Ameerika Ühendriigid ja teised Lääneriigid on kaotamas võidujooksu Hiinaga kõrgtehnoloogia arendamises ja talentide hoidmises, kusjuures Peking on jõudmas mitmetes võtmetähtsusega tehnoloogiates monopoolsele positsioonile, ilmneb äsja avaldatud põhjalikus uurimuses.
Hiina päritolu teadlased on viimaste aastate jooksul hakanud USAst kiirenevas tempos lahkuma.
Taiwan on maailma peamine kiibitootja, kelle toodangut vajavad kõik maailma arenenud tsiviil- ja militaartööstused. Seetõttu on mõlemad majandushiiud – nii USA kui Hiina – tugevas sõltuvuses väikese saareriigi mikroelektroonika tehastest, mis oleksid konflikti korral tulejoonel.
Detsembris aset leidnud ÜRO konverentsil ei suudetud jõuda kokkuleppele “tapjarobotite” keelustamiseks, mis tõstis hädakisa nii tehisintellekti ekspertide, militaarstrateegide, relvastusspetsialistide kui ka inimõiguste juristide seas.
USA kaitseministeeriumi endine juhtiv tarkvara ametnik Nicholas Chaillan pani ameti maha, süüdistades Ühendriike lootusetus mahajäämuses Hiinast, mis puudutab kõikide võtmetähtsusega tulevikutehnoloogiate välja arendamist.
Kuna Ameerika Ühendriigid on kehtestamas Hiinale üha enam tehnoloogilisi sanktsioone, on maailma mikroelektroonika tööstus sisenemas ebakindlasse tulevikku.
Samal ajal, kui teised energeetikahiiud ja naftariigid üle maailma üritavad iga hinna eest oma majandusruumi mitmekesistada ning kiireneva roheenergiale ülemineku käigus kanda kinnitada, on Venemaa keeldunud vähendamast oma sõltuvust fossiilkütustest ning võtnud endale hoopis eesmärgiks jääda viimasena püsima tootmisharus, mille päevad on paratamatult loetud.
Kreml on robustseid meetodeid kasutades teinud selgeid edusamme saavutamaks eesmärk, mis kunagi tundus võimatu — Venemaa võõrutamine välismaisest IT tehnoloogiast.
Hiina tehnoloogiaettevõte Baidu sõnul kindlustavad kasvav tööjõu maksumus ja tehnoloogia kiire areng, et aastaks 2025 on nende robottaksod (st. isesõitvad taksod) odavamad kui inimeste poolt juhitud taksod.
Toome lugejateni põhipunktid intervjuust Vene-USA teadlase, inseneri ja futuroloogi Dmitri Orloviga, kes käsitleb inimtekkelise “tehnosfääri” mõju inimkonna ühiskonnakorralduslikele algetele, geopoliitikale ja inimlikule autonoomiale.