Ungari välis- ja kaubandusminister Péter Szijjártó väitis, et Euroopa Liidu praeguse eesistujana teeb Ungari tööd selle nimel, et kaotada Euroopa majandusele kahjulikud EL-i imporditariifid Hiina elektriautodele.
„Importtollide kehtestamine on Euroopa seisukohast väga halb idee. Need tariifid teevad Euroopa majandusele tohutut kahju. Me loodame väga, et nende lõplikku kehtestamist ei saa aset leidma,“ sõnas Szijjártó.
„Kui Euroopa Komisjon kehtestab Hiina toodetele tariifid, siis kehtestab Hiina tariifid ka Euroopa toodetele ja antud samm oleks kogu Euroopa majandusele äärmiselt kahjulik. Seetõttu usume jätkuvalt Euraasia ja selle raames ka Euroopa-Hiina koostöösse, mis põhineb vastastikusel austusel ja vastastikusel kasul, mitte tariifidel, piiravatel meetmetel või sanktsioonidel,“ lausus Szijjártó.
Ungari välisminister rõhutas, et hetkel on Euroopa, Ungari ja kogu maailma teedel hüppeliselt suurenenud elektrisõidukite arv, mis hakkavad tavalisi bensiini- ja diiselmootoreid varjutama.
„Ungari tegi õige strateegilise otsuse, kui otsustasime teha oma riigist Euroopa peamise koostöökeskuse Ida ja Lääne autotootjate jaoks,“ ütles ta, lisades, et Ungaris asuvad ka kõige olulisemad Saksa, Hiina ja Lõuna-Korea ettevõtted selles sektoris.
„Ungari on vaid üks kolmest riigist maailmas, kus kõigil kolmel suurel Saksa automargil on rajatud tehased, ja me oleme ainus riik maailmas, kus nende kolme suure Saksa autotootja kõrval tegutsevad ka viis maailma kümnest suurimast elektriakude tootjast, sealhulgas kolm Hiinast ja kaks Lõuna-Koreast,“ märkis ta.
Ungari on vaid üks kolmest riigist maailmas, kus kõigil kolmel suurel Saksa automargil on rajatud tehased, ja me oleme ainus riik maailmas, kus nende kolme suure Saksa autotootja kõrval tegutsevad ka viis maailma kümnest suurimast elektriakude tootjast, sealhulgas kolm Hiinast ja kaks Lõuna-Koreast.
Péter Szijjártó, Ungari välis- ja kaubandusminister
Euroopa Komisjon otsustas juunis kehtestada Hiina elektriautodele täiendavad imporditollimaksud, põhjendades sammu sellega, et Hiina annab kõigile elektriautode tootjatele tohutuid riiklikke toetusi.
Uued maksud kehtestataks lisaks olemasolevatele 10-protsendilistele tollimaksudele. Kolme Hiina tootja suhtes, keda Euroopa Komisjon uurib, kohaldataks eritollimaksu: BYD (17,4 protsenti), Geely (20 protsenti) ja SAIC (38,1 protsenti) tootjate elektriautodele.
Teiste Hiina elektrisõidukitega tegelevate ettevõtjate suhtes, kes soovivad EL-i uurimises koostööd teha, kohaldataks keskmiselt 21-protsendilist tollimaksu. Kõik teised Hiina elektriautode valmistajad, kes ei ole Euroopa Liidu uurimisorganitega koostööaltid, maksustataks 38,1%-lise importmaksuga.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Aastakümneid mantrana propageeritud “vabakaubandus”, mille eestkõnelejateks on olnud nii Euroopa kui USA institutsioonid ning mõttekojad, on reaalsuses suuresti fiktsioon, mida soovivad viljeleda alati need osapooled, millel on tootmissisendite hinna, hüviste kvaliteedi, turunduskanalite ning muude peamiste faktorite summana konkurentsieelis nende riikide suhtes, millele tariifivaba kaubandust peale surutakse. Mäng lõppeb hetkel, mil konkureeriva riigi tooted osutuvad konkurentsivõimelisemateks ning asuvad ohustama varemalt tariifivaba vabakaubandust soosinud riikide ettevõtete kasumit – esmalt kolmandates riikides ning seejärel siseturul.
Aastakümneid mantrana propageeritud “vabakaubandus”, mille eestkõnelejateks on olnud nii Euroopa kui USA institutsioonid ning mõttekojad, on reaalsuses suuresti fiktsioon, mida soovivad viljeleda alati need osapooled, millel on tootmissisendite hinna, hüviste kvaliteedi, turunduskanalite ning muude peamiste faktorite summana konkurentsieelis nende riikide suhtes, millele tariifivaba kaubandust peale surutakse.
Adrian Bachmann
Suures plaanis on globaliseerumise peamiste näitajate alusel (maailma kaubanduskäibe osakaal maailma SKTst jms) üleilmastumine juba tänaseks asendumas regionaliseerumisega, milles maailm polariseerub selgesti Hiinat peamise kaubanduspartnerina omavate riikide ning Lääne satelliitide vahel. See on mäng, milles puhtmajandusliku loogika alusel – kumulatiivne tootmisvõimsus, tootmise mastaabisääst, tööstusettevõtete automatiseerituse tase, energiakandjate hind – on trumbid Hiinal, ent kolmandate riikide üle poliitilise võimu omamise suhtes endiselt veel Lääneriikidel (kuna enamike maailma riikide rahandus- ja majanduspoliitikat vormivad kaadrid on koolitatud endiselt Lääneriikides ning mitte Hiinas – kuid ka see on muutumas).
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: