Eksisteerib lepitamatu erinevus meie tavapärase ebatäiusliku lääneliku demokraatliku riigi, kus saab vaatamata kõigele üldiselt elatist teenida, arvamusi kujundada, eraelu osas vabu valikuid teha, ning algoritmilise diktatuuri vahel, millest pääsemine on võimatu.
Autor Tessa Lena (pseudonüüm) tõmbab paralleele koroonahüsteeria poolt vallandatud “Uue normaalsuse” nime kandva radikaalse totalitaarse ühiskondliku ümberkorralduse ning Nõukogude Liidu tekkeloo vahel.
Uue Normaalsuse totalitarism ei toimi, kui massid tajuvad seda totalitarismi, poliitilise ja ideoloogilise programmina, mitte „vastusena surmavale pandeemiale“
– C.J. Hopkins
Fanaatiline püüdlus totaalse kontrolli, absoluutse ideoloogilise ühtsuse ja igasuguse vastupanu kõrvaldamise poole teebki totalitarismist totalitarismi.
Iga totalitaarse süsteemi ülim eesmärk on täieliku kontrolli saavutamine kogu ühiskonna ja iga selle liikme üle koos ideoloogilise ühtsuse hoidmise ning igasuguste kõrvalekallete eemaldamisega.
Millest see tuleneb, et esitades ümberlükkamatuid fakte, kohtuvad need ka tarkade inimeste silmis üksnes tühja pilguga?
Hiina on hiljutisima kultuurilise kärpe raames andnud käsu eemaldada videomängudest kogu „vägivaldse sisu” ning kõik, mis propageerib „rahakultust ja ebamehelikkust”.