Briti ajaleht The Guardian raporteerib, et poisslaste jaoks on Pfizeri COVID-19 vaktsiin ohtlikum kui COVID-19 viirus ise.
USA teadlased väidavad, et teismeliste jaoks on vaktsiinist tingitud müokardiidi ehk südamelihasepõletiku tekkimise oht suurem kui COVID-i tõttu haiglasse sattumine.
Tervete noorte poiste jaoks on Pfizer/BioNTech’i COVID-i vaktsiini haruldase südamelihase põletikku põhjustava kõrvalmõju esinemise tõttu haiglasse sattumine tõenäolisem kui haiglaravi vajamine COVID-i enda pärast, väidavad USA teadlased.
Meditsiiniliste andmete analüüs viitab, et 12–15-aastastel poistel, kellel puuduvad muud terviseprobleemid, on neli kuni kuus korda suurem tõenäosus saada vaktsiiniga seotud müokardiidi diagnoos kui nelja kuu vältel COVID-i tõttu haiglasse sattuda.
Enamike laste puhul, kellel haruldane kõrvalmõju esines, avaldusid esimesed sümptomid mõne päeva jooksul pärast teise Pfizer/BioNTech’i vaktsiinisüsti saamist. Sarnast kõrvalmõju on täheldatud ka Moderna vaktsiini juures. Uuringu autorite sõnul vajas haiglaravi ligikaudu 86% poistest, kellel vaktsiini kõrvaltoime esines.
Southamptoni Ülikooli laste immunoloogia ja nakkushaiguste professor Saul Faust, kes uuringus ei osalenud, ütles, et leiud paistavad õigustavat Ühendkuningriigi (ÜK) Vaktsiinide ja Immuniseerimise Ühiskomitee (Joint Committee on Vaccines and Immunisation – JCVI) ettevaatlikku lähenemist teismeliste vaktsineerimisele.
JCVI ei soovitanud terveid 12-15-aastaseid vaktsineerida, vaid suunas selle küsimuse edasi ÜK tervishoiujuhtidele lõpliku seisukoha võtmiseks. Äsja langetati otsus alustada ÜK-s ka 12-15-aastaste vaktsineerimisega. Lapsed vanuses 12-15, kes kuuluvad riskirühma või elavad koos inimesega, kes kuulub riskirühma, võisid vaktsiinisüsti saada ka varem.
Hiljutises teadustöös, mis on veel retsenseerimata, analüüsisid Dr Tracy Høeg California Ülikoolist ning tema kolleegid 2021. aasta esimese kuue kuu andmete põhjal COVID-i vaktsiinide kahjulikke kõrvalmõjusid USA lastele vanuses 12-17 eluaastat. Tulemustest nähtub, et müokardiiti esineb kahe Pfizer/BioNTech’i vaktsiinisüsti järel 162,2 korral miljonist 12-15-aastastel tervetel poistel ning 94 juhul miljonist 16-17-aastastel tervetel poistel. Tütarlaste puhul olid näitajad vastavalt 13,4 ja 13 juhtu ühe miljoni kohta. Teadlased väitsid, et USA praeguste nakatumise näitajate juures vajab tervetest teismelistest COVID-i tõttu haiglaravi 120-päevase perioodi jooksul ligikaudu 44 ühe miljoni kohta.
Kui usaldusväärsed on andmed ning kas ÜK-s võib näha sarnaseid numbreid, kui terveid 12–15-aastaseid vaktsineeritakse, on ebaselge: USA-s registreeritakse vaktsiini kõrvaltoimeid erinevalt ja ÜK-s on kahe vaktsiinisüsti vahel pikem paus. ÜK ravimiameti (Medicines and Healthcare products Regulatory Agency – MHRA) sõnul esineb müokardiit Pfizer/BioNTech’i vaktsiiniga COVID-i vastu vaktsineerimise järel üksnes kuuel juhul miljonist.
Seni on ÜK-s COVID-i tõttu haiglaravi vajanud laste arv olnud väike ning oht, et nad põevad niinimetatud „pikka” COVID-it, on samuti tõenäoliselt madal. Ehkki hiljuti Clock’i poolt läbi viidud uuring näitab, et kuni 14 protsendil COVID-isse nakatunud lastest võivad sümptomid esineda veel lausa 15 nädalat hiljem, siis väsimuse tase on nendel lastel sarnane lastega, kes COVID-isse nakatunud ei ole. See annab mõista, et lapsed võivad pääseda mõnedest kõige kurnavamatest probleemidest, mida täiskasvanute „pika” COVID-i puhul täheldatud on.
Valdav enamus müokardiidi juhtumitest avalduvad pärast teise vaktsiinisüsti saamist, mistõttu võiks laste vaktsineerimine vaid ühe süstiga aidata lapsi kaitsta, hoides samal ajal kõrvaltoimete esinemise tõenäosuse madalamal.
„Ehkki müokardiidi esinemine vaktsineerimise järel on äärmiselt haruldane, võib siiski olla võimalik esimese ja teise doosi muutmise või vaktsiinide teistsuguse kombineerimise abil see oht täielikult välistada, kui me lõpuks kõrvaltoime esinemise füsioloogiat paremini mõistame,” ütles professor Faust. „Meditsiinilisest aspektist vaadatuna puudub tegelikult pakiline vajadus lapsi vaktsineerida, ehkki juhul, kui koolid ei suuda enam enamike laste jaoks suurema osa ajast õppetöös osalemist võimaldada, võib üldine tasakaal nihkuda. Kui minu kahele teismelisele lapsele pakutakse Riikliku Tervishoiuteenistuse (National Health Service – NHS) poolt vaktsiini, siis minul ja mu perearstist abikaasal pole põhjust neil mitte lubada seda saada.”
Professor Adam Finn Bristoli Ülikoolist ning JCVI liige ütles: „Ma jään kindlaks JCVI soovitusele praegusel hetkel tervete 12-15-aastaste vaktsineerimisega mitte alustada, sest kasulike ja kahjulike tagajärgede osas on veel nii mõndagi ebakindlat, kuna eksisteerib väike kuid usutav võimalus, et haruldased kahjulikud mõjud võivad tugevalt üle kaaluda tagasihoidlikud kasulikud mõjud.”
MHRA sõnul on nad müokardiidi ja perikardiidi (südamepauna põletik) vaktsineerimisjärgselt esinemise sagedust puudutavatel andmetel pidevalt silma peal hoidnud. „Oleme täheldanud, et Pfizer/BioNTech’i ja Moderna vaktsiinid võivad olla seotud haruldaste terviseprobleemide esinemissageduse väikese kasvuga. Enamikel juhtudest oli haigestumine kerge ning patsiendid paranesid lihtsa ravi ja puhkamise abil kiiresti,” lisasid nad.
Pressiesindaja ütles, et viimast uuringut hindas ka valitsuse sõltumatu nõuandev organ – Covid-19 vaktsiinide kasulikkuse-riski ekspertide töörühm, kes leidis, et tulemuste tõlgendamist piiras asjaolu, et uuringus ei võetud haiglaravi vajanud inimeste arve võrreldes arvesse erinevusi ravipraktikas seoses COVID-isse nakatumise ning vaktsineerimisjärgse müokardiidi ja perikardiidi põdemise vahel. Lisaks puudusid andmed haiguse raskuse ja kestuse hindamise kohta pärast patsiendi haiglaravile võtmist.
„Turvalisuse hindamise strateegiad on alla 18-aastaste jaoks paigas, muuhulgas müokardiidi ja perikardiidi esinemise kontrollimiseks vaktsineerimise järgselt ning nende pikemaajalised tagajärjed. MHRA hoiab jätkuvalt COVID-i vaktsiinide ohutuse kindlalt oma tähelepanu all,” lisas pressiesindaja.