USA säilitas positsiooni maailma suurima naftatootjana

Energeetikahiiu BP äsja avaldatud analüüsist nähtub, et USA on säilitanud positsiooni maailma suurima naftatootjana.

Naftaettevõte BP avaldas juulikuus 2021. aasta maailma energia statistilise analüüsi (Statistical Review of World Energy). Analüüs annab kõikehõlmava ülevaate peamiste energiaallikate ülemaailmsest nõudlusest ja pakkumisest riikide tasandil.

Nafta nõudluse rekordiline langus

Aruande kohaselt tegi naftatarbimine 2020. aastal läbi ajalooliselt rekordilise languse. Pärast üheksa aastat kestnud tõusu vähendas COVID-19 pandeemia 2020. aastal globaalset toornafta tarbimist ühes päevas enam kui 9 miljoni barreli võrra (ingl barrels per day – BPD), langetades keskmise 88,5 miljoni barrelini päevas.

Maailma suurimaks naftatarbijaks jäi 2020. aastal USA keskmiselt 17,2 miljoni barreliga päevas. Teisel kohal oli Hiina 14,2 miljoni barreliga päevas, mis oli muuhulgas ka ainus riik tarbijate top 10-s, mille naftatarbimine 2020. aastal hoopis kasvas.

Naftatarbimine tegi 2020. aastal läbi ajalooliselt rekordilise languse.

Top 10 riigid 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes ei muutunud, kuid Saudi Araabia tõusis selles nimekirjas Jaapanist ning Brasiilia Kanadast ettepoole. „Change” viitab tarbimise muutumisele võrreldes 2019. aastaga.

USA on jätkuvalt nafta tootmise poolest esirinnas.

Hoolimata pandeemia mõjust USA naftatootmisele, on USA 11,3 miljoni barreliga päevas jäänud endiselt maailma suurimaks naftatootjaks. Ka Venemaa ja Saudi Araabia säilitasid oma positsioonid teisel ja kolmandal kohal. Siiski vähendasid nii Saudi Araabia kui teised OPEC-i riigid 2020. aastal pandeemia tõttu oma tootmismahtusid.

Antud tootmismahud käivad toornafta ja puuraugukondensaadi kohta. USA on juhtivaks riigiks ka osaliselt nafta tootmisahelasse jõudva veeldatud maagaasi tootmises. Seega, kui arvestada ka veeldatud maagaasiga, on USA edumaa Venemaa ja Saudi Araabia ees veelgi suurem.

Aruande kohaselt vähenesid globaalsed tõestatud naftavarud 0,1% võrra 1,72 triljoni barrelini. Venezuela väidab endiselt endal olevat maailma suurimad naftavarud – 304 miljardit barrelit – kuid see on suuremas osas eriti raske toornafta Orinoco piirkonnas. Tõestatud varudeks kvalifitseerumiseks peab nafta olema valitsevate naftahindade juures tehniliselt ja majanduslikult kättesaadav. Raske nafta puhul ei pruugi see olla võimalik. Sellisel juhul oleks maailma suurimate naftavarudega riigiks Saudi Araabia 298 miljardi barreliga.

Kommenteerib Adrian Bachmann

Ülaltoodud tabelites näidatud naftatarbimise muutused on füüsilise majanduse kasvu ja languse mõõtmisel reaalsuses paremaks indikaatoriks kui monetaarsed näitajad, mis on rekordilise rahatrüki tingimustes tänaseks päevaks lootusetult moonutatud. Piltlikult öeldes kasvab majandus, mis müüb 3 ühikut tarbekaupu 30 rahaühiku eest, rohkem, kui majandus, milles teostatakse 2 samaväärse tarbekauba müüki 31 rahaühiku eest.

Tabelist peegeldub muuhulgas, et Hiina oli ainsaks suureks maailmamajanduseks, mis koroonasulgude kiuste jätkas ka 2020. aastal kasvutrajektooril, olgugi et vähem rõhtsal kasvukõveral.

Tulevikku prognoosides on käesoleval kümnendil nii tootmise majandusliku efektiivsuse vähenemise kui ka roheagenda pealetungi tõttu oodata viimase 15 aasta jooksul USA kildanafta revolutsiooni tõukel sisuliselt kahekordistunud naftatootmise langust. Kahtlasena tunduvad ka Saudi Araabia “tõestatud naftavarud,” kuna need on müstilisel kombel kasvanud vaatamata sellele, et pumpamine on jätkunud kõrges tempos, ent uusi suuri maardlaid pole eriti leitud. Iraani ja Iraagi tootmises on pikemas perspektiivis oodata kasvu eeskätt seoses Hiina lakkamatult kasvava naftanäljaga.    

---