Majandus & raha

USA väljastas 15 kuuga 5 triljonit USD riigivõlga. Kes selle kokku ostis?

USA riiklik koguvõlg on 2020. aasta märtsi algusest alates kasvanud enam kui 5 triljoni dollari võrra, jõudes 28,4 triljoni dollarini, millel see on püsinud 1. augustist saati, mil farss võla ülemmäärast uuesti käima läks.

Põletavaks küsimuseks on seejuures, kes neid riiklike võlakirju ostis, ja kes neid hoiab? Küsimus muutub intrigeerivamaks, kui võtame arvesse, et tarbijahinnaindeksi (THI) inflatsioon ületab isegi 30-aastase riiklike võlakirjade tootluse 3,5% määra ja igaüks, kes neid praegu ostab, saab ajalooliselt järsu negatiivse „reaaltootluse” poolt laiaks litsutud.

USA tarbijahinnaindeksi inflatsioon ületab isegi 30-aastase riiklike võlakirjade tootluse 3,5% määra ja igaüks, kes neid praegu ostab, saab ajalooliselt järsu negatiivse „reaaltootluse” poolt laiaks litsutud.

USA Rahandusministeerium avaldas äsja oma rahvusvahelise kapitali (Treasury International Capital – TIC) andmed. See indikaator jälgib riigi võlakirjade kuuluvust riigiti läbi käesoleva aasta juunikuu. Nüüd saame pildi osalustest kokku panna, muuhulgas koos Föderaalreservi osalustega (nädalase bilansi järgi); pankade osalustega (Föderaalreservi pangaandmete järgi); USA valitsusasutuste, näiteks valitsuse pensionifondide osalustega (Rahandusministeeriumi andmete järgi); ja teiste USA üksuste, näiteks investeerimisfondide ja pensionifondide osalustega (Väärtpaberitööstuse ja finantsturgude ühenduse, ingl Securities Industry and Financial Markets Association ehk SIFMA andmetel). See on päris korralik etendus.

USA välisriikide võlausaldajate suur, kuid hääbuv tähtsus

USA suurim välisvõlausaldaja on Jaapan. Alates 2020. aasta märtsist on saareriigi osalus suurenenud vähem kui 5 miljardi USA dollari võrra, kasvades juuni lõpuks 1,28 triljoni USA dollarini ning hüpeldes sealjuures üles-alla, ilma et kuhugi välja jõuaks.

Ühendriikide suuruselt teine välisvõlausaldaja on Hiina. Juunis kukkus Hiina osalus eelmise kuuga võrreldes 16 miljardi USA dollari võrra, jõudes mitme aasta madalaimale tasemele 1,05 triljoni USA dollari juures, kus viimati oldi 2016. aasta detsembris. Alates 2020. aasta märtsist on Hiina osalus vähenenud kokku 21 miljardi USA dollari võrra.

Kuid nende tähtsus USA võlausaldajatena – kunagi suur mure, sest mida teha, kui nad peaksid ühel hetkel otsustama väärtpaberite dumpingu kasuks? – on aastatega hääbunud, sest nende osalus on püsinud enam-vähem stabiilsena, isegi kui USA võlg on plahvatuslikult kasvanud ja nende osa USA koguvõlast on juba aastaid vähenenud. Juunis kukkus kahe riigi osalus kõigis USA võlakirjades kokku mitme aasta madalaimale tasemele – 8,2% peale; Hiina osaluseks jäi 3,7%.

Jaapani ja Hiina kõrval on suurima osalusega riikideks peamiselt maksuparadiisid ja finantskeskused, mõned neist väga väikesed riigid. Eranditeks on Brasiilia ja India. Mõnedes nendest riikidest on USA korporatsioonide registreeritud äriühingud, mille nimele riiklikud võlakirjad registreeritud on, näiteks Apple Iirimaal.

  1. Ühendkuningriik (London kui finantskeskus): 453 miljardit USA dollarit
  2. Iirimaa: 323 miljardit USA dollarit
  3. Luksemburg: 302 miljardit USA dollarit
  4. Šveits: 270 miljardit USA dollarit
  5. Brasiilia: 249 miljardit USA dollarit
  6. Kaimanisaared: 244 miljardit USA dollarit
  7. Taiwan: 239 miljardit USA dollarit
  8. Belgia: 228 miljardit USA dollarit
  9. India: 220 miljardit USA dollarit
  10. Hong Kong: 219 miljardit USA dollarit

Saksamaa ja Mehhiko, riigid, kellega USA-l on Hiina ja Jaapani kõrval kõige suuremad kaubandusbilansi puudujäägid, on nimekirjas kaugemal.

Välisriikidest võlakirjade omanikud – välisriikide keskpangad ja valitsusasutused, välismaised institutsionaalsed investorid ja äriühingud, pangad ja eraisikud – suurendasid oma osalust juunis eelmise kvartaliga võrreldes 174 miljardi USA dollari võrra ja alates 2020. aasta märtsist 253 miljardi dollari võrra rekordilise 7,2 triljoni USA dollarini. See moodustas aga üksnes 25,2% hämmastaval kiirusel kasvavast USA riiklikust võlast, mis on suuruselt teine kõige madalam kvartali lõpu protsent alates 2007. aastast.

USA valitsuse osalus tõusis rekordtasemele, osakaal kukkus mitme kümnendi madalaimale tasemele.

USA valitsuse pensionifond sõjaväelastele ning teistele föderaalsetele töötajatele ehk USA sotsiaalkindlustusfond (ingl US Social Security Trust Fund) ning teised föderaalvalitsuse fondid suurendasid oma osalust teises kvartalis kokku 90 miljardi USA dollari võrra ning alates 2020. aasta märtsist kokku 188 miljardi USA dollari võrra, jõudes kokku 6,2 triljoni USA dollarini.

Kuid USA metsikul kiirusel suurenev riigivõlg ületas neid tühiseid tõuse ning USA valitsuse fondide osakaal langes mitme aastakümne madalaimale tasemele – 21,7% võrreldes 45%-ga 2008. aastal.

Föderaalreservil on käed-jalad tööd täis

Föderaalreserv suurendas teises kvartalis oma riiklike väärtpaberite osalust 241 miljardi USA dollari võrra ja alates 2020. aasta märtsist kokku 2,6 triljoni USA dollari võrra, enam kui kahekordistades sellega oma osalust kõigest 16 kuuga. See tõi teise kvartali seisuga Föderaalreservi osaluse USA riiklikust võlakoormast rekordilise 18,2% peale.

USA pangad rahandusministeeriumi kallal

USA kommertspangad suurendasid oma riigivõlakirjade osalust teises kvartalis 96 miljardi ning alates 2020. aasta märtsist kokku 424 miljardi USA dollari võrra, jõudes rekordilise 1,4 triljoni USA dollarini, näitavad Föderaalreservi andmed pankade bilansside kohta. Nende käes on nüüd 4,9% USA tohutult kasvavast riigivõlast.

Teised USA institutsionaalsed ja eraisikutest investorid

Nende hulka kuuluvad investeerimisfondid, USA pensionifondid, rahaturufondid, börsil kaubeldavad fondid (ingl exchange-traded fund – ETF), USA kindlustusseltsid ning muud USA üksused ja seal tegutsevad isikud. Jõuame kohe ka nendest alarühmadest suurimateni lähtuvalt SIFMA andmetest, kuid esmalt nende üldistest trendidest juunikuu seisuga.

Erinevad kohalikud üksused suurendasid oma osalust teises kvartalis 152 miljardi USA dollari võrra, jõudes 8,55 triljonini, mis vähendas nende osakaalu USA riiklikust võlast 30%-ni. Alates 2020. aasta märtsist on nende osalus suurenenud kokku 2,13 triljoni USA dollari võrra.

USA institutsionaalsete ja eraisikutest investorite seas…

SIFMA viimaste andmete kohaselt suurendasid USA investeerimisfondid, rahaturufondid ja ETF-id alates 2020. aasta märtsist ning läbi käesoleva aasta esimese kvartali oma riiklike võlakirjade osalust 1,26 triljoni USA dollari võrra, jõudes rekordilise 3,9 triljonini. See tagas ka nende osaluse rekordilise osakaalu USA riiklikust võlast – 13,9% 2021. aasta esimese kvartali lõpus.

Suur hüpe 2020. aastal on ennekõike tingitud rahaturufondide osaluse suurest kasvust. SIFMA ei ole veel avalikustanud teise kvartali andmeid, kuid tõenäoliselt liiguti seal kaasa situatsiooniga, millega oleme aprilli algusest saati kokku puutunud, kus Föderaalreserv tegeleb aktiivselt üle-öö pöördrepotehingute abil liigse likviidsuse turult kokku kogumisega.

USA pensionifondid tõmbasid käesoleva aasta esimeses kvartalis oma osalust 2020. aasta neljandas kvartalis saavutatud tipuga võrreldes tagasi, vähendades seda 3,1 triljoni USA dollarini, vahendab SIFMA. Läbi aastate on nad oma osalust ühtlaselt suurendanud, kuid seda palju vähem, kui USA riiklik võlg on kasvanud, mistõttu langes nende osaluse osakaal esimeses kvartalis viimaste aastakümnete madalaimale tasemele – 11% võrreldes 2000. aasta 18%-ga.

Eraisikutest investorid on püsimatu kamp. SIFMA andmetel on nad oma osalust nii 2020. aastal kui 2021. aasta esimeses kvartalis 2019. aasta neljandas kvartalis saavutatud tipuga võrreldes 400 miljardi USA dollari võrra maha poetanud, jõudes 1,54 triljoni USA dollarini.

Pange tähele, et alates aastast 2000 ning läbi 2007. aastal toimunud kinnisvarahulluse tipphetkede langes eraisikute osalus sisuliselt nulli. Pärast kinnisvaraturu kokkuvarisemist armusid ameeriklased aga uuesti riiklikesse võlakirjadesse, ehkki nende tootlus oli vilets. Nende osaluse osakaal esimeses kvartalis moodustas 5,5% USA metsikust riigivõlast.

SIFMA andmetel kuulus esimeses kvartalis 388 miljardi USA dollari väärtuses võlakirju kindlustusseltsidele, kuid ka nemad on pärast 2020. aasta kolmandas kvartalis saavutatud tippu nendest väärtpaberitest vabanemisega tegelenud. Praeguseks on nende osalus 2020. aasta esimese kvartaliga võrreldes pisut vähenenud.


Jaga artiklit sõpradega:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga