Majandus & raha

80% käibel olevatest dollaritest loodi viimase 22 kuu jooksul

Foto: Shutterstock
Foto: Shutterstock

2021. aastal avaldati artikkel „40% olemasolevatest USA dollaritest trükiti viimase 12 kuu jooksul”. 2020. aasta 6. jaanuaril oli Föderaalreservi poolt emiteeritud ligikaudu 4 triljonit USA dollarit. Sellest ajast alates on aga leidnud aset palju muutusi. Föderaalreserv hoogustas oma kvantitatiivse lõdvendamise meetmeid, et suurendada USA pankade likviidsust ja süstida riigi majandusse triljoneid dollareid.

2022. aasta veebruaris jõudis inflatsioon USAs 40 aasta kõrgeimale tasemele, tõustes ametlikel andmetel 2021. aastaga võrreldes 7,5%, kuid Föderaalreservi “õhust raha tootmise” programm jätkub täistuuridel. Näib, et Ühendriigid on nüüdseks võtnud suuna 1921. aasta Weimari vabariigile. Föderaalreservi rahatrüki programm on Wall Streeti peol lasknud edasi kesta, suurendades samal ajal aina enam süvenevat ebavõrdsust. Väärtpaberiturud ja krüptovaluutad löövad üha uusi rekordeid, samas kui sissetulekud on jäänud peaaegu samale tasemele. Rahatrükiga devalveerib Föderaalreserv USA dollarit ja vaesustab miljoneid ameeriklasi.

Pisut rohkem kui aasta pärast esialgse artikli ilmumist on Föderaalreserv avaldanud uued andmed. Kahjuks ei ole enam üksnes 40% käibel olevatest dollaritest trükitud pärast 2020. aasta jaanuarit. Ega ka 50% või 70%. 2020. aasta jaanuarist alates on trükitud peaaegu 80% olemasolevatest USA dollaritest.

USA dollarite käibel olev kogus (M1 rahapakkumine) ajavahemikus 1960-2021 USA keskpanga andmetel. Nagu graafikust nähtub on koroonakriisist alates rahapakkumine kasvanud 5 kordselt, tõustes circa 4 triljoni USD pealt ligi USD 20 triljonini.

Mõistmaks Föderaalreservi rahatrüki ulatust tuleb ajas umbkaudu kaks aastat tagasi minna. 2020. aasta alguses oli ringluses 4,0192 triljonit USA dollarit. 2021. aasta 4. jaanuaril oli ringluses 6,7 triljonit USA dollarit. Seejärel hakkas Föderaalreserv täiskäigul tööle ning 2021. aasta oktoobriks oli rahaturgudele tekitatud 20,0831 triljonit USA dollarit.

Meede, mis pidi esialgu olema erakorraline rahapoliitiline vahend majanduse kaitsmiseks COVID-19 pandeemia eest 2020. aastal, on välja viinud USA dollari devalveerimiseni. Alates 2020. aasta 15. märtsist ostis Föderaalreserv igal kuul 80 miljardi dollari eest võlakirju ja 40 miljardi dollari eest kinnisvara tagatisega väärtpabereid. See protsess oli 2021. aasta 7. detsembriks Föderaalreservi bilansi viinud 8,66 triljoni USA dollarini.

Varade ja võlakirjade ostmine on vaid üks viis, kuidas Föderaalreserv majandusse triljoneid dollareid süstib. USA valitsus maksis miljonitele töötavatele ameeriklastele toetusi. Kust see raha tuli? Valitsus pidi selle laenama, müües oma võlgu USA riiklike võlakirjade või muude väärtpaberite näol. Pärast võlakirjade müümist saab Föderaalreserv hakata jälle raha trükkima.

Sellise tegevuse laastav mõju majandusele ja inimeste ostujõule on hakanud üha tugevamalt esile tulema. Aastane inflatsioon kasvas 2021. aasta novembris 6,8%, mis on kiireim tõus alates 1982. aastast.

Kui Föderaalreserv samas tempos jätkab, toob see kaasa USA dollari jätkuva devalveerumise, sest rahatrükk ei tähendada otseselt tootlikkuse või majandustoodangu suurenemist. Seda, mida praegu tehakse, on korduvalt läbi ajaloo katsetatud. Tulemus on alati üks ja seesama. Weimari vabariigis kasvas vahemikus juuni 1921 kuni november 1923 inflatsioon ühes kuus kõige rohkem kokku 30 000%. Teine klassikaline näide hüperinflatsioonist on Zimbabwe.

Rahatrükk ei ole aga midagi uut. Föderaalreserv on teinud seda 1971. aastast saati, mil USA loobus kullastandardist pärast seda, kui Nixon teatas USA dollari kullaks konverteeritavuse lõpetamisest.

1971. aasta 15. augustil ütles toonane president Richard Nixon: „Olen käskinud [rahandus]minister Connallyl ajutiselt peatada dollari konverteeritavuse kullaks või muudeks reservvaradeks, välja arvatud ulatuses ja tingimustel, mis on rahalise stabiilsuse ja Ameerika Ühendriikide huvides.”

1970. aastal oli keskmine aastapalk 9400 dollarit ja maja maksis keskmiselt 23 400 dollarit. Täna maksab keskmine maja üle 200 000 dollari.

Kas Föderaalreserv teeb sama vea, mille tegi Weimari Saksamaa?

Seda, mida Föderaalreserv praegu teeb, on korduvalt proovitud. Kui keskpankurid jätkavad triljonite dollarite trükkimist, ilma et miski selle väärtust tagaks, siis ühel hetkel kaotab maailm usu USA dollari kui globaalse valuuta suhtes ning leitakse, et ei ole mõistlik oma vara selles vääringus hoida.

Praegu paistab tõepoolest, et Föderaalreserv astub 1923. aasta Weimari Saksamaa jälgedes. Ka toona algas olukord sellest, et Saksamaa otsustas loobuda kullastandardist ning selle asemel panna täiskäigul tööle oma rahatrüki masinad, et finantseerida käimasolevat sõda. Hiljem tuli rahatrükiga jätkata, et tasuda alliansi poolt riigile määratud reparatsioonimakseid.

Allikas: https://techstartups.com/2021/12/18/80-us-dollars-existence-printed-january-2020-october-2021/ 

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

error: Content is protected !!