Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Eduard Braun
Saksamaa Föderaalne Auditiamet andis oma hiljutises aruandes ebatavaliselt selge hinnangu liitvabariigi kliimapoliitikale, märkides, et Saksamaal valitseb rohepöörde läbiviimise kinnisidee tulemusena tänaseks faktiliselt plaanimajandus. Auditiameti hinnangul on Saksa võimueliidi poolt läbi viidav “kliimaneutraalsuse” programm mõeldud läbi kukkuma, sõltumata sellesse suunatavate ressursside mahust.
Tähelepanuväärne on sealjuures, et kriitika Saksamaa Liitvabariigi majanduspoliitikale saabus riigi enda ametlikult riigiasutuselt, mitte mõnelt libertaarselt mõttekojalt või väliselt kriitikult. Saksamaa Föderaalse Auditiameti (Bundesrechnungshof) ülesandeks on kontrollida, kas föderaalvalitsus kasutab riiklikke vahendeid seaduslikult ja tõhusalt ning anda oma leidudest aru parlamendile.
Oma 2025. aasta 28. oktoobri aruandes riikliku vesinikustrateegia kohta nimetas auditiamet Saksamaa valitsuse tänast lähenemist, mis hõlmab ulatuslikke riiklikke sekkumisi energeetika- ja tööstussektoris sotsiaal-ökoloogilise turumajanduse juurutamise nimel, selgesõnaliselt plaanimajanduseks ning tõi esile selle lähenemise põhiprobleemid. Samuti avaldas auditiamet kahtlust, kas valitsus suudab oma eesmärke saavutada. Föderaalne Auditiamet prognoosis, et suure tõenäosusega kukuvad Saksamaa kliimapoliitilised eksperimendid läbi, võttes aluseks keskvalitsuse enda poolt seatud kriteeriumid.
Oma 2025. aasta 28. oktoobri aruandes riikliku vesinikustrateegia kohta nimetas auditiamet Saksamaa valitsuse tänast lähenemist, mis hõlmab ulatuslikke riiklikke sekkumisi energeetika- ja tööstussektoris sotsiaal-ökoloogilise turumajanduse juurutamise nimel, selgesõnaliselt plaanimajanduseks ning tõi esile selle lähenemise põhiprobleemid.
Saksamaa valitsus on seadnud omale sihiks kujundada senine sotsiaalne turumajandus ümber „sotsiaal-ökoloogiliseks turumajanduseks”. Praktikas tähendab see, et kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist peetakse nüüd turu spontaansetest tulemustest tähtsamaks ning seetõttu suunab riik investeeringuid, tootmist ja tarbimist üha aktiivsemalt üksikasjalike eeskirjade, keeldude, toetuste ja uute bürokraatlike struktuuride rajamise kaudu.
Erinevate lepingute ja seaduste, sh Pariisi kokkuleppe, Euroopa Liidu roheleppe ja kliimaseaduse ning Saksamaa enda kliimamuutuste seaduse, kaudu on liitvabariigi valitsus võtnud endale kohustuse jõuda 2045. aastaks kasvuhoonegaaside heidete osas neutraalsele tasemele. “Kliimaneutraalsuse” eesmärgi nimel surub Saksa valitsus täna läbi kogu riigi energia- ja tööstusbaasi ulatuslikku ümberorganiseerimist, mille raames tuleb fossiilkütustest järk-järgult loobuda ning asendada need taastuvate energiaallikate ja uute tehnoloogiatega.
“Kliimaneutraalsuse” eesmärgi nimel surub Saksa valitsus täna läbi kogu riigi energia- ja tööstusbaasi ulatuslikku ümberorganiseerimist, mille raames tuleb fossiilkütustest järk-järgult loobuda ning asendada need taastuvate energiaallikate ja uute tehnoloogiatega. … Bundestagi teadusteenistuse andmetel läheb üleminek sotsiaal-ökoloogilisele turumajandusele riigile maksma ligikaudu 13 triljonit eurot.
Soovitud tulemuste tagamiseks on Berliin karmistanud heitkoguste piiranguid, kehtestanud sektoripõhised alaeesmärgid ja laiendanud heitkogustega kauplemise süsteemi. Ühtlasi on riik käivitanud „kliimasõbralikele“ investeeringutele määratud subsiidiumiprogramme ja toetuskavasid, mis hõlmavad energiamahukaid tööstusharusid, eluasememajandust, transporti ja põllumajandust. Bundestagi teadusteenistuse andmetel läheb üleminek sotsiaal-ökoloogilisele turumajandusele riigile maksma ligikaudu 13 triljonit eurot.
Kogu Saksamaa majandussüsteemi ümber kujundamine ei toetu üksnes üldiste raamtingimuste kehtestamisele, vaid konkreetsete tehnoloogiliste valikute suunamisele. Valitsus toetab sihipäraselt teatud tehnoloogiate kasutamist – näiteks vesiniku, akutoitel töötavate elektrisõidukite ja „roheliste” tööstusprotsessidega seonduvat – ning piirab või keelustab teisi. Samuti tugineb valitsus tulemuste tagamisel siduvatele planeerimisinstrumentidele ja tervete majandussektorite jaoks loodud pikaajalistele „ülemineku tegevuskavadele”. Ametlikult esitleb Berliin oma lähenemist elanike jõukust säilitava ja Saksamaad kliimaneutraalseks riigiks muutva moderniseerimisstrateegiana, tegelikkuses aga vahetab üha suurema osa kohalikest ettevõtlusotsustest ja hinnasignaalidest poliitiliste eesmärkide ja haldusplaanide vastu.
Valitsus toetab sihipäraselt teatud tehnoloogiate kasutamist – näiteks vesiniku, akutoitel töötavate elektrisõidukite ja „roheliste” tööstusprotsessidega seonduvat – ning piirab või keelustab teisi.
Saksamaa Föderaalne Auditiamet märkis oma aruandes, et vesinikule, mil peaks olema „võtmeroll energiaüleminekus”, „puudub pakkumine, nõudlus ja infrastruktuur”. Teisisõnu püüab valitsus ehitada terve riigi turu üles ühe detaili ümber, mille kättesaadavus on piiratud, mida praegustes tingimustes tegelikult eriti ei vajata ja millega ei ole võimalik suurtes mahtudes kaubelda, kuna puuduvad vajalikud torustikud ja rajatised. Samuti rõhutab auditiamet, et „Vesinik on oluliselt kallim kui siiani kasutatud energiaallikad. Liitvabariigi valitsus toetab vesinikumajanduse käivitamist mitme miljardi euroga aastas, järgides sealjuures plaanimajanduslikku lähenemist.“
Ning vaatamata tohutule toetuste süsteemile ja dirigistlikule riigijuhtimisele järeldas auditiamet, et Saksamaa valitsus on „kaugel oma eesmärgist seada 2030. aastaks sisse vesinikumajandus“. Lühidalt öeldes leidis Saksamaa valitsuse üle seatud järelevalveasutus, et Berliin järgib plaanimajandust, kannab vesinikule toetumist nõudes palju kõrgemaid kulusid kui seniste energiaallikate puhul ja ei suuda ikkagi jõuda ligilähedalegi oma eesmärkide täitmisele.
Turupõhiselt majanduselt poliitilise planeerimise süsteemile üle minnes õõnestavad valitsused paratamatult just neid mehhanisme – hindu, kasumeid ja kahjumeid –, mis koordineerivad majandustegevust.
Ludwig von Mises, Austria majandusteadlane
Nende jaoks, kes on kursis Austria majandusteadlase Ludwig von Misese töödega, ei tohiks auditiameti järeldused üllatusena tulla. Nimelt väitis von Mises, et turupõhiselt majanduselt poliitilise planeerimise süsteemile üle minnes õõnestavad valitsused paratamatult just neid mehhanisme – hindu, kasumeid ja kahjumeid –, mis koordineerivad majandustegevust. Keskplaneerijatel ei ole võimalik ette teada kogu suhtelist nappust, tarbijate eelistusi ja tehnoloogilisi võimalusi, millest miljonid ettevõtjad saavad teadlikuks üksnes vaba vahetuse teel. Ning prognoosimatutes tingimustes sundvalikute määramine toob kaasa kapitali vale jaotamise, püsiva nappuse ja ülejäägid ning rahva jõukuse ja heaolu järkjärgulise vähenemise.
Saksamaa „sotsiaal-ökoloogilise turumajanduse” projekt annab meile klassikalise õpikunäite von Misese selgitatud põhimõtete toimimisest. Riik kuulutab vesiniku ja muud soositud tehnoloogiad „tuleviku teeks”, suunab miljardeid subsiidiumitesse ja üritab dekreedi abil turge konstrueerida. Kuid isegi Föderaalne Auditiamet nimetab toimuvat „plaanimajanduslikuks lähenemiseks” ja kahtleb valitsuse suutlikkuses eesmärkide saavutamisel. Seega võime eeldada, et Saksamaal lähiaastatel aset leidvad arengud kinnitavad taas seda, mida von Mises tõestas teoreetiliselt juba sadakond aastat tagasi: nimelt, et plaanimajandus ei anna kunagi soovitud tulemusi. Selle asemel kasvatab see kulusid, toodab ebaõnnestunud projekte ja suurendab kaost, vaesestades ühtlasi ühiskonda.
Plaanimajandus ei anna kunagi soovitud tulemusi.
Ludwig von Mises
Adrian Bachmanni kommentaar:
Saksa võimueliidi kava kulutada 13 triljonit Eurot – ehk teisisõnu summa, mis on võrdne Saksamaa 15 aasta ekspordiga, – kõikide füüsika- ja majandusseaduste kohaselt teostamatu plaani elluviimiseks ilmestab, millisel määral on ideoloogilised fanaatikud hävitamas Euroopa tööstuse selgrooks oleva suurriigi tulevikuväljavaateid ning lõppastmes saksa rahva eksistentsi kui sellist.
Saksa võimueliidi kava kulutada 13 triljonit Eurot – ehk teisisõnu summa, mis on võrdne Saksamaa 15 aasta ekspordiga, – kõikide füüsika- ja majandusseaduste kohaselt teostamatu plaani elluviimiseks ilmestab, millisel määral on ideoloogilised fanaatikud hävitamas Euroopa tööstuse selgrooks oleva suurriigi tulevikuväljavaateid ning lõppastmes saksa rahva eksistentsi kui sellist.
Adrian Bachmann
Saksamaa allakäigu põhjuste täiendavaks mõistmiseks on lugejal võimalik lugeda ja kuulata täiendavaid käsitlusi käesoleva loo lõpus toodud linkidel.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: