Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Lõuna-Aafrika on mitmete inimpõlvede vältel täitnud Aafrika viljaaida rolli, mille valged farmerid on taganud kontinendi varustatuse põllumajandussaadustega. Tänaseks ähvardab musta mandri rahvaid aga üha süvenev toiduainete kriis seoses Lõuna-Aafrika valitsuse poliitikaga võõrandada sunniviisiliselt valgete farmerite maa mustanahalise elanikkonna kasuks, mille tagajärjena on maa jäämas sööti ning elanikkond nälga.
Tänase seisuga on Lõuna Aafrika Vabariigis (LAV) kehtimas 142 rassilise diskrimineerimise seadust, mis õõnestavad süstemaatiliselt riigi valgenahaliste kodanikke omandiõigusi, ettevõtlusvabadust ning isikuvabadusi suhetes riigivõimuga. 2024. aastal vastu võetud sundvõõrandamise akt lubab LAVi sotsialistlikul valitsusel meelevaldselt konfiskeerida endale meelepärast maad endale mitte meelepäraselt valgelt vähemuselt ning anda see mustanahaliste kodanike omandisse. Seaduse deklaratiivne eesmärk on “tasakaalustada ajaloolise ebaõigluse poolt tekitatud ülekohut”.
2024. aastal vastu võetud sundvõõrandamise akt lubab LAVi sotsialistlikul valitsusel meelevaldselt konfiskeerida endale meelepärast maad endale mitte meelepäraselt valgelt vähemuselt ning anda see mustanahaliste kodanike omandisse.
Aastasadu väga produktiivselt Lõuna-Aafrika viljakat maad kultiveerinud valgetelt talunikelt maa väevõimuga ära võtmine riigi poolt on viinud tänaseks riigi põllumajandusliku tootmise kokkuvarisemise äärele. Tavapraktikaks on kujunenud olukord, kus riigilt tasuta maa omandanud mustanahalised maaomanikud ei ole huvitatud põllumajanduslikku tegevust jätkama, müües maa edasi või jättes selle lihtsalt sööti. Tüüpiline on ka olukord, kus uusasunikud kolivad valgete talumeeste ehitatud kodudesse, ent on võimetud seda ümbritsevat maad harima oskusteabe puudumise tõttu.
Võrdlusmomendina väärib esile toomist, et tänaseks omavad mustanahalised lõuna-aafriklased rohkem põllumaad kui Saksa, Prantsuse ja Hispaania talunikud kokku, ent mustanahaliste lõuna-aafriklaste toidupuudus üha süveneb. Lõuna-Aafrika sotsialistlik valitsus aga keeldub olukorra juurpõhjusi tunnistamast, kuna tõsiasja nentimine, et riigi põllumajanduse jätkumine on võimalik üksnes valgete farmerite töö ja oskusteabe najal, läheb vastuollu riigi ametliku ideoloogiaga, mis käsitleb valgenahalisi buuri asunikke peamiselt ekspluateeriva klassina.
Tavapraktikaks on kujunenud olukord, kus riigilt tasuta maa omandanud mustanahalised maaomanikud ei ole huvitatud põllumajanduslikku tegevust jätkama, müües maa edasi või jättes selle lihtsalt sööti.
Lõuna-Aafrika valged, valdavalt buuri päritolu (eeskätt hollandi juurtega) farmerid on aastakümneid pidanud rinda pistma riigi laguneva infrastruktuuriga, tasudes omast taskust teedevõrgustiku üleval pidamist, et majandustegevus võiks jätkuda. Buuri farmerite olukord on muutunud eriliselt kriitiliseks ka seoses mustanahaliste jõukude süveneva vägivalla ja marodööritsemisega.
Ent õlekõrreks, mis ähvardab murda mitte üksnes LAVi vaid kogu Aafrika põllumajanduse kaameli selgroo, on USA ja Iisraeli kallaletung Iraanile ning sõjategevusele järgnenud Hormuzi väina blokaad. Kuna Lõuna-Aafrika on 80% ulatuses sõltuv sisse imporditud väetistest, mille import on Iraani-vastase sõja ning Hormuzi väina sulgemise tõttu drastiliselt langenud, on oodata põllumajandustoodangu märkimisväärset kokku kuivamist ning toiduaine hindade ulatuslikku kasvu terves Aafrikas.
Lõuna-Aafrika sotsialistliku valitsuse poolse valgete farmerite tagakiusamise poliitika ning Iraani-vastase sõja tagajärgede koosmõjul saabuva “täiusliku tormi” saabumist ennustatakse Aafrikasse 2027. aastaks, mil erakordselt soodsa 2025. põllumajandusaasta varud on lõppenud ning mitmed kontinendi riigid saavad seisma silmitsi plahvatuslikult kasvanud toiduainete hindadega.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Valdavalt hollandi, saksa ja prantsuse juurtega, 17. sajandist alates Lõuna-Aafrikas end sisse seadnud buurid, kelle hollandikeelne nimi tähendabki talupoega, on kurikuulsad oma range tööeetika, pealehakkamise ja murdumatu vabatmehe vaimu poolest. Briti impeeriumi kolossaalsete sõjaliste ressursside vastu oma vabaduse eest võidelnud sitke talupojatõug alistati ultimatiivselt tänu maailma esimeste kontsentratsioonilaagritele, mis vangistasid buuri talupoegade naised ja lapsed, sundides mehed perede säästmise nimel relvad maha panema ning kirjutades ajalukku ühe paljudest maha vaikitud koledatest episoodidest Briti impeeriumi ajaloos.
Valdavalt hollandi, saksa ja prantsuse juurtega, 17. sajandist alates Lõuna-Aafrikas end sisse seadnud buurid, kelle hollandikeelne nimi tähendabki talupoega, on kurikuulsad oma range tööeetika, pealehakkamise ja murdumatu vabatmehe vaimu poolest.
Adrian Bachmann
Tänaseks kujutab Lõuna-Aafrika allakäik ühest maailma rikkaimast maast permanentses majanduskriisis vireleva, ulatusliku kriminaalsuse all kannatava riigi staatusesse traagilist näidet sellest, mis juhtub kui ajaloolistel haavadel ei lasta paraneda, olles rakendatud ideoloogilise fanatismi teenistusse, mis keeldub kontaktist reaalsusega, mille tunnistamine on kogu riigi ja rahva edasise eksistentsi eeltingimuseks.
Nii põllumajandusliku potentsiaali kui tooraineressursside poolest maailma rikkaimate riikide hulka kuuluva Lõuna-Aafrika Vabariigi tulevik sõltub peamiselt sellest, millisel määral õnnestub ühiskonnas valdavaid etnilisi pingeid leevendada ning hoiduda riigi mahamüümisest transnatsionaalsetele suurkorporatsioonidele “ära ostetud eliit / vaesuses üldpopulatsioon” mudeli alusel, mis on olnud enamike toorainerikaste “globaalse lõuna” riikide saatuseks nominaalselt post-koloniaalsel ajastul.
Täiendavaid käsitlusi maailma põllumajanduse ning toidutootmise valdkonnas toimuvast on võimalik lugeda ning kuulata käesoleva loo lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: