Suur luguÜhiskond & kultuur

Ivermektiin – olematuks vaikitud tõhus COVID-19 ravim, mis muudaks vaktsineerimise küsitavaks

Molekulaarbioloogia magister Kaari Saarma vahendab lugejatele Lõuna-Aafrika Vabariigi tunnustatud väljaandes BizNews avaldatud kirjutist, milles vaadeldakse ohutu ja odava ravimi ivermektiin väga tõhusat mõju COVID-19 vastases ravis ning analüüsitakse, miks maksimaalse intensiivsusega teostatud vaktsineerimiskampaania kõrval on läbiproovitud ravimi olemasolu peaaegu olematuks vaikitud.

Ärge mainige ivermektiini – see takistab vaktsiinide kasutust
Andrew Bannister

Kujutage ette, et on olemas odav ravim, mis on nii vana, et selle patent on aegunud ja nii ohutu, et see on WHO oluliste ravimite nimekirjas ning massilises kasutuses juba kümneid aastaid. Ja mis siis, kui seda saaks kasutada kodus esimeste COVID-i sümptomite ilmnemisel ning profülaktiliselt lähikontaktsetel, eesmärgiga vältida haiguse progresseerumist ja vähendada haiglaravile sattumise tõenäosust? Tingimusliku müügiloa (EUA – hädaolukorra kasutusluba) saanud vaktsiinide kasutus tuleks sel juhul seaduse järgi peatada. Selleks, et uue ravimi või vaktsiini EUA oleks seaduslik, „ei tohi olla olemas alternatiivset, olemasoleva kasutusloaga preparaati, mis sobib haiguse diagnoosimiseks, ennetamiseks või raviks“.

Müügiloa omamiseks peaksid vaktsiinid olema läbinud ka 4. faasi uuringud, mida aga 2021. aasta jooksul veel kindlasti ei juhtuks. Vaktsiinide kasutamine tingimusliku müügiloa alusel muutuks ebaseaduslikuks, põhjustades suurt peavalu WHO poolt juhitavatele rahvatervisega tegelevatele ametkondadele. Vaktsiinitootjad, kes on pandeemia ajal kulutanud sadu miljoneid dollareid vaktsiinide väljatöötamiseks ja katsetamiseks, jääksid ilma 100 miljardist dollarist, mida 2021. aasta jooksul on saada loodetud. Seega, võtta praegu kasutusele mõni olemasolev ravim, ei ole eeltoodust lähtudes sugugi kerge, sest nii praeguse kui ka tulevaste pandeemiate puhul on vajalik suurte farmaatsiaettevõtete kiire reageerimine ning ainus, mis neid selleks motiveerida saab, on nende rahaline toetamine.

31. märtsil 2021 soovitas WHO mitte kasutada ivermektiini COVID-19 raviks, viidates ohutusele ja laiaulatuslike randomiseeritud kliiniliste uuringute (RCT) puudumisele. On arusaadav, et selle soovituse taga on EUA väljastamisele kehtivad nõuded ning rahanduspoliitika. WHO, kunagine sõltumatu organisatsioon, mida rahastasid maailma riigid, saab nüüd vähem kui 20% oma eelarvest liikmesriikidelt. Bill ja Melinda Gatesi fond on USA järel suuruselt teine WHO rahastaja. WHO suuruselt 4. sponsor, Bill Gatesi asutatud vaktsiine edendav organisatsioon GAVI Alliance  propageerib jõuliselt vaktsiinipasse. Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus töötas mitu aastat GAVI juhatuses. 2020. aastal muutis WHO „karjaimmuunsuse“ määratlust, nimetades selle nüüd vaid ulatusliku vaktsineerimisega saavutatavaks nähtuseks, eemaldades määratlusest läbipõdemise variandi (Märkus 1).

Bill Gatesi asutatud vaktsiine edendav organisatsioon GAVI Alliance  propageerib jõuliselt vaktsiinipasse. Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus töötas mitu aastat GAVI juhatuses.

WHO on oma analüüsides kas teinud tõsiseid vigu või on teadlikult teinud maha ivermektiini ja muid olemasolevaid ravimeid selleks, et edendada vaktsineerimist.

Ilmselgelt on see vaktsiinitootjate jaoks suurepärane olukord: näiteks Morgan Stanley sõnul peaks Pfizer järgmise viie aasta jooksul saama vaktsiinidest üle triljoni randi [LAV rahaühik, u 60 miljardit eurot – tõlkija märkus].

Selle aasta jaanuaris avaldati WHO tellimusel mitu kuud kestnud ivermektiini uuring – varasemate RCT uuringute metaanalüüs. Kokkuvõte näitas, et ivermektiin vähendab COVID-19 poolt põhjustatavaid surmasid 74% ja on profülaktikana 85% efektiivne. Uuringu juht dr Andrew Hill märkis Zoomi konverentsil, et valitsused peaksid hakkama tegelema ivermektiini tarneküsimustega, et nõudlus ei ületaks tootmisvõimekust, ja et ravimi mittekasutuselevõtt oleks ebamoraalne. Samal kuul kinnitasid kaks teist sõltumatut (sponsoriteta) metaanalüüsi ivermektiini tõhusust lisaks profülaktikale ja haiguse varajasele staadiumile ka haiguse hilisemates etappides. Kuigi ivermektiin on tõhus haiguse kõikides etappides, on efektiivsus suurim profülaktikas ja 80% haiguse algusefaasis sõltuvalt kasutatavast annusest. Vaatamata sellele otsustas WHO ravimi kasutamist siiski mitte soovitada.

Kujutage ette, et on olemas odav ravim, mis on nii vana, et selle patent on aegunud ja nii ohutu, et see on WHO oluliste ravimite nimekirjas ning massilises kasutuses juba kümneid aastaid. Ja mis siis, kui seda saaks kasutada kodus esimeste COVID-i sümptomite ilmnemisel ning profülaktiliselt lähikontaktsetel, eesmärgiga vältida haiguse progresseerumist ja vähendada haiglaravile sattumise tõenäosust? Tingimusliku müügiloa (EUA – hädaolukorra kasutusluba) saanud vaktsiinide kasutus tuleks sel juhul seaduse järgi peatada.

WHO-l ei ole praegu muid nõuandeid ega soovitusi COVID-19 varajaseks raviks, kui vaid soovitus ravimeid omal käel mitte kasutada, ehkki on selge, et ravimine haiguse algfaasis suudab paljudel juhtudel ennetada hingamisprobleemide teket, haiglasse sattumist ja surmajuhtumeid. Ivermektiin ja ka mõned teised olemasolevad ravimid on näidanud võimet haiguse süvenemist ennetada. Olles ohutum paratsetamoolist, võiks ivermektiin olla käsimüügiravim. Näiteks Mexico Citys ja mõnes India osariigis kasutatakse ivermektiini, kui saadakse kas positiivne testivastus, tekivad esmased sümptomid või kui ollakse ka lihtsalt lähikontaktne.

Ivermektiini on inimestel kasutatud 35 aastat ja manustatud on 4 miljardit annust. Algne patendiomanik Merck annetas arengumaadele 3,7 miljardit annust. 2015. aastal pälvisid kaks ivermektiini välja töötanud teadlast Nobeli meditsiinipreemia. Kuigi ivermektiin on tuntud peamiselt parasiidivastase ravimina, on sellel võimsad viirusevastased ja põletikuvastased omadused. Selle ohutus on dokumenteeritud tavalistest 20 korda suuremates annustes. On teada ainult 19 surmajuhtumit ja kõrvaltoimed on tavaliselt kerged ja lühikesed. Võrdluseks võib öelda, et paratsetamooli tõttu sureb igal aastal umbes 450 USA kodanikku.

Mercki patent ivermektiini kohta aegus 1996. aastal ja selle tootmine on seega tänaseks lubatud kõigile ravimifirmadele. Merck ise toodab hetkel vaid umbes 5% kogu maailmas toodetavast ivermektiinist. Aastal 2020 paluti Mercki abi Jaapani ja Nigeeria uuringuteks, ent ettevõte keeldus mõlemast. Aastal 2021 tegi Merck avalduse, milles väideti, et ivermektiin ei ole COVID-19 vastu tõhus ravim. Lisaks seisis avalduses veider väide, et „enamikes uuringutes on murettekitav puudus ohutusandmetest“ – ravimi puhul, mida Merck on müünud ja annetanud miljardeid doose. Meedia vahendas Mercki avaldust pimestava tõena, märkamata huvide konflikti: vaid paar päeva hiljem sai Merck USA valitsuselt 356 miljonit dollarit uue ravimi väljatöötamiseks. WHO tsiteeris oma avalduses, milles soovitab ivermektiini mitte kasutada, Mercki avaldust lausa teadusliku tõendina. Maailm, kus rahvatervise poliitikat määrab farmaatisaettevõtete turunduspoliitika, on ohtlik. Globaalne lausvaktsineerimine on selle poliitika osa.

Mercki patent ivermektiini kohta aegus 1996. aastal ja selle tootmine on seega tänaseks lubatud kõigile ravimifirmadele.

Vaktsiini kasutuselevõtt on 2021. aastal väärt umbes 100 miljardit dollarit ja uute koroonaviiruse variantide tõttu on tõenäoliselt tulekul igaastased kordussüstid. Märtsis 2021 andis WHO välja soovituse mitte kasutada ivermektiini väljaspool uuringut. Soovitus tehti ignoreerides WHO enda poolt tellitud ja kuid väldanud põhjalikku uurimist dr Andrew Hilli juhtimisel, mis näitas 74% suremuse langust. Põhjalik 18 uuringul põhinev metaanalüüs asendati teise, kiirustades tehtud analüüsiga, millesse valiti nn kirsinoppimismeetodil mõned üksikud uuringud (5, 7 või 16 vastavalt vastuolulisele raportile) ning tsiteeriti vaid viit uuringut. Lõpptulemusena selgub ka sellest analüüsist, et ivermektiini kasutamine võib vähendada surmajuhtumeid kuni 81%, kuid juurde on lisatud märkus, et tõendite kindlusaste on väga madal. Lisaks jäeti analüüsist välja profülaktika osa, milles ivermektiin on kõige tõhusam. Profülaktika väljajätmist põhjendab WHO väitega, et neil puudub selle käsitlemiseks mandaat. WHO ei kiida ivermektiini kasutamist heaks enne, kuni pole läbi viidud suuri RCT uuringuid. Ent paraku neid miljoneid maksvaid uuringuid pole tahtnud finantseerida keegi, kellel pole vaktsiinidega seotud ärihuvisid. Kõige parem võimalus viia läbi RCT uuringuid olemasolevate ravimitega on WHO-l endal, kuid seda ei ole teha tahetud vaatamata sellele, et laborikatsest, mis näitas ivermektiini SARS-CoV-2 vastast toimet, on möödunud üle aasta. Kuna suurt RCT uuringut saavad endale lubada ainult suured ravimifirmad, on ainsad ravimid, mis läbivad suuri RCT uuringuid ja saavad WHO heaksiidu, vaid suurfirmade enda poolt välja töötatud uued ravimid.

Vaktsiinitootjad, kes on pandeemia ajal kulutanud sadu miljoneid dollareid vaktsiinide väljatöötamiseks ja katsetamiseks, jääksid ilma 100 miljardist dollarist.

Peaaegu kõik meediaagentuurid kogu maailmas on aidanud kaasa ivermektiini marginaliseerumisele. Ükski peavoolu ajakirjanik ei ole tõendeid uurinud ega neid koostavaid teadlasi küsitlenud. Ivermektiini nimetatakse „loomaravimiks“, ohtlikuks ja hüdroksüklorokviini teisikuks, millekski, mida ei tohiks tõsiselt võtta ning millesse uskumine on väärt vaid pilkamist.

10. detsembril 2020. a anti Ülemaailmsel Pressivabaduse Konverentsil (ingl k World Press Freedom Conference) teada ühenduse Trusted News Initiative (TNI) loomisest. Mitmeid maailma juhtivaid meediaorganisatsioone – AP, AFP, BBC, CBC, European Broadcast Union, Facebook, Financial Times, First Draft, Google, YouTube, The Hindu, Microsoft, Reuters, Twitter ja Washington Post – liitva ühenduse loomise eesmärgiks oli tõkestada valeinfo levitamist valimiste osas; nüüd laiendati sama põhimõtet ka vaktsiinidele. Selle üllatavalt vähe kajastust leidnud sündmusega andsid paljud maailma suurimad meedialoojad nõusoleku propageerida ülemaailmset vaktsiinide kasutuselevõttu ning astuda võitlusesse kahjuliku väärteabe vastu vaktsiinide kohta. Üllast ideest ja headest kavatsustest hoolimata oli selle tagajärjeks paraku mitmete lootustandvate, haiguse varajases faasis häid tulemusi näidanud ravimeetodite mahavaikimine meedias, olgugi et need võinuks märkimisväärset vähendada haiglaravi vajadust.   

Peaaegu kõik meediaagentuurid kogu maailmas on aidanud kaasa ivermektiini marginaliseerumisele.

Selle aasta märtsis paiskas New York Times välja loo, mida tsiteeriti kogu maailmas, teatades uuringust, mis tõestavat, et ivermektiinil pole mingit mõju. Lopez-Medina uuringut, mis avaldati juhtivas meditsiiniajakirjas JAMA, nimetatakse RCT kuldstandardi kohaseks uuringuks. Sarnaselt kunagisele tubakakompaniide lobitööle on seda uuringut rahastanud nüüd vaktsiine ja ravimeid tootvad ettevõtted, sh Merck (see on dokumenteeritud jaotises Huvide konfliktid). Uuringuprotsessis on palju vigu; sealhulgas anti vahepeal kogemata ivermektiini mõlemale grupile ning lisaks muudeti esmase tulemusnäitaja parameetreid uuringu kestel lausa kolmel korral. Tavaliselt ei pöörata nii tõsiste puudustega uuringule üldse tähelepanu. Lisaks viidi uuring läbi noortel inimestel piirkonnas, kus ivermektiin oli vabalt kättesaadav ja uuringul osalemiseks piisas kinnitusest, et inimene ei ole viis päeva ivermektiini kasutanud, hoolimata sellest, et ravimi mõju on märgatav kuni kuu jooksul.

Üllatuslikult toimus haiguse progresseerumine vaid 3% katseisikutest oodatava 18% asemel, viidates sellele, et mõlemas grupis tarvitati ivermektiini [platseebogrupis varjatult – tõlkija märkus]. Ravimi harvaesinev kõrvalnäht – nägemise ajutine hägustumine – esines võrdselt mõlemas grupis (0,3%) nagu ka muud ajutised kõrvaltoimed. Paranemist hinnati telefoni teel ja füüsilist ülevaatust ei toimunud. Uuringust, milles üllatavalt vähestel haigus progresseerus (mis kriitikute arvates hoopis tahtmatult kinnitab ivermektiini toimet) pole võimalik järeldada, et ivermektiinil pole toimet, kuid just seda tehti ning meedia tõstis selle rõõmuga esile.

Kui te ei tea, kust otsida, ei leia te ivermektiini kohta peaaegu mingisugust positiivset infot. Sotsiaalmeedias on ivermektiini kohta midagi positiivset öelda väga keeruline, ilma et konto blokeeritaks. Youtube’is on ivermektiini pooldamine nende reeglite rikkumine. Meedias puudub ivermektiini teemal avalik arutelu, seda ignoreeritakse. Tunnustatud meditsiiniväljaannete töölaudadel on kuhjades artikleid, mida nad keelduvad põhjust avaldamata publitseerimast. Ei loe seegi, et vähemalt üks oluline ülevaateartikkel on eelretsenseeritud kahe FDA spetsialisti poolt. Meenub raamat „Nõusoleku tootmine“ (ingl k „Manufacturing of Consent“), kus Chomsky ja Herman vaatlevad, kuidas massimeedia teenib rikkaid. See on nagu võitlus Taaveti ja Koljati vahel – odav geneeriline ravim vs Big Pharma.

Ivermektiini on inimestel kasutatud 35 aastat ja manustatud on 4 miljardit annust…On teada ainult 19 surmajuhtumit ja kõrvaltoimed on tavaliselt kerged ja lühikesed. Võrdluseks võib öelda, et paratsetamooli tõttu sureb igal aastal umbes 450 USA kodanikku.

Ivermektiini toimet kinnitab hetkel (2021 mai seisuga) 27 RCT uuringut, umbes 7 metaanalüüsi ja kümneid vaatlusuuringuid. On väga vähe tõendeid selle kohta, et ivermektiin ei töötaks – WHO dokument, mis ei soovita ivermektiini kasutamist, on vastuargumentide osas väga hõre ja ebatäpne. All India Institute Of Medical Sciences (AIIMS) uus uurimus enam kui 3500 tervishoiutöötajaga näitas, et ivermektiini kasutamine profülaktiliselt vähendas järgmisel kuul nakatumist 83%. Mexico City on mitu kuud kasutanud strateegiat „testi ja ravi ivermektiiniga“. Mexico City Health’i uurimistöö väidab, et olenevalt annustamisest on nad haiglaravi vähendanud 56–73%. India on oma hävitavas laines võtnud kahe kõige edukama osariigi eeskuju ja soovitad ivermektiini kasutada varases ravis [Viis osariiki Indias hakkas ivermektiini kasutama laialdaselt, mille järel nakatumised ja surmad langesid drastiliselt kõigest mõne nädalaga ning piirangud kaotati – tõlkija märkus]. Goas jagati mais ivermektiini kõigile, kes testivad, sõltumata testi tulemusest. Kui ivermektiin toimib, peaks see selgelt näha olema, kui just rühm „ivermektiin on ohtlik“ ei võida [Goas langes kiiresti nii suremus kui nakatumised ning ivermektiini ohutust kinnitab nii Goa kogemus kui ka varasema 35 aasta uuringud – tõlkija märkus]. Ivermektiini kasutavad arstid on valmis selle nimel vanduma.

Mis puudutab uusi uuringuid, siis Gates/Together uuring jätkub, kuid arvestades B. Gatesi suuri investeeringuid vaktsiinidesse, ei usaldata selle tulemusi. Meil oleks vaja uusi uuringuid eeskätt kõrgete dooside kohta, ent on teada, et ravim on märkimisväärselt ohutu ja miski ei sega selle kasutamist kohe praegu.

Kokkuvõtteks: kui ivermektiin ja muud olemasolevad ravimid (nagu näiteks paljulubav antidepressant fluvoksamiin) on tõhusad haiguse varases staadiumis, ei ole põhjust kasutada vaktsiini, mis on endiselt katsetusjärgus, teadmata selle pikaajalisi ohte, teadmata selle efektiivsust viiruse tulevaste variatsioonide suhtes ning mille eest tootjad ei vastuta.

Kui haigestumise korral oleks võimalik kasutada ivermektiini koduse ravina, saaks varakult ära hoida viiruse paljunemise ja seega väga suure tõenäosusega vältida haiglasse sattumist. Lisaks annab läbipõdemine immuunvastuse, mis kaitseb tulevaste haigestumiste vastu. Ivermektiini laialdane kasutamine aitaks COVID-19 pandeemia summutada, andes vaktsiinitootjatele piisava aja lõpetamaks rahulikult pikaajalise ohutuse ja tõhususega seotud uuringud.

Kui ivermektiin ja muud olemasolevad ravimid (nagu näiteks paljulubav antidepressant fluvoksamiin) on tõhusad haiguse varases staadiumis, ei ole põhjust kasutada vaktsiini, mis on endiselt katsetusjärgus, teadmata selle pikaajalisi ohte, teadmata selle efektiivsust viiruse tulevaste variatsioonide suhtes ning mille eest tootjad ei vastuta.

Märkus 1.

Vastuseks Great Barringtoni deklaratsioonile muutis oktoobris 2020 WHO karjaimmuunsuse definitsiooni: WHO arvates oli see saavutatav ainult vaktsineerimise, mitte haiguse läbipõdemise kaudu. Seejuures läks WHO vastuollu kogu varasema teadusega. Pärast lugematute teadlaste kriitilisi sõnavõtte kõikjal maailmas oli WHO sunnitud korrigeerima valedefinitsiooni. Nüüdsest on karjaimmuunsus WHO hinnangul saavutatav nii vaktsineerimise kui ka haiguse läbipõdemise kaudu, ent WHO soovitab seda tungivalt saavutada vaktsineerimise kaudu, mis paljude haiguste puhul ei ole põhjendatud.


Jaga artiklit sõpradega:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

5 kommentaari

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga