Ukraina sõjaväeluure väitel ei ole Venemaa rakettide tootmise võimekus näitamas mingisuguseid ammendumise märke.
Ameerika autor Jeff Thomas kirjutab, kuidas aastakümneid vaid väikestele riikidele kallale tungides sõjapidamist kogenud USA ei ole valmis sõjaks teise suurvõimu vastu, mis suudab toota rohkem relvastust soodsama hinnaga kui Ühendriikide sõjatööstuskompleks.
Venemaa suuruselt teises tankitehases Omsktransmash puhkes 12. septembril suur tulekahju, mis on hetkel likvideeritud, ent mis võib mõjutada lähitulevikus Venemaa võimekust asendada Ukrainas kaotatud soomustehnikat.
Sõjakulutused ei ole tegelikult kunagi “majandusele kasulikud”.
Endine Aidari pataljoni kompaniiülem Jevhen Dykyi arutas augustis Raadio NV-le antud intervjuus, kuidas toimus murrang seoses ukrainlaste ja venelaste poolt päevas tulistatavate mürskude arvuga.
Maailma ligi 200-st riigist annavad vaid 9 riiki 91% kogu planeedi relvaekspordi mahust.
Erahuvid kaaluvad Pentagoni rahapaja jagamisel riiklikud prioriteedid reeglina üles.
Norra juhtiva laskemoonatootja Nammo väitel läheb Euroopa sõjatööstusel praeguse tootmisvõimsuse juures 14 aastat, et asendada 600 000 mürsku, mida Ukraina sõjavägi tarbib igakuiselt.
„Meil lihtsalt pole rohkem laskemoona.“ Poola kindral tõdes hiljuti, et Poola ei saa enam Ukrainale laskemoona tarnida ning andis hoiatuse, et Venemaal on küllaldaselt ressursse sõja jätkamiseks.
Venemaalt pärit materjalide tarnekatkestused raskendavad relvade tootmist Lääneriikide kahaneva arsenali täiendamiseks.
USA endise välisministri Colin Powelli kunagine staabiülem ja Ühendriikide erukolonel Lawrence Wilkerson annab ülevaate sõjatööstuskompleksi ebaproportsionaalsest mõjust Ameerika sise- ja välispoliitikale.