Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Saudi Araabia, Pakistani ja Türgi riigijuhid allkirjastasid 7. augustil kolmepoolse kaitselepingu – ametliku nimetusega “Mekka leping”, – mille eesmärgiks on tekitada kolme ajalooliselt USA liitlaseks oleva suure islamiriigi vaheline kollektiivkaitse pakt.
Pakistani välisministeerium kinnitas lepingu allkirjastamist, märkides, et kaitseleping „peegeldab kolme riigi ühist pühendumust vastastikuse kollektiivse julgeoleku tugevdamisele”.
Lepingu keskne säte näeb ette, et relvastatud rünnakut mis tahes lepingu osapooleks oleva riigi vastu käsitletakse rünnakuna kõigi vastu – allakirjutanute sõnul on antud klausli eesmärk tugevdada kollektiivset heidutust ning süvendada kolme islamiriigi kaitsealast koostööd kõigis julgeoleku sfäärides.
Kolmepoolsed läbirääkimised hõlmasid ühiseid õppusi, luureandmete jagamist, õhukaitset ning kaitsetööstuse alast koostööd.
Kolme suure islamiriigi kollektiivne kaal on märkimisväärne tulenevalt asjaolust, et iga riik toob äsja loodud sõjalisse pakti oma unikaalsed võimekused – Türgi käsutada on USA järel NATO suurim sõjavägi, Pakistan omab maailmas ainsa islamiriigina tuumaarsenali ning Saudi Araabia on olnud aastakümneid maailma suurimaks naftaeksportööriks.
Kolme suure islamiriigi kollektiivne kaal on märkimisväärne tulenevalt asjaolust, et iga riik toob äsja loodud sõjalisse pakti oma unikaalsed võimekused – Türgi käsutada on USA järel NATO suurim sõjavägi, Pakistan omab maailmas ainsa islamiriigina tuumaarsenali ning Saudi Araabia on olnud aastakümneid maailma suurimaks naftaeksportööriks.
Väärib märkimist, et Rijadi ja Islamabadi seob juba kehtiv bilateraalne kaitsepakt, mille kohaselt rünnakut ühe riigi vastu käsitletakse rünnakuna mõlema vastu.
Islamiriikide liikumine uute vastastikuste kollektiivkaitse lepingute suunas on saanud üha enam hoogu sisse pärast Ühendriikide ja Iisraeli kallaletungi Iraanile käesoleva aasta veebruaris, mis on teinud Pärsia lahe riigid kahtlevaks Wasshingtoni poolt välja pakutud julgeolekugarantiide tõsiseltvõetavuses. Washingtoni ja Tel Avivi rünnakud Iraani vastu tõid kaasa Iraani-poolsed ulatuslikud vasturünnakud USA baase võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu, mida seni regionaalse julgeoleku tagajaks peetud Ühendriikide relvajõud olid võimetud tõrjuma.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Olles aastakümneid suutnud islamiriike hoida ühtaegu nii sõltuvuses Ühendriikide sõjalisest patronaažist kui ka umbusklikuna teineteise suhtes, on rünnak Iraani vastu tekitamas paradoksaalsel viisil olukorra, mida nii Washington kui Tel Aviv on üritanud seni edukalt vältida. Nimelt regiooni islamiriikide koondumise mitte üksnes Iraani, vaid ka Ühendriikide ja Iisraeli võimu pareerimiseks. Kas kolme islamimaailma gigandi koondumine vormub reaalselt Lähis-Ida geostrateegilist realiteeti ümber kujundavaks trendiks või saab allkirjastatud kaitsepaktist surnult sündinud deklaratiivne dokument, näitavad juba lähiaastad.
Fakt on see, et eranditult kõik Lähis-Ida riigid on tänini oma sõjalise jõu kasutamisel täielikus sõltuvuses Washingtoni poolt pakutavast luurealasest ja logistilisest toest ning kogu regiooni relvasüsteemid on töökorras ja kasutuskõlbulikud üksnes Ühendriikide sõjatööstuskompleksi armust ning üksnes nende sõjaliste missioonide täitmiseks, milleks eksisteerib Washingtoni avalik või varjatud heakskiit. Illustratiivse näitena tasub siinkohal meenutada, et Saudi Araabia rünnakud Jeemeni huthi võitlejate vastu oleks olnud võimatud USA sõjaväeluure ning tankerlennukite toeta, samas kui kogu Saudi Araabia täppisrelvastuse arsenal – nagu ka kõikide teiste USA militaartäpsusega navigeerimissignaale kasutavate riikide arsenalid – on võimalik Pentagonil muuta ebatäpseks ehk funktsionaalselt kasutuskõlbmatuks distantsilt.
Fakt on see, et eranditult kõik Lähis-Ida riigid on tänini oma sõjalise jõu kasutamisel täielikus sõltuvuses Washingtoni poolt pakutavast luurealasest ja logistilisest toest ning kogu regiooni relvasüsteemid on töökorras ja kasutuskõlbulikud üksnes Ühendriikide sõjatööstuskompleksi armust ning üksnes nende sõjaliste missioonide täitmiseks, milleks eksisteerib Washingtoni avalik või varjatud heakskiit.
Adrian Bachmann
Muuhulgas on kogu Lähis-Ida naftarikkused jätkuvalt hallatavad lääneriikide poolt kontrollitud rahvusvahelise finantstaristu raames, mis võimaldab Washingtonil lülitada kogu regioon maailmamajandusest välja senikaua, kuni islamimaad ei ole oma kaubavahetust ning finantsinvesteeringuid “dedollariseerinud”.
Sedasi on Lähis-Ida riikide võimekus siduda ennast mitte üksnes deklaratiivselt, vaid ka sisuliselt lahti Ühendriikide poolt kontrollitud finants- ning sõjalisest ökosüsteemist sõltuv täielikult antud riikide võimest leida uus patroon, kes on võimeline tagama turud regiooni energiakandjatele, arendama mastaapselt kogu Lähis-Ida infrastruktuuri, pakkuma võimalusi naftatulude investeerimiseks ning tehnoloogiasiireteks.
Sedasi on Lähis-Ida riikide võimekus siduda ennast mitte üksnes deklaratiivselt, vaid ka sisuliselt lahti Ühendriikide poolt kontrollitud finants- ning sõjalisest ökosüsteemist sõltuv täielikult antud riikide võimest leida uus patroon, kes on võimeline tagama turud regiooni energiakandjatele, arendama mastaapselt kogu Lähis-Ida infrastruktuuri, pakkuma võimalusi naftatulude investeerimiseks ning tehnoloogiasiireteks.
Adrian Bachmann
Ainsaks riigiks, mis on võimeline antud rolli kandma, on Hiina, kuigi tõenäoliselt on Pekingi soov ennast siduda Lähis-Ida probleemide puntrasse otseselt proportsionaalne määraga, mil maailma suurimal tööstusriigil pole õnnestunud leida alternatiive regioonist lähtuvale toormeimpordile.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: