fbpx
AudioMaailmavõim & Geopoliitika

Hiina vahendatud Iraani ja Saudi Araabia rahulepe murendab naftadollarit ja USA hegemooniat – I OSA 

Ben Norton 

AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus

Äsja Hiina vahendusel allkirjastatud rahuleping Saudi Araabia ja Iraani vahel on monumentaalne sündmus rahvusvahelistes suhetes, mis kujutab endast tugevat lööki ülemaailmsele “naftadollari” süsteemile.    

Saudi Araabia ja Iraan on maailma suurimate fossiilkütuste tootjate seas. Nii Teheran kui Riyad on võtnud nõuks asuda oma energiakandjate eksporti diversifitseerima, loobudes dollari monopoolsest staatusest nafta ja gaasi ekspordi arveldamisel kasutatava ainuvääringuna.   

Kaks Lähis-Ida suurvõimu esitasid muuhulgas taotluse ühineda Läänele oponeeriva majandusplokiga BRICS ning mõlemad riigid on äsja liitunud Hiina globaalse “Vöö ja tee” infrastruktuuri ja investeeringute programmiga.  

Hiina üllatas 10. märtsil kogu maailma, kui teatas, et on edukalt kureerinud rahukõnelusi Saudi Araabia ja Iraani, kahe Lähis-Ida igipõlise rivaali vahel. Neli päeva kestnud salajased läbirääkimised Pekingis viisid ajaloolise kokkuleppeni, millega kaks riiki normaliseerisid omavahelised suhted pärast seitset pingelist aastat, mille jooksul Teherani ja Riyadi vahel diplomaatilised sidemed puudusid.  

Varem oli Iraani ja Saudi Araabia vahelisi rahukõnelusi vahendanud Iraak. Bagdadi diplomaatiline initsiatiiv aga saboteeriti ameeriklaste poolt 2020. aasta jaanuaris, kui president Donald Trump andis käsu droonirünnakuks, et mõrvata Iraani kõrge sõjaväejuht Qasem Soleimani, kes oli üks toonaste kõneluste võtmefiguure. 

Hiina diplomaatiline läbimurre on osaks laiemast Aasia riikide koondumisest ja on sammuke lähemale Iraani ja Saudi Araabia ühinemisele BRICS süsteemi ning Shanghai Koostööorganisatsiooniga. 

Lisaks sellele, et kokkulepe innustab stabiilsust ja rahu Lähis-Ida piirkonnas, mida on juba aastakümneid laastanud Washingotni poolt mahitatud sõjad ja interventsioonid, on diplomaatilisel läbimurdel suured majanduslikud tagajärjed kogu maailmale. Kõige tuntavamalt on Pekingi poolt vahendatud kokkulepetel märkimisväärne mõju “naftadollari” süsteemile, mida Ameerika Ühendriigid on pärast II maailmasõda kasutanud selleks, et dollar säilitaks oma positsiooni peamise reservvaluutana maailmas. See omakorda ähvardab kogu Ühendriikide majandusliku hegemoonia alustala. Saudi Araabia on pikalt olnud üks maailma suurematest naftatootjatest koos USA ja Venemaaga. Iraan on aga kuulunud pikemat aega maailma 10 suurima naftatootja sekka.  

Kõige tuntavamalt on Pekingi poolt vahendatud kokkulepetel märkimisväärne mõju “naftadollari” süsteemile, mida Ameerika Ühendriigid on pärast II maailmasõda kasutanud selleks, et dollar säilitaks oma positsiooni peamise reservvaluutana maailmas. See omakorda ähvardab kogu Ühendriikide majandusliku hegemoonia alustala.

OPEC-i liidrina on Saudi Araabial märkimisväärne mõju maailmaturu naftahinnale. 1970-ndatest saati on Riyad nõustunud müüma toornaftat dollarites ning investeerima naftaekspordist saadud triljonid USA võlakirjadesse, aidates sedasi tugevdada dollari väärtust ja garanteerida rahvusvaheline nõudlus dollarite järele. Aga naftadollar seisab nüüd silmitsi uute väljakutsetega. 

Saudi Araabia valitsus kinnitas juba jaanuaris avalikult, et kaalub nafta müümist ka teistes vääringutes. Erakordne avaldus tuli vaid paar nädalat pärast Hiina presidendi Xi Jinping ajaloolist külastust Riyadi. Toona allkirjastasid Hiina võimud kokkulepped Pärsia Lahe Koostöönõukogu ja Araabia Liigaga. Xi teatas, et Hiina ostab edaspidi Pärsia lahe regioonist naftat ja gaasi oma vääringus renminbis ja mitte enam dollarites. „Hiina jätkab Pärsia lahe riikidelt suurte koguste toornafta importimist, suurendab veeldatud maagaasi importi ja kasutab täielikult ära Shanghai Nafta ja Maagaasi Vahetusturgu platvormina, mille vahendusel tasuda nafta- ja gaasitehingute eest jüaanides,“ ütles Xi.  

Xi reis Riyadi oli hiilgav kordaminek, kui kõrvutada seda Joe Bideni „lähtestamise“ avantüüriga 2022. aasta juulis. Foto USA presidendist, kes keeldub käe surumisest ja selle asemel lööb rusikaid kokku Saudi Araabia juhi kroonprints Mohammad bin Salmaniga oli külastuse, mida maailm nägi kui diplomaatilist läbikukkumist, ehedaimaks sümboliks. Tollal oli Bidenil probleeme tarbijahinnaindeksi märkimisväärse tõusuga ning silmapiiril ähvardasid vahevalimised. USA president avaldas Saudi kroonprintsile 2022. aastal tugevat survet suurendada nafta tootmist, lootuses sedasi hindu alla tuua. Ent Saudi Araabia ja OPEC+ keeldusid Bideni diktaati kuulda võtmast. Riyadi järkjärguline eemaldumine oma ajaloolisest rollist peegeldab sedasi üleilmset trendi eemale Lääne hegemooniast multipolaarse maailma suunas. Saudi Araabia ja teised Pärsia lahe riigid kalduvad aina enam iseseisva välispoliitika suunas, mis tasakaalustab omavahel USA ja Euroopa ning Hiina ja Venemaa vastasseisu.  

USA president avaldas Saudi kroonprintsile 2022. aastal tugevat survet suurendada nafta tootmist, lootuses sedasi hindu alla tuua. Ent Saudi Araabia ja OPEC+ keeldusid Bideni diktaati kuulda võtmast. Riyadi järkjärguline eemaldumine oma ajaloolisest rollist peegeldab sedasi üleilmset trendi eemale Lääne hegemooniast multipolaarse maailma suunas.

Aset leidnu on Hiina aina suurema majandusliku staatuse tagajärg. Hiina on ostujõu pariteedi põhjal, mis on majandusvõimsuse mõõtmiseks täpsem viis kui lihtsalt dollarisse konverteeritud SKT näitaja, saanud juba maailma suurimaks majanduseks, olles protsessi käigus kerkinud nii Saudi Araabia kui ka Iraani suurimaks kaubanduspartneriks. Pekingile on oluline hoida lähedasi suhteid Lääne-Aasia riikidega ning rahuleppe ette lugemisel kirjeldas Hiina välisminister ennast kui „kahe riigi usaldusväärset sõpra“. Iraan ja Saudi Araabia on esitanud ka ametliku avalduse ühineda organisatsiooniga BRICS+.  

BRICS plaanib hetkel „arendada õiglasemat rahasüsteemi“, et nõrgendada dollari ülevõimu, avaldas Lõuna-Aafika Vabariigi välisminister Naledi Pandor jaanuaris. Protsessi ühe osana kaalub BRICS ka uue rahvusvahelise reservvaluuta loomist, mis põhineb organisatsiooni liikmete vääringutel. 

Kui BRICS riikide grupp soovib majanduslikult ühendada globaalset lõunat, siis Hiina hiiglaslik “Vöö ja tee” algatus pakub selleks tarviliku füüsilise infrastruktuuri, mis hõlmab endasse oluliste osistena nii Iraani kui Saudi-Araabia.  

BRICS süsteemi täiustab omalt poolt ka Shanghai Koostööorganisatsioon, mis toob kokku Hiina, India, Pakistani, Venemaa ja mitmed Kesk-Aasia vabariigid, luues sedasi ühenduse, mis esindab kaht viiendikku maailma rahvastikust ja rohkem kui kolmandikku planeedi SKT-st. 

Iraan ongi hetkel läbimas protsessi, et saada Shanghai Koostööorganisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Organisatsiooni peasekretär Zhang Ming külastas märtsis Teherani ning kohtus Iraani presidendi Ebrahim Raisiga, kes kirjeldas organisatsiooni „kui suurimat regionaalset ja globaalset organisatsiooni, mis mängib regionaalse ja globaalse julgeoleku ning stabiilsuse edendamises võtmerolli.“ 2021. aastal  sai ka Saudi Araabiast Shanghai Koostööorganisatsiooni ametlik dialoogi partnerriik, mis on üheks sammuks enne organisatsiooni liikmeks saamist. Katar ja Egiptus astusid Saudi Araabia jälgedes Shanghai Koostööorganisatsiooni kanditaatriigi staatusesse 2022. aastal. 

BRICS+: Globaalne kaupade jõujaam 

Kui kõiki neid riike annab majanduslikult ja poliitiliselt ühendada, siis saaks laiendatud BRICS+ ühendusest sisuliselt maailma kaupade jõujaam. BRICS-i asutajaliikmed Venemaa, Hiina ja Brasiilia on 10 suurema naftatootja hulgas koos Saudi Araabia ja Iraaniga. Kui Lääne-Aasia riigid organisatsiooniga ametlikult ühinevad, siis on BRICS-is esindatud vähemalt pooled maailma kümnest suuremast naftatootjast, representeerides enam kui kolmandikku üleilmsest naftatoodangust. OPEC-ist saaks BRICS-i loomulik koostööpartner, kui arvestada Saudi Araabia keskset rolli selles organisatsioonis ning Venemaa mõjukat häält OPEC+-is. 

Kui kõiki neid riike annab majanduslikult ja poliitiliselt ühendada, siis saaks laiendatud BRICS+ ühendusest sisuliselt maailma kaupade jõujaam.

Ülal: Maailma suurimad naftatootjad 2022. aastal.  

Nafta pole siiski ainus faktor nende geopoliitiliste muutuste keskmes. Maagaas ja teised kaubad pole vähem olulised. Venemaa on maailmas suuruselt teine maagaasi tootja. Iraan asetseb kolmandal, Hiina neljandal ja Katar viiendal kohal. Alžeeria, mis on samuti näidanud huvi BRICS+-ga ühinemise vastu, on samuti suur gaasitootja. Katar võistleb muuhulgas Ameerika Ühendriikidega maailma suurima veeldatud maagaasi tootja tiitli pärast ning ka Alžeeria on kümne suurima veeldatud maagaasi tootja seas. 

See allianss on teineteist loogiliselt täiendav. Hiina on maailma suurim naftatarbija ja üks suurimaid maagaasi importijaid. Juba kümme aastat on Hiina ostnud Lähis-Idast rohkem naftat, kui seda on teinud Ameerika Ühendriigid. Peking impordib umbes kolmandiku oma energiavarudest Pärsia lahe regioonist. 

Kui kõiki neid riike annab majanduslikult ja poliitiliselt ühendada, siis saaks laiendatud BRICS+ ühendusest sisuliselt maailma kaupade jõujaam.

Mida enam maailm eemaldub fossiilkütustest ja otsustab aina rohkem taastuvenergia tehnoloogiate kasuks, seda olulisemaks muutub teatud mineraalainete olemasolu. BRICS-i riigid on ka selles valdkonnas külluslikult varustatud. Brasiilia on maailmas suuruselt teine rauamaagi tootja ning talle järgnevad teised BRICS-i liikmed Hiina, India, Venemaa ja Lõuna-Aafrika, kes on vastavalt kolmandal, neljandal, viiendal ja seitsmendal kohal. Potentsiaalne BRICS-i liige Iraan on rauamaagi tootmises kaheksandal kohal. Hiina ja Brasiilia on muuhulgas maailma suurimad liitiumi tootjad, millest on tänaseks kujunenud “valge kuld”, ilma milleta elektriautode tootmine on võimatu.  Sama lugu on ka Argentiinaga, kes on samuti kandideerinud BRICS+ liikmeks ja kes osales juba virtuaalselt organisatsiooni 2022. aasta tippkohtumistel. 

Laienedes ja üha uusi suurriikidest liikmeid kaasates on BRICS-il potentsiaali saada maailma kaupade jõujaamaks, mille mõju kõigile globaalsetele turgudele pole võimalik üle hinnata.

Iraan teatas alles äsja märtsis, et on leidnud oma maapõuest hiiglaslikud liitiumi varud, mis võivad olla maailmas suuruselt teiseks “valge kulla” deposiidiks, mis seni avastatud. Kõik see näitab, et laienedes ja üha uusi suurriikidest liikmeid kaasates on BRICS-il potentsiaali saada maailma kaupade jõujaamaks, mille mõju kõigile globaalsetele turgudele pole võimalik üle hinnata. Kõik see poleks aga võimalik olnud, kui Saudi Araabia ja Iraan oleksid teineteisega jätkuvalt sõjas. Nüüd, kus riikide suhted on normaliseerumas,  liigub Aasia riikide ühinemine täiskäigul edasi. 

JÄTKUB…  

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.