See ei ole just kuigi kiivalt varjatud saladus, et USA keskpanga eesmärgiks on viimased
poolteist aastakümmet olnud varade väärtuse kunstlik tõstmine läbi „jõukuse efekti“ loomise,
kirjutab Jesse Felder.
2022 aasta veebruari seisuga oli kõikidest käibele lastud USA dollaritest 80% trükitud viimase 22 kuu jooksul.
Andmed näitavad, et „hukatuse prohvetitel”, kes on hoiatanud, et peagi on vallandumas painajalik inflatsioon, oli õigus.
USA tarbijahinnaindeksi inflatsioon ületab isegi 30-aastase riiklike võlakirjade tootluse 3,5% määra ja igaüks, kes neid praegu ostab, saab ajalooliselt järsu negatiivse „reaaltootluse” poolt laiaks litsutud.
„Me printisime hunniku raha ja kulutasime selle kallimate asjade ostmiseks — see ongi SKP suure kasvu põhjuseks.”
Maailma Kullanõukogu andmetel on Saksamaal, mis on ajalooliselt Euroopa suurim müntide ja kangide ostja, jõudnud nõudlus füüsiliste väärismetallide järele aasta esimeses pooles kõrgeima tasemeni alates vähemalt 2009. aastast.
“Modernseks rahateooriaks” (Modern Monetary Theory – MMT) nimetatud arusaam, mille kohaselt keskpank võib majandust turgutada peaaegu piiritult raha juurde luues, on majandusteadlaste poolt küll taunitud, ent tänasel päeval faktiliselt praktiseeritud sisuliselt kõikide keskpankade poolt maailmas.
Saksa pangad on seoses Euroopa Keskpanga negatiivse intressipoliitikaga hakanud tasapisi loobuma klientide hoiuste vastu võtmisest. Euroopa suurimast majandusest laekuvate infokildude põhjal on osad pangad pakkumas klientidele eriteenuseid, mis aitavad viia hoiused pangakontodelt välja.
Jõukuse jaotumise ebakõlad on USAs jõudnud ajaloos senitundmatu tasemeni, mis ennustab ette suuri ühiskondlikke vapustusi.