Ameerika Ühendriigid ja teised Lääneriigid on kaotamas võidujooksu Hiinaga kõrgtehnoloogia arendamises ja talentide hoidmises, kusjuures Peking on jõudmas mitmetes võtmetähtsusega tehnoloogiates monopoolsele positsioonile, ilmneb äsja avaldatud põhjalikus uurimuses.
Hiina on maailmas liidriks 37 tehnoloogia valdkonnas 44-st, mida Austraalia strateegilise poliitika instituut võttis nõuks pikema aja vältel jälgida. Valdkonnad hõlmavad elektripatareisid, hüperhelikiiruse tehnoloogiaid ja täiustatud raadiosageduslikku sidet, sh 5G ja 6G.
Märtsi alguses avaldatud aruandes öeldi, et USA on tänapäeval jäänud maailmas tehnoloogialiidriks vaid seitsmes tehnoloogias, sh vaktsiinid, kvantarvutus ning kosmose kanderaketisüsteemid.
Hiina on maailmas liidriks 37 tehnoloogia valdkonnas 44-st, mida Austraalia strateegilise poliitika instituut võttis nõuks pikema aja vältel jälgida.
Uurimuses tõdeti, et tulemused põhinesid “ulatusliku mõjuga” uuringutel kriitilistes ja kujunemisjärgus tehnoloogiavaldkondades, keskendudes artiklitele, mis avaldati tipptasemel ajakirjades ning mida järgnevad uuringud tihedalt tsiteerisid.
“Meie uuringud näitavad, et Hiina on loonud aluse enda positsioneerimiseks maailma juhtiva teaduse ja tehnoloogia suurriigina, luues mõnikord hämmastava edumaa suure mõjuga teadusuuringutes enamikes kriitilistes ja arenevates tehnoloogiavaldkondades,” öeldi aruandes.
“Kriitilise tehnoloogia seireprogramm näitab, et mõne tehnoloogia puhul asuvad kõik 10 maailma juhtivat teadusasutust Hiinas ja loovad kokku üheksa korda rohkem ulatusliku mõjuga teadustöid kui teise koha saanud riik (milleks on enamasti USA).”
Kriitilise tehnoloogia seireprogramm näitab, et mõne tehnoloogia puhul asuvad kõik 10 maailma juhtivat teadusasutust Hiinas ja loovad kokku üheksa korda rohkem ulatusliku mõjuga teadustöid kui teise koha saanud riik (milleks on enamasti USA).
Hiina Teaduste Akadeemia oli enamikus jälgijas sisalduvatest 44 tehnoloogiast esimesel või teisel kohal, lisati aruandes.
“Samuti näeme, et Hiina jõupingutusi toetatakse talentide ja teadmiste impordi kaudu: viiendiku selle ulatusliku mõjuga artiklitest on koostanud teadlased, kes on õppinud Viie silma liidu kõrgkoolides,” öeldi raportis, viidates USA, Kanada, Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaa luureliidule.
“Hiina juhtpositsioon on pikaajalise poliitika planeerimise tulemus, nagu Xi Jinping ja tema eelkäijad on korduvalt väljendanud.”
Joe Biden ütles alles veebruaris oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et USA “investeerib Ameerika innovatsiooni ja tööstustesse, mis määravad tuleviku, ning et Hiina valitsus on otsustanud nendes valdkondades domineerida”.
Austraalia instituut ütles, et Hiinal on suur võimalus luua monopol kaheksas tehnoloogias, sealhulgas nanoskaalas materjalides ja tootmises, vesinikus ja ammoniaagis energia jaoks, aga ka sünteetilises bioloogias.
Aruandes nenditi, et Hiina edusammud tuumavõimeliste hüperhelikiirusel liikuvate rakettide osas 2021. aastal ei oleks pidanud tulema USA luureagentuuridele üllatusena, “sest meie andmeanalüüsi kohaselt on Hiina viimase viie aasta jooksul loonud 48,49% maailma ulatusliku mõjuga teadustöödest täiustatud lennukimootorite, sealhulgas ülehelikiirusega mootorite kohta, ja seal asuvad seitse maailma kümnest parimast teadusasutusest selles valdkonnas.”
Hiina on viimase viie aasta jooksul loonud 48,49% maailma ulatusliku mõjuga teadustöödest täiustatud lennukimootorite, sealhulgas ülehelikiirusega mootorite kohta, ja seal asuvad seitse maailma kümnest parimast teadusasutusest selles valdkonnas.
Instituut leidis ka, et “Hiina ja USA kui kahe juhtiva riigi ja kõigi teiste riikide vahel eksisteerib suur lõhe.”
“Andmed näitavad väikest teise astme riikide rühma, mida juhivad India ja Ühendkuningriik. Teised riigid, kes selles rühmas regulaarselt paljudes tehnoloogiavaldkondades esinevad, on Lõuna-Korea, Saksamaa, Austraalia, Itaalia ja harvem ka Jaapan,” ütles ta.
New Delhis Raisina dialoogil käivitatud uuringu viis läbi meeskond, mida juhtis instituudi rahvusvahelise küberpoliitika keskuse vanemanalüütik Jamie Gaida.
Instituut avalikustas, et selle uurimistööd rahastasid USA välisministeeriumi ülemaailmne kaasamiskeskus ja toetus Spetsiaalsete Konkurentsiuuringute Projektist, sihtasutusest, mille eesmärk on tugevdada Ameerika pikaajalist konkurentsivõimet maailmas.
Samuti kutsus instituut oma ettepanekutes demokraatlikke riike üles looma suuri riiklikke fonde kriitilise tähtsusega tehnoloogiate alaseks teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks. Instituut soovitas riikidel kõrgtehnoloogilise innovatsiooni tarbeks eraldada 0,5–0,7% rahvamajanduse kogutulust koos tööstuse kaasinvesteeringutega.
Instituut ütles, et kuigi riiklikud fondid peaksid toetama reeglina kõige lootustandvamaid teaduslik-tehnoloogilisi programme, peaksid valitsused eraldama mõned vahendid ka väga kõrge riski ja kõrge tasuga esmapilgul avantüristlikuna tunduvatele algatustele.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!