Keskkond & inimkondSuur lugu

Põllumajanduskontsernide mürgised kemikaalid on hävitamas planeedi mulda

Äsja maailma juhtivas ökoloogiaalases teadusajakirjas Frontiers in Environmental Science avaldatud analüüs paljastab, kuidas toksiline kokteil putuka-, umbrohu- ja seenemürke on hävitamas planeedi põlde. ÜRO andmetel tähendab planeedi mulla vaesumise jätkumine antud tempos seda, et 60 aasta pärast on kogu maailma toitva mulla pinnas ammendunud.

Hiljuti Scientific American veebilehel avaldatud artiklis räägivad uurimusest kaks selle autorit: Nathan Donley ja Tari Gunstone.

Autorid väidavad, et saadud tulemused peaksid tooma kaasa kohesed muudatused selles, kuidas valdkonda reguleerivad riigiasutused nagu USA Keskkonnakaitseamet (ingl k Environmental Protection Agency) hindavad seda, kui suurt riski kujutavad endast ligikaudu 850 pestitsiidi koostisosa, mille kasutamine on Ameerika Ühendriikides heaks kiidetud.

Uurimuse korraldanud Bioloogilise Mitmekesisuse Keskus (ingl k Center for Biological Diversity), Maa Sõprade Organisatsioon (ingl k Friends of the Earth) ja Marylandi Ülikool analüüsisid ligikaudu 400 avaldatud teadustööd, mille käigus oli läbi viidud enam kui 2800 katsetust selle kohta, kuidas pestitsiidid mullas elavaid organisme mõjutavad. Ülevaade hõlmas kokku 275 eriliiki või -tüüpi mullaorganisme ning 284 erinevat pestitsiidi või nende segu.

Ligikaudu 850 pestitsiidi kasutamine on Ameerika Ühendriikides heaks kiidetud.

Uurimuses tuvastati, et enam kui 70% juhtudest mõjuvad pestitsiidid kahjulikult organismidele, mis on tervisliku mulla säilitamiseks hädavajalikud. Donley ja Gunstone ütlevad, et sellist kahju ei võta Keskkonnakaitseamet oma ohutuse hindamise mudelites arvesse, sest need ei arvesta kogukahjuga, mida mürgid põhjustavad vihmaussidele, hooghännalistele, mardikalistele ja tuhandetele teistele maa-alustele liikidele.

Keskkonnakaitseamet kasutab kõigi mullaorganismide ohustatuse hindamiseks ühte test-liiki – meemesilast, kes veedab kogu oma elu maapinna kohal tehislikes tarudes; 50-100% kõigist pestitsiididest jõuavad aga mulda.

Uurimuses tuvastati, et enam kui 70% juhtudest mõjuvad pestitsiidid kahjulikult organismidele, mis on tervisliku mulla säilitamiseks hädavajalikud.

Teadlased järeldavad, et praegune pestitsiidimahuka põllumajanduse ja saaste kiire kasv on peamisteks põhjusteks, miks mullaorganismide arvukus on langustrendis. Valdkonda reguleerivate organite puudulikud analüüsid üksnes kaitsevad pestitsiidide tööstust.

Uurimus avaldatakse pärast hiljutist leidu, mis näitas umbrohumürgi glüfosaat ja selle mürgise jääkaine aminometüülfosfoonhappe (AMPA) suuri koguseid Brasiilia mitteharitavatelt põldudelt võetud mullaproovides.

Praegune pestitsiidimahuka põllumajanduse ja saaste kiire kasv on peamisteks põhjusteks, miks mullaorganismide arvukus on langustrendis.

Claire Robinson ja Jonathan Matthews märgivad GMWatch veebilehel, et sellest hoolimata väidavad põllumajanduskemikaale tootvad ettevõtted, kes taotlevad glüfosaadi kasutamise lubamist Euroopa Liidus ka pärast 2022. aasta lõppu, et selle aine üheks suurimaks eeliseks on selle võime parandada muldade tervist, kuna vähendab vajadust mullaharimiseks või kündmiseks.

See iseenesest on eksitav, sest umbrohu kasvav resistentsus glüfosaadi suhtes sunnib põllupidajaid siiski mulda kündma ning orgaaniline põllumajandus iseenesest hõlmab endas samuti mulla mitteharimist. Samas ignoreerivad või eitavad glüfosaadi toetajad selle mürgist mõju mullale, veele, inimestele ning elusloodusele.

Põllumajanduskemikaale tootvad ettevõtted taotlevad glüfosaadi kasutamise lubamist Euroopa Liidus ka pärast 2022. aasta lõppu

Eelnevat silmas pidades on tähelepanuväärne ka üks teine hiljutine teadustöö, millele GMWatch viitab, mille kohaselt on glüfosaat põhjustanud Brasiilias ka vastsündinute suremuse kasvu 5% võrra.

Uus teadustöö „Juhtumiuuring pestitsiididest Brasiilia mitteharitaval põllumaal ja ümbritsevates metsades“ (ingl k Pesticides in a case study on no-tillage farming systems and surrounding forest patches in Brazil), avaldatud ajakirjas Scientific Reports annab teadlastele põhjust järeldada, et glüfosaadiga saastunud muld võib kahjulikult mõjutada nii toidu kvaliteeti, inimeste tervist kui ka ökosüsteemide teenuste hooldamise ökoloogilisi protsesse. Nad väidavad, et glüfosaadi ja AMPA sisaldus mullas võib soodustada mürgise keskkonna teket nende liikide jaoks, mis on võtmetähtsusega bioloogilise mitmekesisuse kaitse aspektist, mis omakorda on hädavajalik toimivate ökoloogiliste süsteemide säilitamiseks.

Glüfosaat on põhjustanud Brasiilias ka vastsündinute suremuse kasvu 5% võrra.

Viidatud teadustööd kordavad seda, et inimkonnal on vaja liikuda eemale ühe enam diskrediteeritud „roherevolutsiooni“ ideoloogiast ja praktikast. Nn „roherevolutsiooni“ kemikaalimahukas mudel on aidanud sillutada teed ulatuslikuma monokultuuride kasvatamiseni, mis on kaasa toonud väiksema mitmekesisusega ning vähem toitva toidulaua. Selle pikaajaline mõju on põhjustanud mulla vaesumist ja viinud selle mineraalainete sisalduse tasakaalust välja, mis on omakorda avaldanud kahjulikku mõju inimeste tervisele.

Näiteks India kaotab igal aastal 5334 miljonit tonni mulda mulla erosiooni ja vaesumise tõttu. Suur osa sellest arvatakse olevat tingitud ettevaatamatust ja ülemäärasest põllumajanduskemikaalide kasutamisest. India põllumajandusuuringute nõukogu (ingl k Indian Council of Agricultural Research) teatab, et muld on kaotamas toitaineid ja viljakust.

Nn „roherevolutsiooni“ kemikaalimahukas mudel on aidanud sillutada teed ulatuslikuma monokultuuride kasvatamiseni, mis on kaasa toonud väiksema mitmekesisusega ning vähem toitva toidulaua.

India ei ole aga erand. Maria-Helena Semedo ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonist tõdes 2014. aastal, et kui mulla vaesumine samas tempos jätkub, on kogu maailma mullapinnas 60 aasta jooksul kadunud. Ta märkis, et ligikaudu kolmandik maailma mullast oli selleks ajaks vaesunud. On üleüldine konsensus, et kemikaaliderohke põllumajandus on selle peamiseks põhjuseks.

Kui mulla vaesumine samas tempos jätkub, on kogu maailma mullapinnas 60 aasta jooksul kadunud.

Võib kuluda 500 aastat, et taastada mõni sentimeeter mulda, kuid piisab vaid mõnest generatsioonist, et see hävitada. Kui muld (kemikaalipõhise põllumajanduse juhendi kohaselt patenteeritud) sünteetiliste põllumajanduskemikaalidega üle ujutada, siis kahjustatakse sellise mürgisegupõhise piiratud menüüga paratamatult ka vajalikke mikroorganisme.

See on täpselt see, mida biotsiididega relvastatud põllumajanduskemikaale tootvad korporatsioonid on aastakümneid teinud. Oma arrogantsuses väidavad need ettevõtted omavat teadmisi, mida neil ei ole, üritades sedasi sundida elanikkonda, ametiasutusi ja poliitikuid korporatiivse „teaduse“ autoriteedi ees painduma.

Võib kuluda 500 aastat, et taastada mõni sentimeeter mulda, kuid piisab vaid mõnest generatsioonist, et see hävitada.

Nende suurkontsernide toodangu kahjulikust mõjust tervisele ja keskkonnale on räägitud juba aastakümneid, eesotsas Rachel Carsoni 1962. aastal avaldatud raamatuga „Hääeltu kevad“.

Äsja avaldatud teadustööd joonivad veel kord alla tõdemuse, et on hädavajalik liikuda orgaanilise põllumajanduse ja agroökoloogia juurde ning investeerida põlistesse põllupidamise meetoditesse.

Jaga artiklit sõpradega:


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga