Samal ajal, kui teised energeetikahiiud ja naftariigid üle maailma üritavad iga hinna eest oma majandusruumi mitmekesistada ning kiireneva roheenergiale ülemineku käigus kanda kinnitada, on Venemaa keeldunud vähendamast oma sõltuvust fossiilkütustest ning võtnud endale hoopis eesmärgiks jääda viimasena püsima tootmisharus, mille päevad on paratamatult loetud.
Energeetikahiiu BP äsja avaldatud analüüsist nähtub, et USA on säilitanud positsiooni maailma suurima naftatootjana.
Infrastruktuuri investeeringutele spetsialiseeruvast Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangast (EBRD) sai järgmine Lääne finantsasutus, mis andis teada, et lõpetab täielikult toornafta ja gaasi ammutamise rahastamise, et tagada aastaks 2050 süsinikuneutraalne majandusmudel.
Üldjuhul on ameeriklased seda meelt, et kliimamuutused ja saaste on reaalsed probleemid. Siiski näitab hiljutine küsitlus, et inimesed ei ole huvitatud oma raha suurtes kogustes välja käima, et rahastada progressiivseid „paksu riigi“ lahendusi, nagu seda on niinimetatud „uus roheline kokkulepe“.
Äsja avaldatud uurimuse kohaselt ei ole elektriautode loodussäästlikkuse tase süsinikdioksiidi atmosfääri paiskamise mõttes märkimisväärselt madalam kui sisepõlemismootoriga autodel.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres lausus 6. mail toimunud kliimakonverentsil, et maailma pangad peaksid globaalse soojenemise pidurdamise nimel lõpetama kõikide fossiilkütuse ammutamise projektide finantseerimise.
Hoolimata lubadusest saada 2060. aastaks CO2-neutraalseks riigiks, käivitas Hiina aastal 2020 rohkem kivisöe elektrijaamu, kui teised maailma riigid neid sulgesid. Hiina tööstusvõimsus liigub odava energeetika laineharjal Lääne jaoks püüdmatusse kaugusesse.
Inimkonna kahaneva ressursibaasi tuum peitub selles, et kasvav keerukus võib aidata meil mõneks ajaks säilitada nominaalset majanduskasvu, kuid majanduskasvu enese piirkasulikkus kahaneb, muutes olukorra jätkusuutmatuks.
Kuigi inimkonna tööstuslik võimekus ei hääbu üleöö, jõuab materiaalse kultuuri kokku tõmbumine fossiilkütuste lõppemisel peagi kätte ennustab Norra teadlane Gail Tverberg.