 92% Soome gaasiimpordist Venemaalt, siis tänaseks tarnib Soome oma gaasi alternatiivsetest allikatest, tarbides sealjuures oluliselt kallimat Ühendriikide veeldatud maagaasi. Rahaliselt tähendab Vene gaasist loobumine, et varemalt Euroopa madalaima gaasihinnaga riikide hulka kuulunud (ning seeläbi kogu riigi tööstust konkurentsivõimelisena hoidnud) Soome kuulub täna Euroopa kõige kallimat gaasi kasutavate riikide sekka.
Kui 2021. aastal pärines 92% Soome gaasiimpordist Venemaalt, siis tänaseks tarnib Soome oma gaasi alternatiivsetest allikatest, tarbides sealjuures oluliselt kallimat Ühendriikide veeldatud maagaasi. Rahaliselt tähendab Vene gaasist loobumine, et varemalt Euroopa madalaima gaasihinnaga riikide hulka kuulunud (ning seeläbi kogu riigi tööstust konkurentsivõimelisena hoidnud) Soome kuulub täna Euroopa kõige kallimat gaasi kasutavate riikide sekka.
Puidust importis Soome 2021. aastal 70% Venemaalt, kusjuures antud import kattis ligikaudu 10% kogu Soome tööstuse poolt kasutatud toorpuidust. Pärast seda kui Euroopa Liit keelas liikmesriikidel Venemaalt puidu ostmise, on Soome tselluloositehased läinud järjepanu pankroti ning kogu sektorit on tabanud tänaseni kestev toorme puudujääk.
Soome valitsuse otsused – nii omaalgatuslikud kui Euroopa Liidu poolt peale sunnitud – on tänaseks päädinud miljonite riigi kodanike elukvaliteedi languses. Ajal, mil paljude põlvkondade ühise pingutusena rajatud heaoluriiki lammutatakse lakkamatute kärbete ja kasinusmeetmetega kiirkorras koost, kulutab Soome rekordilistes kogustes raha relvadele, et tõrjuda ohtu, mida enne riigi NATO liikmelisust ei eksisteerinud, ning mille üksnes riigi liitumine Venemaa-vastase blokiga reaalseks tegi. Mitte kuigi üllatuslikult on tänaseks ootuspärane teoks saanud ning Vene juhtkond on lubanud Soome militariseerumisele omalt poolt vastata.
Siinkohal tasub heita põgus pilk ka sellele, kes Soome relvastumise pealt teenib… Tänase seisuga on Soome valitsuse heaoluriigi kokkutõmbamise abil finantseeritud relvatellimused voolanud suuresti Iisraeli sõjatööstuskompleksi, mis sõlmis Soomega lepingu kaheldava väärtusega “Davidi lingu” nimelise õhutõrjekompleksi müügiks 2024. aastal. Lepingud on sõlmitud ka tanki ja laevatõrje rakettide soetamiseks Rafael kontsernilt, mis on Gazas sõjakuritegusid ja genotsiidi teostava Iisraeli sõjaväe üheks peamiseks varustajaks. Soome valitsus on juba teatanud, et Iisraeli poolt Gazas toime pandav genotsiid ei takista Soomet Iisraelilt relvi ostmast, väljendades sedasi moraalset künismi ning topeltstandardeid, mis on omased sisuliselt kõigile Euroopa valitsustele.
Tänase seisuga on Soome valitsuse (heaoluriigi kärbete abil finantseeritud) relvatellimused voolanud suuresti Iisraeli sõjatööstuskompleksi. … Soome valitsus on juba teatanud, et Iisraeli poolt Gazas toime pandav genotsiid ei takista Soomet Iisraelilt relvi ostmast, väljendades sedasi moraalset künismi ning topeltstandardeid, mis on omased sisuliselt kõigile Euroopa valitsustele.
Soomlaste maksuraha on jagunud tänase seisuga nii Ukrainasse kui USA sõjatööstuskompleksi rattaid õlitama läbi uute lahinglennukite ning rakettide ja liugpommide tellimuste. Kokku on Soome eraldanud Ukrainale tänaseks 2,3 miljardi Euro väärtuses sõjalist abi, samas kui Ühendriikidele esitatud relvatellimused on ületanud 10 miljardi euro piiri.
Tänaseks on Soome juhid langetanud saatusliku valiku, millega hävitatakse kõik see, mis tegi riigi maailma silmis ühtaegu nii imetluse kui kadestamise objektiks. Neutraliteedipoliitikast johtuvad vastastikusele respektile tuginevad suhted Venemaaga, mis teenisid mitmeid inimpõlvi Soome julgeoleku ja heaolu vundamendina ning tagasid jõuka ja turvalise elu kõigile soomlastele, on üleöö purustatud. Varasem turvalisus ja jõukus on asendatud kärbete, kasinuse ja vaesumise programmiga, et finantseerida osalust sõjalises liidus, mille liikmelisus muudab maailma suurimast tuumajõust naaberriigi Soome jaoks üleöö vaenlaseks, sedasi mitte luues, vaid hävitades kogu soomlaste julgeoleku.
Soomlased ei ole oma sõgeduses üksi, olles liitunud tänaseks terve Euroopa enda võimusesse haaranud programmiga, mis tüürib kõiki kontinendi rahvaid hülgama turvalisuse ja jõukuse tee militariseeritud riigiaparaatide kasuks. Riigiaparaatide, mis on võimelised tooma rahvastele üksnes sõda ja vaesumist korruptiivsete klikkide rikastamise nimel.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Andrzej Rostek/Shutterstock.com