Kolonel Macgregor selgitab, miks president Trump on teda võimule aidanud jõudude pantvang ning kuidas Iisraeli kontroll USA sise- ja välispoliitika üle dikteerib Washingtoni käitumist Iraani suunal.
Ühendkuningriigi endine diplomaat Alastair Crooke käsitles Ameerika erukohtunik Andrew Napolitanole antud intervjuus Iisraeli ja Iraani sõja tagamaid ja tagajärgi.
Craig Murray kirjutab, kuidas Lääne võimustruktuur on tänaseks kaaperdatud “neokonservatiivide” nime all tuntuks saanud sionistide poolt, kelle eesmärk on likvideerida Lähis-Idas kõik Iisraelile vastanduvad riigid vahendeid valimata.
USA erukolonel Douglas Macgregor selgitab, kuidas Iisraeli eesmärk hävitada Iraan saaks teostuda üksnes juhul, kui Iraani-vastaste rünnakutega liituksid ka Ameerika Ühendriigid.
Ühendriikide kaitseminister Lloyd Austin andis teada, et USA on positsioneerinud oma kõige võimekama õhutõrjesüsteemi Iisraelisse, aitamaks tagada Iisraeli kaitset ballistiliste rakettide rünnakute vastu.
Erukolonel Wilkersoni hinnangul on Iisrael jõudnud punktini, kus kõikide naabrite vastane sõda toob peagi kaasa Washingtoni rünnaku Iraanile, mille tagajärjed on katastroofilised nii USA-le kui kogu maailmale.
USA föderaalvalitsus kaalub võimalusi Iraani naftaekspordi piiramiseks kesk Lähis-Ida suurenenud pingeid pärast Teherani lubadust maksta kätte Hamasi juhi Ismail Haniyehi surma eest.
Kui Iraani ja Iisraeli vahelised pinged viivad Hormuzi väina sulgemiseni, toob see kaasa toornafta ja veeldatud maagaasi hinna plahvatusliku kasvu kogu maailmas, hoiatavad India finantsteenuste ettevõtte Motilal Oswal Financial Services analüütikud.
Ameerika Ühendriikide kongress võttis novembri alguses vastu resolutsiooni, mille kohaselt Washingtoni poliitika on tungida Iraanile sõjaliselt kallale, juhul kui Teheran peaks omandama tuumarelva.
Paar päeva pärast seda, kui Washington andis teada täiendavate emalaevade lahinggruppide saatmisest Lähis-Ida regiooni, et toetada Iisraeli pommituskampaaniat Gazas, postitas Elon Musk X-platvormil (endine Twitter) meemi, peegeldamaks oma kriitilisi vaateid USA poliitika suunal Lähis-Idas.
Möödunud aastal Moskva ja Teherani vahelise leppe alusel Iraanist Venemaale siirdatud tootmistehnoloogia võimaldab Vene relvajõududele tarnida 2025. aastaks 6000 ründedrooni, mis võivad saada otsustavaks kaalukeeleks Ukraina sõjas.
Hiina vahendatud Iraani ja Saudi Araabia rahulepe murendab naftadollarit ja USA hegemooniat - II OSA
Teherani ja Riyadi vaheliste suhete normaliseerumine on märgiline areng suuremast Aasia riikide ühinemise protsessist.
Äsja Hiina vahendusel allkirjastatud rahuleping Saudi Araabia ja Iraani vahel on monumentaalne sündmus rahvusvahelistes suhetes, mis kujutab endast tugevat lööki ülemaailmsele “naftadollari” süsteemile.
28. veebruaril väisas Vene riikliku gaasikonglomeraadi juhatuse esimees Aleksei Miller Iraani, et arendada kahe maailma kõige suuremate maagaasi reservidega riigi energeetikaalast koostööd.
Venemaa ja Iraani keskpangad allkirjastasid leppe, mille eesmärk on ühendada riikide pankadevaheline teabevahetus ja ülekandesüsteemid, et hoogustada kaubandustegevust ja lihtsustada kahepoolseid pangatehinguid.
Novembris sõlmitud mitme triljoni USA dollari suurune tehing Iraani uue gaasileiukoha Chalous`s väljatöötamiseks annab suurima osaluse selles Vene Föderatsiooni ettevõtete kätte.
Äsja Tadžikistani pealinnas Dušanbes toimunud Euraasia riike koondava Shanghai Koostöö Organisatsiooni tippkohtumisel organisatsiooni liikmeks arvatud Iraan tähistab sündmust kui diplomaatilist triumfi, mis aitab Lähis-Ida riigil murda välja Lääne poolt kehtestatud välispoliitilisest isolatsioonist.
USA kindral Mark Milley väidab, et pidi seisma vastu endisele presidendile Donald Trumpile ja tema „Iraani-vastastest“ lähikondsetele, kaasa arvatud asepresident Mike Pence’le ning tolleaegsele Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule, et hoida ära nende soovitud raketirünnaku korraldamine Iraanis.
Mahmoud Ahmadinejad, Iraani president aastail 2005–2013, on öelnud, et maailm peab teadma tõde 11. septembri terrorirünnakute kohta, ning lisanud, et Iraanil ei ole ainsatki põhjust püüelda tuumarelvade omamise poole, sest need ei suuda ka kõige võimsamaid riike kokkuvarisemise käest päästa.
2001. aasta 11. septembri järgselt algatatud sõjad on põhjustanud enam kui 30 000 enesetappu nii Ameerika Ühendriikide tegevteenistuses olevate sõdurite kui ka veteranide hulgas. Seda on enam kui neli korda rohkem, kui on sama aja kohta lahingutegevuse käigus hukkunuid.
Möödunud nädalal droonirünnaku ohvriks langenud Iraani tuumakompleks kuulus Iisraeli poolt USAle 2020. aastal esitatud sihtmärkide nimistusse, mida juudiriik soovis rünnata USA abil ja/või heakskiidul.
Ühendriikide ametnike kinnitusel on üliriik viimas oma militaarvõimekust Lähis-Idast teistesse maailma punktidesse. Tegemist on sammuga, millel võib olla laiem geopoliitiline tähendus.
„Ameerika Ühendriikide kehtestatud ühekülgsed sanktsioonid on teinud Iraani majandusele triljoni dollari väärtuses kahju ning Iraan ootab kompensatsiooni,“ lausus riigi välisminister.