Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Tänaseks on nii Sloveenia kui ka Euroopa Liidu eesistujariik Iirimaa ühinenud riikidega, kes seisavad vastu Saksa liidukantsleri Friedrich Merzi ettepanekule teha Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarve vastuvõtmine sõltuvaks Liidu liikmesriikide jätkuvast toetusest Ukrainale. Ehk teisisõnu – riigid, mis oleksid vastu Ukraina sõja finantseerimise jätkamisele jäetaks potentsiaalselt ilma Euroopa Liidu rahadest.
Praeguseks on Merzi ettepanekule vastu kuus liikmesriiki: Sloveenia, Iirimaa, Bulgaaria, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia. Neist neli viimast olid juba varem keeldunud osalemast Ukraina täiendavas rahastamises. Euroopa Liidu eelarvest neto kasusaajate riikide seast on vaid kaks riiki, mis on valmis toetama Merzi kava panna euroliidu eelarve vastuvõtmine sõltuvusse Ukraina jätkuvast rahastamisest. Nendeks riikideks on Eesti ja Läti.
Eelarvesse rohkem panustavate riikide hulgas on Merzil seni õnnestunud enda poole võita vaid Austria, Rootsi ja Luksemburg.
Seega on Saksamaa nõudmisest kujunemas Euroopa Liidule juba ammu tuttav vastasseis eelarve netomaksjate ja netosaajate vahel. Merzil napib toetajaid olukorras, kus liikmesriikide juhid kogunevad 26.–27. novembril arutama nii ühenduse järgmist pikaajalist eelarvet kui ka Ukraina 2027. aasta rahastamisvajadust.
Praeguseks on Merzi ettepanekule vastu kuus liikmesriiki: Sloveenia, Iirimaa, Bulgaaria, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia. Neist neli viimast olid juba varem keeldunud osalemast Ukraina täiendavas rahastamises. Euroopa Liidu eelarvest neto kasusaajate riikide seast on vaid kaks riiki, mis on valmis toetama Merzi kava panna euroliidu eelarve vastuvõtmine sõltuvusse Ukraina jätkuvast rahastamisest. Nendeks riikideks on Eesti ja Läti.
Euroopa Liidu järgmine 2028–2034 perioodi eelarve vajab nimelt kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu. See tähendab omakorda, et igal kuuest Saksamaa ettepanekule vastu seisvast riigist on eelarve vastuvõtmisel samasugune vetoõigus nagu Saksamaal.
Portaali Rapporteur andmetel kardavad isegi mõned Ukraina kõige kindlamad toetajad, et Merzi ultimaatum võib muuta niigi keerulised eelarveläbirääkimised veelgi raskemaks.
Saksamaa liidukantsler on teadupärast seadnud Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve heakskiitmise tingimuseks, et kõik 27 liikmesriiki võtaksid ühiselt vastutuse Ukraina 2027. aasta rahastamispuudujäägi katmise eest.
Ukraina järgmise aasta rahastamisvajadus ületab olemasolevaid vahendeid hinnanguliselt 70 miljardi euro võrra, millest Euroopa Liit soovib katta ligikaudu 45 miljardit eurot.
Slovakkia peaminister Robert Fico ja Tšehhi valitsusjuht Andrej Babiš juba lükkasid Saksamaa nõudmise 10. novembril tagasi. Slovakkia peaminister Fico on juba nimetanud Merzi nõuet teha eurorahade liikmesriikidele jagamine sõltuvaks Ukraina jätkuvast rahastamisest otsesõnu väljapressimiseks.
Ka Bulgaaria peaminister Rumen Radev on teatanud, et Bulgaarial ei ole majanduslikke võimalusi jätkata Ukraina edasist finantseerimist täiendavate laenude abil. Samas ütles Radev, et ei kavatse ELi abi Ukrainale blokeerida.
Ungari peaminister Péter Magyar ütles omakorda Berliinis Merziga kohtudes, et Budapest on vastu Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarve sidumisele Ukraina rahastamisega.
Slovakkia peaminister Fico on juba nimetanud Merzi nõuet teha eurorahade liikmesriikidele jagamine sõltuvaks Ukraina jätkuvast rahastamisest otsesõnu väljapressimiseks.
Saksamaa jaoks muudab olukorra eriti keeruliseks Iirimaa vastuseis, sest Euroopa Liidu eesistujariigina juhib just Iirimaa eelarveläbirääkimisi.
Iirimaa rahandusminister Simon Harris nentis 9. novembril antud sõnavõtus, et Ukraina rahastamist arvestamata on Euroopa Liidu eelarve üle keeruline sisulisi läbirääkimisi pidada. Samas pidas ta tõenäolisemaks, et Ukraina järgmine abipakett kujundatakse praeguse 90 miljardi euro suuruse Ukraina toetuslaenu eeskujul ning seda rahastatakse väljaspool Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet.
Nimetatud laenuprogrammile eelnes teadupärast aastateks 2024–2027 loodud 50 miljardi euro suurune Ukraina rahastamisvahend (Ukraine Facility).
Samas ei piirdu Saksamaa liidukantsleri erimeelsused teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega üksnes Ukraina rahastamisega.
Saksa ajakirja Der Spiegel andmetel soovib liidukantsler, et Saksamaa osaleks kõigil Venemaaga peetavatel läbirääkimistel Ukraina tuleviku üle. Samuti nõuab Merz Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve märkimisväärset kärpimist.
Antud seisukohad on viinud Saksamaa vastuollu isegi Poola ja Rumeeniaga – riikidega keda peetakse Ukraina kindlateks toetajateks.
Alles septembris juhtis Saksamaa kuuest jõukast liikmesriigist koosnevat rühma, mis ähvardas blokeerida Euroopa Komisjoni esitatud ligi kahe triljoni euro suuruse eelarveettepaneku, kui sellest ei kärbita sadade miljardite eurode ulatuses kulutusi.
Kärped puudutaksid eelkõige põllumajandustoetusi ja ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, millest märkimisväärne osa suunatakse Euroopa Liidu Ida-Euroopa liikmesriikidesse.
Merz on palunud Euroopa Ülemkogu eesistujal António Costal tõsta Ukraina rahastamise küsimus eelseisva tippkohtumise päevakorras esmatähtsale kohale.
„Tegemist on mitte üksikute liikmesriikide, vaid Euroopa ülese ühise kohustusega“ rõhutas Saksamaa liidukantsler oma sõnavõtus.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kantsleri Friedrich Merzi kinnisidee Ukraina sõja rahastamise jätkamisest iga hinnaga on jõudnud punktini, kus eesmärgi nimel ei olda valmis ohverdatama mitte üksnes Euroopa Liidu põllumajandust ning vähem arenenud piirkondi – mille rahastamisele lõviosa ELi fondidest on seni kulunud – vaid ka Saksamaa enese majanduslikku edasikestmist.
Kantsleri Friedrich Merzi kinnisidee Ukraina sõja rahastamise jätkamisest iga hinnaga on jõudnud punktini, kus eesmärgi nimel ei olda valmis ohverdatama mitte üksnes Euroopa Liidu põllumajandust ning vähem arenenud piirkondi – mille rahastamisele lõviosa ELi fondidest on seni kulunud – vaid ka Saksamaa enese majanduslikku edasikestmist.
Antud asjaolust ei ole Merz teinud ka saladust, olles korduvalt kinnitanud, et sõda Ukrainas omab suuremat prioriteetsust Saksamaa kollapseeruva tööstuse ning üleüldise sotsiaalmajandusliku allakäigu ees. Seega pole kuigi üllatav, et Merzist on tänaseks saanud läbi ajaloo kõige väiksema toetusega liidukantsler Saksamaa ajaloos, kelle toetusprotsent küündib viimaste küsitluste kohaselt kõigest 12%ni.
Ent oluline on mõista, et Merzi ning teiste Euroopa liidrite lojaalsus ning aruandekohustus ei eksisteeri mitte oma valijaskondade ees, vaid angloameerika jõustruktuuride ning nende käepikendustena tegutsevate julgeolekuasutuste ees, kellel on tänaseks täielik võim ja voli vormida sisuliselt kõikide ELi liikmesriikide poliitilist agendat täies ulatuses.
Siit ka põhjus miks Saksamaa ning enamus Euroopa riike on tänaseks viljelemas välis-, julgeoleku-, energeetika- ning majanduspoliitikat, mis ei ole mitte pelgalt suboptimaalne, vaid ilmsesti riikide endi sotisaalmajanduslikku eksistentsi hävitav. Seda eriti olukorras kus tegemist on kontinendiga millel sisuliselt puuduvad suveräänsed energeetika ning tooraineressursid ning mille tööstusrevolutsiooni järgselt aastasadadega loodud konkurentsieelised maailmamajanduse areenil on rekordkiirusel – kõigest aastatega – hävinemas.
Põhjalikumaid käsitlusi olukorrast kuhu Saksamaa ning Euroopa on tänapäevaks jõudnud saab Makroskoobis lugeda ja kuulata käesoleva loo lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: