„Kas võlg kukutab Ameerika impeeriumi?“ Nõnda küsis USA suuruselt teine finantsajaleht Wall Street Journal alles hiljuti enda kohta ebatavaliselt sünges artiklis.
Kui majanduslikelt kataklüsmidelt kraapida maha segadust tekitav pinnavirvendus ning keskenduda üksnes peamisele, siis jõuame tõdemuseni, et kõikide suurte finantskollapside taga on tagatiste ning tagatiste vastu võetud ebakindlate laenude asümmeetria, mis kokku varisedes kogu majanduse kaosesse pöörab.
Ameerika Ühendriikide võlakoorem on viimase 4 aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hiljutise prognoosi kohaselt ületab Ukraina riigivõlg 2025. aastaks 100% riigi kogutoodangust.
“Rohepöörde” läbiviimine nõuab tulevikus kolm korda suuremaid kulutusi energeetikasektorile, millega kaasnevad paratamatult kaks tagajärge: enamiku “jõukate lääneriikide” elanikkonna elatustaseme kõige ulatuslikum langus viimaste sajandite jooksul ning kogu protsessi monetaarsel ja industriaalsel tasemel läbi viivate finants- ja tööstuskontsernide seninägematu rikastumine.
Vana korra all valitses ressursside üle rahandus. Nüüd on rollid vahetumas ja uues maailmas valitsevad ressursid rahanduse üle. Me ei saa end nappusest „välja trükkida”.
Viimane aruanne Ühendriikide riigikassa hetkeseisu kohta näitab, et USA riigivõla 35 triljoni dollarini kergitanud föderaalvalitsus kulutab ainuüksi 2024. aastal võlaintressi maksetele üle triljoni dollari.
Enamikus maailma piirkondades on riigivõlgade tase pärast 2008. aasta finantskriisi jätkanud kasvamist ning koroonasulgude järgselt on protsess üksnes süvenenud.
Ameerika Ühendriigid jõuavad tänavu punktini, mis on ajalooliselt tähistanud impeeriumite lõpu algust.
Paavst Franciscus nimetas liigkasuvõtmist “dramaatiliseks sotsiaalseks haavaks”, mis “rikub inimese puutumatut väärikust”.
Vaadates aset leidvaid protsesse sajandite pikkuse rahandusajaloo kontekstis ei näe von Greyerz inimkonna ajaloo kõrgeimale võlakoormuse tasemele jõudnud rahasüsteemile muud tulevikku kui hüperinflatsiooniline kollaps.
Maailma finantsettevõtteid koondav Rahvusvaheliste Finantsküsimuste Instituut andis äsja avaldatud raportis teada, et planeedi võlakoorem on jõudnud ajaloo kõrgeimale tasemele. Viimaste andmete kohaselt on maailma koguvõlgnevus 252 triljonit dollarit, moodustades umbes 322% ülemaailmsest kogutoodangust.
Ülemaailmse koroonapaanika käigus vallandunud globaalne kinnisvarahindade kasv ei näita raugemise märke ning seab üha uusi rekordeid.
USA rahandusminister hoiatas, et riiki ähvardab maksejõuetus ning uus majanduskriis, mis võib saabuda juba augustikuisel istungjärkude vaheajal, kui seadusandjad ei suuda kiiresti reageerida ja föderaalset laenulimiiti peatada või suurendada.
2021. a esimeses kvartalis langes maailma koguvõlgnevuse määr esmakordselt kahe ja poole aasta jooksul. Suures pildis jätkab maailma võlakoorem aga pidurdamatut kasvu tulenevalt võlapõhise rahasüsteemi olemusest, olles jõudnud seninägematu 360%-ni planeedi kogutoodangust.