USA endine aserahandusminister mõtiskleb selle üle, kuidas kohtuvõim on tänaseks sisuliselt peatanud Trumpi “Ameerika uuestisünni” programmi, sundides Trumpi administratsiooni keskenduma üha enam välisriikides tegutsemisele.
Ühendkuningriigi endine diplomaat Alastair Crooke käsitles Ameerika erukohtunik Andrew Napolitanole antud intervjuus Iisraeli ja Iraani sõja tagamaid ja tagajärgi.
Craig Murray kirjutab, kuidas Lääne võimustruktuur on tänaseks kaaperdatud “neokonservatiivide” nime all tuntuks saanud sionistide poolt, kelle eesmärk on likvideerida Lähis-Idas kõik Iisraelile vastanduvad riigid vahendeid valimata.
Erukolonel Wilkersoni hinnangul on Iisrael jõudnud punktini, kus kõikide naabrite vastane sõda toob peagi kaasa Washingtoni rünnaku Iraanile, mille tagajärjed on katastroofilised nii USA-le kui kogu maailmale.
Saudi Araabia Kuningriik on viimastel aastatel üha enam USA orbiidilt eemaldunud ning antud trend kajastub ka riigi kasvanud valmisolekus arveldada naftatehingute eest mitte-dollarivaluutades.
Ameerika Ühendriikide kongress võttis novembri alguses vastu resolutsiooni, mille kohaselt Washingtoni poliitika on tungida Iraanile sõjaliselt kallale, juhul kui Teheran peaks omandama tuumarelva.
Paar päeva pärast seda, kui Washington andis teada täiendavate emalaevade lahinggruppide saatmisest Lähis-Ida regiooni, et toetada Iisraeli pommituskampaaniat Gazas, postitas Elon Musk X-platvormil (endine Twitter) meemi, peegeldamaks oma kriitilisi vaateid USA poliitika suunal Lähis-Idas.
Märtsi lõpus otsustas Iraagi keskvalitsus keelata Põhja-Iraagis paikneval poolautonoomsel Kurdistani regionaalvalitsusel nafta müügi. Tegemist on kogu Lähis-Ida regiooni geopoliitilise staatuse muutust peegeldava arenguga, mida tuleks vaadelda Saudi Araabia ja Iraani 10. märtsil sõlmitud rahuleppe laiemas kontekstis. Lähis-Idas hetkel aset leidvad protsessid kiirendavad regiooni raskuskeskme üleminekut Lääne mõjusfäärist Hiina-Vene mõjusfääri.
Hiina vahendatud Iraani ja Saudi Araabia rahulepe murendab naftadollarit ja USA hegemooniat - II OSA
Teherani ja Riyadi vaheliste suhete normaliseerumine on märgiline areng suuremast Aasia riikide ühinemise protsessist.
Äsja Hiina vahendusel allkirjastatud rahuleping Saudi Araabia ja Iraani vahel on monumentaalne sündmus rahvusvahelistes suhetes, mis kujutab endast tugevat lööki ülemaailmsele “naftadollari” süsteemile.
CNN raporteeris, et USA luureagentuuride andmetel on Saudi Araabia alustanud Hiina abiga ballistiliste rakettide tootmist.
Äsja Tadžikistani pealinnas Dušanbes toimunud Euraasia riike koondava Shanghai Koostöö Organisatsiooni tippkohtumisel organisatsiooni liikmeks arvatud Iraan tähistab sündmust kui diplomaatilist triumfi, mis aitab Lähis-Ida riigil murda välja Lääne poolt kehtestatud välispoliitilisest isolatsioonist.
Pärast president Bideni vihjeid USA poliitiliste strateegiate muutumisele tundub Saudi Araabia kindlameelsus oma rahvusvahelisi suhteid laiendada tugevam kui kunagi varem.
Ühendkuningriik on kulutanud Süüria opositsioonijõudude toetamiseks ning toetusprojektidele president Bashar al-Assadi režiimi vastaste mässuliste kontrolli all olevates piirkondades kokku 350 miljonit naela.
USA kindral Mark Milley väidab, et pidi seisma vastu endisele presidendile Donald Trumpile ja tema „Iraani-vastastest“ lähikondsetele, kaasa arvatud asepresident Mike Pence’le ning tolleaegsele Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule, et hoida ära nende soovitud raketirünnaku korraldamine Iraanis.
Märgid viitavad, et USA võib olla käivitanud projekti Türgis riigipöörde katse teostamiseks, et endale meelepärane valitsus võimule aidata.
Vene võimud teatasid 26. juunil, et on paigutanud Süüriasse, Hmeimimi õhuväebaasi hüperhelikiirusel liikuvad õhk-maa tüüpi raskeraketid. MIG-31K püüdurhävitajatel kantavad relvad on võimelised hävitama minutite jooksul mere- ja maa sihtmärke kuni 2000 km ulatuses, muutes sõjalist jõuvahekorda terves Lähis-Ida ja Vahemere regioonis.
Mahmoud Ahmadinejad, Iraani president aastail 2005–2013, on öelnud, et maailm peab teadma tõde 11. septembri terrorirünnakute kohta, ning lisanud, et Iraanil ei ole ainsatki põhjust püüelda tuumarelvade omamise poole, sest need ei suuda ka kõige võimsamaid riike kokkuvarisemise käest päästa.
2001. aasta 11. septembri järgselt algatatud sõjad on põhjustanud enam kui 30 000 enesetappu nii Ameerika Ühendriikide tegevteenistuses olevate sõdurite kui ka veteranide hulgas. Seda on enam kui neli korda rohkem, kui on sama aja kohta lahingutegevuse käigus hukkunuid.
Möödunud nädalal droonirünnaku ohvriks langenud Iraani tuumakompleks kuulus Iisraeli poolt USAle 2020. aastal esitatud sihtmärkide nimistusse, mida juudiriik soovis rünnata USA abil ja/või heakskiidul.
Oxfam hoiatab, et 400 000 inimest Gazas on tavapärase veevarustuseta pärast seda, kui Iisraeli õhurünnakute tagajärjel said rängalt kahjustada nii elektri- ja veeühendused, kui ka kolm peamist veepuhastusjaama Gaza tsoonis.
Möödunud nädalal toimus esmakordselt kümme aastat peale Süüria kodusõja algust Süüria ja Saudi Araabia luureülemate kohtumine. Tegemist on potentsiaalselt väga kõneka arenguga, mis annab lootust, et ligi 400 000 inimelu nõudnud relvakonflikt on lõpule jõudmas.
Ühendriikide ametnike kinnitusel on üliriik viimas oma militaarvõimekust Lähis-Idast teistesse maailma punktidesse. Tegemist on sammuga, millel võib olla laiem geopoliitiline tähendus.
Saudi Araabia strateegiline kava vabastada ennast naftasõltuvusest on vigane ning viib islamikuningriigi krahhini, mis toob kaasa laiaulatuslikud tagajärjed nii Lähis-Idale kui maailmale.
Venemaa kava laiendada Süüria Hmeimimi lennuväebaasi omab potentsiaali muuta sõjalisi jõujooni nii Lähis-Idas kui Vahemere regioonis.